Arutelu:Eetika
Väide, et Indias puudusid põhjalikud arutlused, ei ole pehmelt yteldes täpne. --Oop 16:52, 16 august 2005 (UTC)
Minu meelest eristatakse eetikat ja moraali päris rangelt. Laias laastus -- moraalifilosoofia on inimeste kõlbeliste veendumuste põhjendamine/kirjeldamine, eetika aga inimeste ühiskondliku lävimise tavade, normide ja seaduste põhjendamine/kirjeldamine. --Kamma 13. märts 2006, kell 09.28 (UTC)
- Selline eristus ei ole üldtunnustatud. Andres 13. märts 2006, kell 10.07 (UTC)
- See, mille Sa tõid kõlbluse artikli all, kinnitab seda "laias laastus" antud määratlust. Kõlblus ja moraal oleks seega täpsemalt inimese subjektiivne vajadus rakendada või mitte rakendada mingit kõlbluse või moraali seadust, sellega tegeleb moraali või kõlbluse filosoofia -- tegeleb seega üldiste eetiliste printsiipide rakendamise või mitte-rakendamisega isiklikul tasandil. Eetika aga tegeleb just nende printsiipide enestega mitte nende rakendamise või mitte-rakendamisega. Selline eristus on minu meelest valdav tänapäeva eetika-alases kirjanduses. Ajaloolise üldtunnustatuse kohta ma ei oska ütelda. --Kamma 13. märts 2006, kell 10.19 (UTC)
- Eetika ja moraali enam-vähem selline eristus paistab tänapäeva filosoofilises kirjanduses tõepoolest olevat üldtunnustatud (tavakeeles neid tavaliselt ei eristata). Üldtunnustatud ei ole aga eristus eetika ja moraalifilosoofia vahel, mille Sa ülalpool tõid. Andres 13. märts 2006, kell 10.30 (UTC)
- Need, kes ei ise ei tegele kummagagi, need tõesti ei pruugi neid eristada, kuid need, kes peavad vajalikuks neid sõnu eristada, rõhuvad minu teada just ja eelkõige sellele eristusele. Seega, pole üldtunnustatud eristamise vajadus, küll aga on üldtunnustatud eristus ise. Üldises kontekstis on need muidugi sama valdkonna asjad, kuid entsüklopeedia ei tohiks minu meelest vaikivalt omaks võtta, et eetika ja moraal on samad ning eetika ja moraalifilosoofia on samad. --Kamma 13. märts 2006, kell 11.03 (UTC)
- Nõus. Aga maha vaikida ei tohi ka seda, et sageli neid samastatakse. Andres 13. märts 2006, kell 11.34 (UTC)
- Sõna "kõlblus" tähendusega tundub olevat raskem, sest mõnikord samastatakse seda moraaliga, mõnikord eristatakse sellest. Andres 13. märts 2006, kell 10.30 (UTC)
- "Oxfordi filosoofialeksikonis" leidub veel üks, teistmoodi eristus eetika ja moraali vahel. Andres 13. märts 2006, kell 11.34 (UTC)
Eetikateooriate põhitüüpide all tuleks teha lingid nii, et saaks edasi minna üht või teis tüüpi käsitleva artikli juurde. Kui näiteks viidata teleoloogilise eetika juurest artikli teleoloogia juurde, siis see ei anna midagi, sest teleoloogia mõiste ei selgita veel, mis tähendab "teleoloogiline eetika". Andres 23. märts 2006, kell 00.07 (UTC)
Minu meelest mõistetaksegi analüütilises filosoofias konsekventsialismi all "teleoloogilist eetikat". Utilitarism on selles mõttes üks konsekventsialismi versioon. Andres 23. märts 2006, kell 00.07 (UTC)
- Teleoloogiline eetika on igasugune eetika, mis lähtub teost ja tagajärje teleoloogilisest instrumentalismist. Konsekventsialism (mis on tänapäevane positsioon) pole sama mis, utilitarism (mida tänapäeval sellisel kujul ei pooldata, nagu ta klassikaliselt on määratletud), aga mõlemad on teleoloogilised.
- Pean silmas seda, et konsekventsialismi all mõeldaksegi teleoloogilist eetikat ehk "konsekventsialism" on "teleoloogilise eetika" sünonüüm analüütilises filosoofias. Utilitarism on üks konsekventsialismi versioone ning sellel omakorda on erinevaid versioone. Kas praegu keegi üht või teist versiooni pooldab, pole minu meelest siin tähtis. Andres 23. märts 2006, kell 08.38 (UTC)
- Ja sellepärast tundub mulle, et loetelu, millesse kuuluvad utilitarism ja konsekventsialism kui teleoloogilise eetika versioonid, ei ole korrektne. Andres 23. märts 2006, kell 08.44 (UTC)
- Muide, minule on sümpaatsem "vooruste eetika" kui "vooruseetika". Väljendist "vooruste eetika" võib tahtmise korral aru saada ka 12-aastane koolipoiss, aga "vooruseetika" on üks püdel mass, kus on pandud lihtsalt kokku kaks sõna "voorus" ja "eetika" nagu mõne kaubamärgi puhul, mis peab müüma emotsionaalselt, kuid millel ei tohi jumala eest mingit sisu olla.
- "Vooruste eetika" on mulle vastuvõetav. Vastavas artiklis tuleb lihtsalt ära tuua võimalikud sünonüümid "vooruse-eetika" (kui oleks minu teha, siis ma kasutaksin seda pealkirja) ja "vooruseetika" (mis mullegi ei meeldi, kuid mida kasutab Oxfordi leksikon) ning nendelt teha ümbersuunamine. Muidu aga tundub mulle kokkukirjutamine sellistel juhtudel üheseltmõistetavam: jutt on eetika liigist. Näiteks "vooruste eetika" all saaks mõista ka eetika haru, mis uurib voorusi. Andres 23. märts 2006, kell 08.38 (UTC)
- Kui aga tundub, et artiklite endi sedasi nimetamine oleks liiast, siis muutke keegi, palun, need ära, aga ma ilmselt edaspidigi kirjutan lahku ja mitme sõnaga asju, mida tavatsetakse mingil hämaral põhjusel lunastavalt ühesõnaliseks kaubamärgistada. --Kamma 23. märts 2006, kell 07.17 (UTC)
- Ka "teleoloogiline eetika" ja "deontoloogiline eetika" kõlbavad pealkirjadeks küll. Ainult et linkimise juures võtaksin ma sünonüümid lingi alt välja. Andres 23. märts 2006, kell 08.44 (UTC)
tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat
- Jääb arusaamatuks, kuidas elukorralduse viisid on seotud väärtustega. Samuti pole arusaadav, mis tähendab "üldises kontekstis". Samastamise kohta peaks rohkem rääkima: kui eetikal ja moraalifilosoofial on erinev definitsioon, siis kuidas neid saab samastada? Andres 23. märts 2006, kell 00.13 (UTC)
Ma arvan, et oleks vaja teha eraldi jaotused "eetika ja moraal" vms. Üldine kontekst vastandub spetsiifilisele kontekstile. Elukorralduse viisid oli täiesti ad hoc mõiste definitsioonis. Kui on parem pakkumine, siis miks mitte. Seost väärtustega annab muidugi seletada. Võin seda püüda teha, aga võid ka ise proovida. --Kamma 23. märts 2006, kell 07.17 (UTC)
- Definitsiooni läbimõtlemine on väga tähtis. "Üldine kontekst" on minu jaoks küll liiga ebamäärane": üldise ja spetsiifilise eristus on ju situatiivne ega ütle asja sisu kohta midagi. Ei soovitaks aksioloogiat ega väärtusi artikli alguses üldse mainida. Ei tunne end piisavalt kompetentsena, et peale kritiseerimise kuidagi kaasa aidata. Andres 23. märts 2006, kell 08.38 (UTC)
Mina arvan, et aksioloogia mainimine on kohustuslik. Saksa wiki räägib kohe alguses teor ja prakt filosoofiast, inglise wiki räägib aksioloogiast, see on ilmselt traditsiooni erinevus. Mulle tundub, et eesti keeles on aksioloogia kui valdkond üldtuntud. Vist ka vene kultuuriruumi vahendusel. Midagi sellist tuleb aga igatahes alguses osutada.
Definitsioon tuleb muidugi läbi mõtelda. Püüdsin alustada. Eelmine oli pigem loetelu kui määratlus, seega usun, et artikkel on igal juhul paranenud. --Kamma 23. märts 2006, kell 08.57 (UTC)
- Jah, tundub küll, et aksioloogiast kui ühest filosoofia kolmest valdkonnast on Eestis hakatud rääkima Nõukogude Liidus levinud traditsiooni üle võttes. Peale selle, arvan, et Stolovitš on selle traditsiooni elav kandja.
- Tundub siiski, et seda sõna tarvitatakse ka mitmetes muudes tähendustes (nt väärtuste kui niisugustega tegeleva filosoofiaharu tähenduses), mistõttu tal puudub üheselt mõistetav tähendus, ning samuti tundub, et see termin ei ole filosoofias üldse väga levinud.
- Minu meelest küll ei ole aksioloogial ingliskeelse filosoofia traditsioonis säärast kohta nagu meil siin käibinud traditsioonis.
- Arvan, et kui aksioloogiat mainida, siis tuleb ta suhestada kindla traditsiooniga. Sellepärast arvangi, et seda tuleb teha tagapool. Minu meelest saab sõna "traditsiooniline" reservatsioonideta kasutada pigem eetika arvamisel praktilise filosoofia hulka. Sellest traditsioonist annab tunnistust ka näiteks Tartu Ülikooli vastava õppetooli nimetus. Andres 23. märts 2006, kell 09.33 (UTC)
Varem käsitleti eetikat filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ning ei eristatud eetika küsimusi ontoloogia, epistemoloogia jne küsimustest
- Seda tuleks kuidagi ümber sõnastada. Praegu võib jääda mulje, nagu oleks kasutatud sõna "filosoofia" praeguses tähenduses ning sõnu "ontoloogia" ja "epistemoloogia". Andres 23. märts 2006, kell 08.38 (UTC)
- Jah, täiesti õige. --Kamma 23. märts 2006, kell 08.57 (UTC)
Analüütilises filosoofias on ka eristus deskriptiivse ja revisionistliku eetika vahel. Andres 23. märts 2006, kell 09.45 (UTC)
- Pole kuulnudki. Täienda, kui vaja. --Kamma 23. märts 2006, kell 09.53 (UTC)
- Ma tean sellest rohkem kuulu järgi. See eristus on minu meelest üsna lähedane deskriptiivse ja normatiivse loogika eristusele, kuid pisut teistsuguse lähtekoha ja eristusalusega. Kui ma kunagi peaksin neid asju lähemalt uurima, eks ma siis kirjutan. Andres 23. märts 2006, kell 10.24 (UTC)
- Pisut ikka. Tavaliselt eristatakse deskriptiivset eetikat kui inimeste moraaliarusaamade empiirilist uurimist ja normatiivset eetikat, mis moraalinorme iseseisvalt kehtestab. Deskriptiivse ja revisionistliku eetika eristuse puhul on rõhk sellel, kas püütakse selgelt välja tuua faktiliselt kehtivad normid või väidetakse, et õiged normid on teistsugused. Andres 25. oktoober 2008, kell 21:23 (UTC)