Arutelu:Eestimaa rüütelkond

Eestimaa (hõlmas siis Harju- ja Virumaad) rüütelkond oli olemas juba Taani ajal!

Taani ajal ei nimetatud neid rüütelkondi Eestimaa rüütelkonnaks vaid Viru–, Järva– ja Harju rüütelkondadeks. Nimetus Eestima rüütelkond tekis alles Rootsi ajal. Järjepidevuse sümbolina võeti küll üle Taanlaste Harju Viru vapp 1670 aastal. Esimene Rüütelkonna peamees on teada alles aastast 1593.Akra 11. aprill 2006, kell 14.59 (UTC)

Aga mis on sel juhul Universitas vasallorum in Estonia constituta? Kolm eri rüütelkonda oleksid ju siis Universitas vasallorum in Vironia constituta, Universitas vasallorum in Gierwia constituta ja Universitas vasallorum in Harria constituta?

Dellingshausen oma mälestustes loeb rüütelkonna järjepidevuse algust 13. sajandist. Tallinna linn oli ka juba 13. sajandist alates olemas, mitte alles 1561, kui ta Rootsi kuningale truudust vandus. --Improvisaator 20. veebruar 2009, kell 15:13 (UTC)

---

1864. aastal kinnitas Venemaa keisririik varem Venemaaga liidetud Liivimaa rüütelkonna (1710), Eestimaa rüütelkonna (1712) ja Kuramaa rüütelkonna (1728 - 1747) õigused ja nad loeti ka Venemaa aadliseisusesse kuuluvaks. 1846. aasta seisuste kinnitamisega loeti, et Baltimaade rüütelkonnad omavad õigust parunitiitlitele vanad aadliperekonnad, kes antud maade liitmisel Venemaa keisririigiga olid kantud nende maade rüütelkondade aadlimatrikklites.

Võtsin selle lõigu välja, sest siin on segadus aastaarvudega. Andres 11. november 2009, kell 19:17 (UTC)

Uus artikkel?

Mida arvab kollektivne aju, rüütelkonda immatrikuleeritud liikmete nimekirja jaoks eraldi Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel loomisest? Praegusel kujul lisades infot Eestimaa rüütelkonna, tausta ning organite kohta kujuneb artikkel koos immatrikuleeritute nimekirjadega liiga mahukaks --Nosser 19. jaanuar 2011, kell 12:20 (EET)

Mõistlik idee.--WooteleF 20. jaanuar 2011, kell 00:03 (EET)

Rüütelkonna likvideerimine

Eestimaa Rüütelkond kui aadli omavalitsusorgan likvideeriti Eesti Ajutise Valitsuse seadusega 30. märtsil 1917. aastal, kuid taastati Saksa okupatsiooni ajal. Eestimaa Rüütelkond likvideeriti lõplikult Eesti Asutava Kogu poolt 9. juunil 1920 vastu võetud "Seisuste kaotamise seadusega". Selles lõigus on midagi valesti. --Numbriga kärumees 4. juuli 2011, kell 12:27 (EEST)

Rüütelkonna järglasorganisatsioonid

Siin peaks kirjutama ka Eesti ajal tegutsenud Eestimaa Üldkasulikust Ühingust (oli vist selline nimi). --Numbriga kärumees 18. oktoober 2011, kell 13:06 (EEST)

Eestimaa rüütelkonna seadusandlik tegevus

Minu arust see pealkiri on põhimõtteliselt vale. Rüütelkonnal endal ei olnud seadusandlikke volitusi. Valitsejad (Taani kuningatest kuni Vene tsaarideni) andsid seadusi ja üksikuid privileege, mida võidi koondada mitteametlikesse õiguseraamatutesse, aga see ei ole seadusandlus. --Numbriga kärumees 16. november 2011, kell 14:37 (EET)

kas ryytelkonnal ei olnud Vene keisririigi ajal mingit privileegi, mille järgi sai ryytelkond kinnitada või tagasi lykata valitseja antud seadusi? mulle on jäänud selline mulje, võib-olla ekslik. kui see vastab tõele, siis ma peaks seda kyll seadusandlikuks tegevuseks. Ohpuu 16. november 2011, kell 15:00 (EET)

See peaks kindlasti kirjas olema provintsiaalseadustikus, aga ma ei ole seda leidnud. Ilmselt võimatu, sest sel juhul ei oleks asehalduskord ega venestus kunagi läbi läinud. Osa Vene seadusi siin küll ei kehtinud, aga see ei sõltunud kohapealsetest institutsioonidest. --Numbriga kärumees 17. november 2011, kell 13:14 (EET)

vaatasin asja uuesti, selgus, et eksisin. ryytelkonnad kirjutasid hoopis talurahvaseaduste eelnõusid, mille keiser siis seadusena andis ja kehtestas. olen nõus, et see on samavõrd seadusandlik tegevus nagu Euroopa Komisjoni tegevus direktiivide ja määruste eelnõude koostamisel (seadusandja on Euroopa Liidu Nõukogu + Euroopa Parlament) või Eesti valitsuse tegevus seaduseelnõude koostamisel (seadusandja on Riigikogu) — see tähendab, et yldse mitte. ju mäletasin kahtlaste allikate põhjal valesti ja usaldasin oma mälu liigselt. -- Ohpuu 28. november 2011, kell 15:06 (EET)

aga samas jälle, kui nad yldkogul neid eelnõusid hääletasid, siis tuleks seda õigusloomeprotsessi kuidagi nimetada ja kirjeldada. -- Ohpuu 28. november 2011, kell 15:12 (EET)

Jah, aga kuidas? Protokollid aastaist 1914–1920 on nüüd avaldatud. Nende põhjal saaks ülevaate koostada, mida rüütelkond tegi. --Numbriga kärumees 28. november 2011, kell 16:01 (EET)

Järjepidevusest ja loomisajast

Eestimaa ryytelkond on konkreetne institutsioon, mitte stiilis yldmõiste või katustermin (a la "Eestimaa aadli omavalitsus"). Institutsioonina loodi ta 1584. See, et Harju-Viru rk-l oli varem samalaadne iseloom või funktsioon, ei tähenda, et ER-i loomisajaks võib panna 13. sajandi. Seda enam, et Harju-Viru ryytelkonnast on meil ka eraldi artikkel. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 8. mai 2024, kell 10:45 (EEST)

Naisliin

Kas kõik aadlikust esiisa järglased sõltumata soost? Ehk kas levib ka piki naisliini? Mis tingimustel saadakse aadlikuks (ja lisatakse aadlimatriklisse) ja mis tingimustel see aadliseisus lõpeb (ja eemaldatatakse aadlimatriklist)? LauriKreen (arutelu) 26. mai 2024, kell 11:30 (EEST)