Arutelu:Eestikeelsete aabitsate loend
Edgar Valteri piltidega aabits ei saa kuidagi olla 1998 esimest korda välja antud, sest seda anti minu klassile juba 1996. aastal. Adeliine 1. juuni 2012, kell 20:05 (EEST)
- Siin on kõige varasem aastaarv 1997. Andres (arutelu) 1. juuni 2012, kell 22:57 (EEST)
Kas poleks parem ja õigem "põhja- ja lõunaeestikeelseid aabitsaid", sest siin on kindlasti mõni Tartukeelne ka. Adeliine 26. august 2013, kell 10:53 (EEST)
- Võib-olla. Lõunaeestikeelsed on minu meelest nii või teisiti eestikeelsed. Andres (arutelu) 26. august 2013, kell 13:01 (EEST)
- Ma ei saa aru. Tänapäeval on silmapaistvamad eesti keel ja võru keel, sest murded on ühtlustunud. Aga siin nimekirjas on aabitsaid ajast, kui oli lõunaeesti kirjakeel, mis vastandus põhjaeesti keelele. Minu arvates neid vanu aabitsaid ei saa klassifitseerida ei eestikeelseteks (tänapäeva ühiskeele mõistes) ega võrukeelseteteks. Teiselt poolt, kui kõik on üks eesti keel, siis miks võru keelt eraldi välja tuua? Adeliine 26. august 2013, kell 14:38 (EEST)
- Ei tea. Võib-olla siis kirjutada "eesti-", "lõunaeesti-" ja "võrukeelseid" aabitsaid.
- Minu kõhklus tuleb sellest, et võru keelt peetakse eraldi keeleks, lõunaeesti kirjakeelt aga alternatiivseks eesti kirjakeeleks, nii palju kui mina aru saan. Andres (arutelu) 26. august 2013, kell 15:02 (EEST)
- Ma ei saa aru. Tänapäeval on silmapaistvamad eesti keel ja võru keel, sest murded on ühtlustunud. Aga siin nimekirjas on aabitsaid ajast, kui oli lõunaeesti kirjakeel, mis vastandus põhjaeesti keelele. Minu arvates neid vanu aabitsaid ei saa klassifitseerida ei eestikeelseteks (tänapäeva ühiskeele mõistes) ega võrukeelseteteks. Teiselt poolt, kui kõik on üks eesti keel, siis miks võru keelt eraldi välja tuua? Adeliine 26. august 2013, kell 14:38 (EEST)