Arutelu:Eesti muusika päevad

Merleke5, läbiv esisuurtäht minu meelest pole põhjendatud. Vt [1]. Pikne 5. aprill 2021, kell 19:24 (EEST)

See on festivali nimi. Seega on kaks võimalust: kas jutumärkides või läbiva suurtähega. Võib muidugi ka suurtähest loobuda, aga see oleks juba selline vabam väljendusviis, mida nt teksti sees kasutada on ok (vrd nt Tartu Ülikool vs. Tartu ülikool või ka Eesti Vabariik vs. Eesti vabariik). --Merleke5 (arutelu) 5. aprill 2021, kell 19:27 (EEST)

Nende asustuste puhul on tegu ametlike nimedega. Siin on tegu lihtsalt kirjeldava nimetusega, milles "Eesti Muusika" pole nimi ega pealkiri. Viidatud käsiraamatust: "ürituste nimetused kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad nimed)" ja samas on ka mitu sarnast näidet nagu "Tallinna vanalinna päevad". Pikne 5. aprill 2021, kell 20:50 (EEST)

Raputan endale tuhka pähe, aga pean siiski ütlema, et EKI seisukoht teeb mind nõutuks. Ühest küljest tahaks öelda, et keelenorm ei jõua kuidagi tegeliku keelekasutusega sammu pidada, teisest küljest ei peagi keelenorm kohe kõike lubama. Samas on kogu see temaatika mu jaoks samasugune küsimus, nagu oli aastaid tagasi Interneti vs. interneti kirjutamine (EKI muudkui raius, et internet tuleb kirjutada suure algustähega). Kolmandaks on veel üpris värskelt meeles Emakeele Seltsi keeletoimkonna 2012. aasta otsus ajaloosündmuste väiketähega kirjutamise kohta (mis tekitas parasjagu vastukaja). Huvitaval kombel selle puhul EKI-le sobis mööndustega ajaloolaste protestiga leppida (vt [2]) ja nõustuda, et võib ka suure tähega. Üritusenimede kirjutusvõimaluste kohta on samuti Emakeele Seltsi keeletoimkonna seisukohavõtt (ei ole siiski otsus!) (vt [3]), mis lubab ka minu tõlgendatud kirjaviisi, kuid millegipärast EKI seda heaks ei kiida (vt Maire Raadiku artikkel, Oma Keel, 3, 2019, [4]):

"Sama suurtähesoov avaneb eesti keele instituudi keelenõuandjaile küsijaid kuulates, ja mis eriti üllatav, ka keeletoimkonna 2013. aasta soovituses keeletoimetajatele."

"Niisuguseid liigisõnu on nimetatud kujundlikeks ja kujundlikkus võib olla ka tegur, mis kallutab kirjutajaid käsitama neid nimena (Eesti keele grammatika 1993: 374). Küllap on sama mõelnud emakeele seltsi keeletoimkonna soovituse koostaja, kui on pidanud võimalikuks kirjutada nt Pärnu Päev või Tekstipäev pro Pärnu päev ja tekstipäev."

Samas on allmärkuses veel üks huvitav näide: "Aega näitavate sõnade kõrval on üritusenimetustesse tekkinud ka kohta näitavad, nt Haapsalus peetav tänavatoidufestival "Maitsete promenaad" või Toila kandi stiilipidu „Oru pargi promenaad“." (et maitsete või Oru pargi promenaad ei ole ühemõttelised, aga eesti muusika päevad on??). On nt igati õigustatud kirjutada "noortekonverents Lahe Koolipäev" (miks siis mitte muusikafestival Eesti Muusika Päevad? sellepärast, et saab niigi aru, et tegemist on eesti muusika festivaliga??). Samas jällegi: "Muul juhul ei maksa jutumärkide olemasolu või puudumise pärast liigselt pead murda, sest pole näiteks erilist vahet, kas kirjutada korraldas „Gaudeamust“, „Teeviita“ ja „Intellektikat“ või korraldas Gaudeamust, Teeviita ja Intellektikat." --Merleke5 (arutelu) 6. aprill 2021, kell 08:30 (EEST)

Sõnade suurtähestumine on vist küll üleüldisem tendents (küllap kõige enam võõrkeelte mõjul), aga siin võiksime minu meelest ikkagi jääda üldreegli juurde. Kui ka mõnel juhul pole suur täht täiesti põhjendamatu, siis tundub põhjendus üsna subjektiivne (tähistatu püsikindlus, austusväärsus, tähtsus või tundub nimetus liiga kujundlik vmt). Sellised põhjendused on raskesti aimatavad ja kokkuvõttes jääb sedasi segaseks, miks üks nimetus on kirjutatud ühtmoodi ja teine teistmoodi. Nagu Raadik ütleb, väike täht on otstarbekam sarja ühtsuse huvides.

Ma saan aru, et "promenaad" on neis näidetes lihtsalt võimalik kohta näitav sõna, mida nimetuses kasutatakse ilmselt ürituse tähenduses (nii nagu aega näitavat sõna "päevad" vm).

Ajaloosündmuste nimetuste juures, erinevalt ürituste nimetustest, saab küll suure tähe kasutamisel toetuda lisaks varasemale reeglile ja erialasele tavale. Samas tuleks ikkagi otsustada, mida eelistada (vähemasti artiklipealkirjades ilmselt ei pääse sellest üle). Arvatavasti on siin ka nende nimetuste juures otstarbekas lähtuda eeskätt üldreeglist. Pikne 6. aprill 2021, kell 16:25 (EEST)