Arutelu:Diepholz

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Nii ei tohiks teha. Kui saksa keeles ja üleüldiselt käsitletakse linna ja omavalitsusüksust ühena ja kunagise linna ümbrust peetakse nüüd selle alla kuuluvaks, siis peaksime ka meie asja nii mõistma, mitte püüdma omaette lähenemist juurutada. Igatahes pole põhjust öelda, et omavalitsusüksus pole linn ja ainult see siin on ning pidada ajaloolist määratlust nüüdse linna suhtes primaarseks. Kui eraldi artikkel on tingimata vajalik, siis võiks ta olla "Diepholzi linnasüda" või mingi muu parema pealkirjaga. Kõige vähem segadust ja küsitavusi tekitame minu meelest siis, kui esitame Saksamaa asustus- ja haldusüksuste kohta käiva materjali nii nagu saksa vikis, Itaalia omade kohta nii nagu itaalia vikis, Soome omade kohta nii nagu soome vikis jne. Pikne 29. oktoober 2013, kell 22:02 (EET)

Minu meelest on vastupidi. Me tekitame täielikku arusaamatust, kui me ütleme, et asula sees on teine asula. Ma lisasin selgitusi ja neid võib veel lisada. "Diepholzi linnasüda" oleks minu meelest väljamõeldis ja ebamäärane. Andres (arutelu) 30. oktoober 2013, kell 07:27 (EET)
Minu meelest sa lihtsalt mõtestad seda küsimust valesti. Kui omavalitsusüksust nimetatakse linnaks, siis ta pigem ongi linn (asula) ning asula sees ei ole teine asula vaid on pigem mingi muu nimetusega asustusüksus. Siinse artikli teema ongi ebamäärane, kui räägitakse nüüdsest linnast ajaloolistes piirides kui eraldi linnast. Pikne 30. oktoober 2013, kell 11:45 (EET)
Kui omavalitsusüksust nimetatakse linnaks, siis sellest ei järeldu, et omavalitsusüksus on asula. Sõna "linn" võib tähendada kas asulat või omavalitsusüksust.
Asustusüksus ja asula ongi üks ja seesama asi.
See artikkel räägib asulast ehk asustusüksusest, seega on tal määratletud teema. Andres (arutelu) 30. oktoober 2013, kell 12:36 (EET)
Võimalik, et linnaks nimetatav koht ei ole tingimata alati asula, kuigi võib eeldada, et linnaks nimetamise põhjus on harilikult see, et omavalitsusüksus põhineb asulal (linn). Ma ei näe antud juhul alust asja teisiti mõistmiseks. Sakslased minu meelest ei tekita saksa vikis segadust, vaid lähtuvad sellest, kuidas kohti tegelikult käsitletakse.
Eesti asustusjaotuses on asula asustusüksuse liik. Selline sõnakasutus ei pruugi küll olla Saksamaale ülekantav, näitlikustan lihtsalt seda, et asula sees võib eristada väiksemad üksusi. See artikkel siin räägib pigem asula osast. Pikne 30. oktoober 2013, kell 12:58 (EET)
Asula ei ole asustusüksuse liik, vaid ongi asustusüksus. See ei sõltu maast, see on üleüldine. Asustusüksused ei ole kehtestatavad, võivad olla kokkulepped nende piiritlemise kohta. Asustusüksuste sees ei ole teisi asustusüksusi. Asustusüksus ja omavalitsusüksus ei ole kunagi sama asi, kuigi nad võivad arvuliselt kokku langeda. See artikkel ei räägi asula osast, vaid asulast. Diepholzi vald ei ole asula, vaid omavalitsusüksus. Seal on mitu asulat, millest üks on Diepholz.
Oluline ongi see, et Eestis nimetatakse linnadeks ainult omavalitsusega asulaid ja endisi omavalitsusega asulaid ning omavalitsusüksusi, mis koosnevad ühest niisugusest asulast. Saksamaal aga nimetatakse linnaks ka omavalitsusüksusi, milles on mitu asulat, kui omavalitsusega asula (linna) haldusalas on ka naaberasulad. Umbes nii. Sellest tulebki segadus. Me peame asju kommenteerima. Andres (arutelu) 30. oktoober 2013, kell 14:54 (EET)
Eesti mõistes asustusüksustest on juttu näiteks siin. Toon taas Tallinna näite: asustusüksus Tallinn (asula) jaguneb teisteks asutusüksusteks (asumiteks). Paljudel juhtudel, kui linn jagatud kas või linnaosadeks, millel pole halduslikku sisu, on samuti tegu just asustusüksustega (mitte haldusüksustega). Seega väide, et asustusüksus ei jagune (või ei saa jaguneda) asustusüksusteks, on arusaamatu. See on muidugi tõsi, et Eestis selliseid hajusalt asustatud äärealasid hõlmavaid linnu kuigivõrd pole, ehk vaid Paldiski.
Jah, asula ei pea olema kehtestatud (nt klassifikaatoris määratud), aga just nimelt kokkulepe peab siiski olema. Siin jääb endiselt arusaamatuks, millisele kokkuleppele ja käsitlusele tuginetakse, kui eiratakse kogu omavalitsusüksuse linnana (s.o asula) käsitlemise tava. Kommentaarid ei tee paha, kui nad laest pole võetud. Pikne 30. oktoober 2013, kell 16:45 (EET)
Olgu, "asustusüksusi" tõlgendatakse siis ka nii. Aga ikkagi, üks asula ei saa ka sel juhul olla teise sees.
Oleks hea kaasata sellesse arutelusse ka asjatundjaid (geograafe ja demograafe, võib-olla statistikuid).
Linnaosad, millel pole halduslikku sisu, on demograafia sõnastiku järgi samad asjad mis asumid.
Ma väidan, et pole tava käsitleda omavalitsusüksusi asulatena, vaid on tava nimetada neid linnadeks. Sel juhul ei ole linn mitte asustus-, vaid haldusüksus. Andres (arutelu) 30. oktoober 2013, kell 23:04 (EET)
Nojah, me ei peakski nimetama asula sees olevat asustusüksust asulaks, nii ka siin, ning asumid omakorda ongi käsitletavad asustusüksustena. Samas seadusese tekstis on öeldud, et linn haldusüksusena on ühtlasi asula, seega miks ei peaks olema tava käsitleda teda ühtaegu nii haldusüksusena kui ka asulana? Pikne 31. oktoober 2013, kell 18:56 (EET)
Jah, me ei peaks nimetama asula sees olevat asustusüksust asulaks. Aga kui ma leian, et räägitakse omavalitsusüksuse sees olevatest asulatest, isegi kui omavalitsusüksust nimetatakse linnaks, siis ma teen järelduse, et linna all ei mõelda asulat. Eestis ju ei saa praegu niisugust asja olla, et linna sees on mitu asulat, aga Saksamaal ja Soomes saab. Järelikult seal see ei kehti, et linn haldusüksusena on ühtlasi asula. Olen nõus, et puhtloogiliselt on niisugune konstruktsioon nagu Sinul võimalik, aga sama hästi on võimalik ka see, millest mina räägin. Aga kui lisada eeldus, et asula sees ei saa olla teist asulat, siis Sinu konstruktsioon enam võimalik ei ole. Andres (arutelu) 1. november 2013, kell 07:36 (EET)
Ainult et kuskil ei öelda, et need mida nimetad Saksamaa ja Soome puhul asulateks on asulad ja mitte linnaosad, linnarajoonid, asumid või mis iganes muu nimetusega asula allüksused. Pikne 1. november 2013, kell 10:17 (EET)
Soome puhul on jutt küladest. Kas küla saab olla asula allüksus?
Saksa keeles öeldakse näiteks Ort, mis tähendab tavaliselt asulat, mitte asula osa. Andres (arutelu) 1. november 2013, kell 10:57 (EET)
Küllap siis küla saab olla asula allüksus, kui nüüdne linn hõlmab mõne küla, mis oli varasemalt käsitletav omaette asulana. See on kokkuleppeline, millist sõna kasutada, Soome puhul pole küla siis lihtsalt igas kontekstis sama mis Eestis. Linna sees olevad külad on minu meelest võrreldavad asumitega. Saksa keeles öeldase ju pigem just Ortsteil. Pikne 1. november 2013, kell 11:24 (EET)
Soomes nimetatakse linnadeks ka suure pindalaga omavalitsusüksusi, mis koosnevad paljudest asulatest, sealhulgas küladest. Kui ikka jutt on külast, siis see ka on küla, muidu seda nii ei nimetataks. Ka Saksamaal on külad (Dorf ja Weiler). Kui öeldakse Ort omavalitsusüksuse osa kohta, siis peetakse silmas asulat, kusjuures jääb lahtiseks, kas see on küla või midagi muud. Ka Ortsteil on omavalitsusüksuse osa, aga see ei tähenda asulat, vaid valla osa, mis võib koosneda ka mitmest asulast.
Asum peab olema asula osa, küla aga ei saa olla asula osa. Andres (arutelu) 1. november 2013, kell 13:41 (EET)
Minu meelest vastupidi ei nimetataks linna linnaks, kui ta poleks asula ning traditsiooniliselt külaks nimetatud koha ümbernimetamist millekski muuks ilmselt ei peeta vajalikuks, kui ta ka nüüdisajal mõne teise asula koosseisus on. Seda kontseptsiooni toetavad saksa ja soome viki, kust ei ole võimalik välja lugeda, et linna (omavalitsusüksus ja asula) sees on teine väiksem linn.
On küll Saksamaal külad, aga Diepholzi osi ("teised asulad") nimetatakse just Ortsteil'ideks. Pikne 1. november 2013, kell 14:10 (EET)
Nii palju kui mina asjast aru saan, just nii tehakse. Näiteks mingi linna haldusalasse lülitatakse suurem territoorium mitme asulaga (mõnikord isegi linnaga), ja seda haldusala nimetatakse linnaks (Hiina, Venemaal Moskva ja Peterburi). Või siis hakatakse mingit omavalitsusüksust lihtsalt lambist linnaks kutsuma (Soome).
Küllap Saksamaal ja Soomel tõesti pole linna sees linn, aga kui ma eksi, siis seda esineb Hiinas, ja vist ka Venemaal. Andres (arutelu) 1. november 2013, kell 17:13 (EET)
Kummaski meie artiklis pole öeldud, et need teised osavallad (Ortsteile) on asulad. Aga saksa viki järgi on nad väljaspool valla keskasulat Diepholzi, mis on linn ja millel on oma linnaosad. Andres (arutelu) 1. november 2013, kell 17:25 (EET)
Kuidas lambist? Kas nii, et varem polnud ka kitsamates piirides linna? Sellisel juhul on ta minu meelest liitmisega lihtsalt moodustatud. Kui sa ei pea teiste asulate all silmas neid valla osasid, mida saksa vikis Ortsteil'ideks kutsutakse, siis milliseid kohti sa üldse silmas pead? Kui täpne olla, siis saksa vikis nimetatakse keskust südalinnaks, mitte linnaks ega keskasulaks.
Ma ei saa endiselt aru, misjaoks on vaja konstrueerida uus asustussüsteem, selle asemel, et aru saada, miks ja kuidas saksa vikis asju esitatakse ning sellest lähtuda. Pikne 1. november 2013, kell 18:56 (EET)
Soomlastel on muidugi oma kriteeriumid, mida vald peab täitma, aga mingit linna seal ei pea olema. Võtame näiteks Haapavesi linna, kus pole midagi linna poolegi, ja linna kui asulat ei saa seal mingi liitmisega tekitada. Andres (arutelu) 1. november 2013, kell 21:14 (EET)
Vaata de:Kernstadt. See sõna võib küll tähendada ka südalinna, aga selles kontekstis tähendab ta omavalitsusüksuse keskusasulat eeldusel, et keskusasula on linn. Pane ka tähele, et eristatakse Stadtteile (keskasula linnaosasid), ja Ortsteile, valla osasid väljaspool keskusasulat. Selle teise sõnaga võidakse tähistada ka asulaid väljaspool keskasulat. Andres (arutelu) 1. november 2013, kell 21:36 (EET)
Kui kaardi järgi vaadata, siis Sankt Hülfe on Diepholziga kokku kasvanud. Heede on üsna lähedal, aga Aschen on ikka kaugel küll. Andres (arutelu) 1. november 2013, kell 22:15 (EET)
Noh, saksa vikis on esitus vallakeskne, selles pole midagi arusaamatut. Aga asustussüsteem on ikkagi asulakeskne, ja nende esituses jäävad asulad varju. Andres (arutelu) 1. november 2013, kell 22:37 (EET)
Eeldan, et üldjoontes on soomlaste linnakontseptsioon siiski sama mis mujal maailmas ning sellepärast ei ole oluline, kas nende linnad on linnad rangemate kriteeriumite järgi või lihtsalt mingeid teatud (üksikuid) linnastumisprotsesse arvesse võtvate kokkulepete järgi. Ehk see on kokkuleppeline, kas tegu on linna või asulaga ning minu meelest ei saa olla kuidagimoodi meie asi hinnata, kas linn on piisavalt linn või ja kas seda ikka tohib asulaks pidada.
Ja ometi, artiklis "Kernstadt", ei öelda, et see keskne koht on linna asemel asula. Kui, siis see artikkel pigem vastupidi kinnitab, et omaette asula oli nüüdse linna keskus ajalooliselt. Saan aru, et asula allüksusi võidakse ühe asula piires erinevalt nimetada. Seda küll, et vallad on tähtsamad ja sellevõrra saksa vikis üldiselt põhjalikumalt käsitletud kui asustusüksused, aga haldus- ja asustusüksused võivad kattuda. Pikne 1. november 2013, kell 23:29 (EET)
Soomlased eristavad väga hästi omavalitsusüksusi ja asulaid. Vaata fi:Kaupunki, fi:Kaupunki (kuntamuoto) ja fi:Kaupunkialue. See, kuidas sõna "linn" kasutatakse, on eri maades erinev, nii et kuigi me võime alati kasutada tõlkevastet "linn", tuleb alati hoolitseda selle eest, et oleks arusaadav, mida linna all parajasti mõistetakse, muu hulgas siis seda, kas peetakse silmas asulat või omavalitsusüksust. Saad aru, omavalitsusüksus, mida nimetatakse linnaks, on linn teises mõttes kui asula. Kui me omavalitsusüksustel ja asulatel vahet ei tee, ei ole kooskõlaline, arusaadav ja tõene esitus võimalik. See on iseasi, et asulate täpne piiritlemine ei pruugi olla võimalik, kui statistikud seda teinud ei ole. Aga me ei pea rääkima asulatest juhul, kui pole kindlaid andmeid. Praegusel juhul aga on minu meelest ilmne, et Diepholz on Diepholzi valla keskasula ja pole valla ainuke asula. Midagi muud pole praegu väidetud.
Haldus- ja asustusüksused võivad kattuda, aga ei pruugi kattuda. Kus on öeldud, et omavalitsusüksus on asula? Ma väidan, et ei ole, aga neid võib lugeda territoriaalselt kattuvateks, kui omavalitsusüksuses on ainult üks asula. Isegi seda viimast Kasutaja:Urmas, kes on geograaf, vaidlustas vähemalt juhul, kui omavalitsusüksuses on palju asustamata territooriumi. Andres (arutelu) 2. november 2013, kell 01:09 (EET)
Muidugi eristavad soomlased oma asju, mil määral see vajalik on, aga tänapäeva kontekstis on nii omavalitsuslikud kui muud (sh välismaa) linnad neil ühtviisi fi:Kaupunki. Jah, see millega parasjagu tegu on, tuleb lahti kirjutada. See, et mõned omavalitsuslikud linnad on lihtsalt lambist linnad, on minu meelest sul ikkagi usuküsimus ja ei, ma ei saa sellest aru. Arusaadav võiks olla see, kui ajaloolistel põhjustel nimetakse linnaks mõnda endist asulat, mis on kokku kasvanud või liidetud mõne teise asulaga.
Hästi, me võime nimetada omavalitsusüksust linnaks ja mitte asulaks ning püüda selgitada, mida see antud maa kontekstis asustuslikus mõttes tähendadab, kuigi võib üsna kindlalt eeldada, et tegu on laias laastus asulaga, kuna seda mingil põhjusel linnaks kutsutakse. Aga veel vähem tohiks asulaks nimetada keskuseid nagu see siin ja madalama astme asustusüksusi, mille puhul pole üldse mingeid andmeid (kindlatest rääkimata) asula kui sellise kohta (peale ajaloolise aspekti).
Vähemasti Eesti puhul võib omavalitsusüksus olla asula, nagu ülal korra juba viidatud sai. Muidugi võivad geograafid ja demograafid oma konkreetste uurimuste tarbeks asulaid ühtse metoodika järgi piiritleda kitsalt nende tiheasustuse järgi või asulaid sootuks ümber klassifitseerida ja nad ka teevad selliseid asju, aga meie saame minu meelest lähtuda ikkagi eeskätt ainult sellest kuidas kohti tegelikult üldisevalt tavaks on käsitleda. Pikne 2. november 2013, kell 01:49 (EET)
Soomlased kasutavad linnast rääkides sama sõna nii omavalitsusüksuse kui ka asula kohta, ja meie teeme seda ka, kuigi me Eesti puhul seda sõna üksikasjades teisiti kasutame. Aga nii soomlased kui ka meie teeme sellegipoolest vahet asulatel ja omavalitsusüksustel, kuigi mõlemat võidakse linnaks nimetada. Mulle tundub, et Sina ei tee seda vahet. Aga peaks ju ometi saama kontrollida, kas see vahe on olemas. Küsime asjatundjatelt.
Ma ütlesin "lihtsalt lambist" sellepärast, et Sa väitsid, et kui vald nimetatakse linnaks, siis pidi seal linn asula mõttes juba olema või pidi tekkima asulate ühinemise tõttu. Aga ma väidan, et Soome puhul see nii ei pruugi olla, ja tõin ka konkreetse näite. Soome vikist ma lugesin välja, et kui vald otsustab end linnaks nimetada, siis ta võibki seda teha. Vaata ise, Sa ei leia Haapavesi linnast neid asju, millest Sa räägid. See on pigem erandlik, aga niisugune asi on olemas.
Sellest, et midagi linnaks kutsutakse, ei järeldu, et ta on asula. Ei järeldu sellepärast, et linnaks võidakse nimetada nii asulat kui ka omavalitsusüksust. Küll aga on nii, et kui midagi linnaks nimetatakse, siis võidakse selle nimetuse tõttu hakata mõtlema ja rääkima sellest kui asulast, nii-öelda vaatama asjadele läbi selle prisma.
Kuidas ei ole andmeid? See, mis siin kirjas on, käib asula kohta. Ja ka ajaloolised andmed on olulised. Ajaloolises kontekstis mainitakse asulat, mitte valda. Me saame ka suure maa-ala ja hulga objektide kohta öelda, et nad on selles asulas.
Ka Eesti puhul ei ole omavalitsusüksus mõisteliselt asula, vaid lihtsalt asula piire samastatakse omavalitsusüksuse piiridega.
Noh, eks me ju selles suhtes erinevalt käsitlemegi. Eestis on kombeks asulatest rääkida nii, nagu oleks kogu maismaa nende vahel jaotatud. Näiteks Rootsis räägitakse asulatest statistikute määratluse järgi ja seal ei ole sellist territooriumi jaotust, vaid asulad piiritletakse territooriumi järgi. Väiksemad külad jäetakse sellest arvestusest välja. Saksamaa puhul on asi ebamäärasem, aga räägime vastavalt sellele, kuidas andmeid on. Andres (arutelu) 2. november 2013, kell 02:32 (EET)
Mul ei jää muud üle, kui vastata seda, mida eespool juba (korduvalt) olen vastanud. Ma väidangi eespool, et linn (Soome) ei pruugi olla linn kindlate kriteeriumite järgi, vaid et eeskätt on asi kokkuleppeline (nagu ka kriteeriumid).
Saan aru, et asustusüksus ja haldusüksus kui sellised on mõisteliselt erinevad. Aga kui need mõnel konkreetsel juhul kattuvad, siis on tegu eeskätt sama asja eri tahkudega ning meil ei ole alust neid asju kunstlikult lahku lüüa ja rääkida tendentslikult ühes kohas halduslikust aspektist ja teises kohas asustuslikust aspektist, kui tegelikult (väljaspool eestikeelset Vikipeediat) ei ole tavaks neist asjust eraldi rääkida. Utreerin õige pisut, aga see on minu meelest umbes sama, kui keegi on poliitik ja kirjanik ja siis me teeme eraldi artiklid temast kui poliitikust ja temast kui kirjanikust, sest tegu oleks täiesti eri tahkudega.
Diepholzi keskus on muidugi olemas, ta on mingil moel ka piiritletav, kuigi omavalitsusüksuse kõrval on ta marginaalne, selles mõttes on andmed olemas. Aga ei ole andmeid selle kohta, et nüüdisajal käsitletakse ajaloolist linnasüda omaette asulana ja mitte madala taseme asustusüksusena ja mitte kui nüüdne asula tema ajaloolistes piirides.
Sina minu meelest ei saa aru sellest, et kõik kohad (v.a haldusüksused) ei ole asulad ja et asulad võivad jaguneda väiksemateks üksusteks. See, kuidas me Eesti asju käsitleme on enamvähem selge. Me ei saa eesti paikkondi, asumeid või muid kohti ühe puuga asulateks tõlkida. Pikne 2. november 2013, kell 10:07 (EET)
Jah, praegu on Soomes nii, et vald võib ilma mingite tingimusteta end hakata ametlikult linnaks nimetama. Varem oli nii, et olid mingid tingimused. Mul ei olnud see asi meeles. Rootsis jälle ametlikku linnanimetust ei ole, aga vald võib end mitteametlikult linnaks nimetada. Kahtlustan, et selline mitteametlik nimetamine on mujal ka olemas, sellepärast tuleb valdade kodulehtedega ettevaatlik olla. Ma ju sellest rääkisingi, et Soomes võib linn tekkida lambist, nii et seal asula mõttes linna pole, ja Sa ei uskunud seda. Ka asula nimetamine linnaks on kokkuleppeline, aga see, kas tegu on omaette asulaga, on juba vähem kokkuleppeline ja rohkem faktiküsimus.
Jah, kui omavalitsusüksuses on ainult üks asula, siis ei ole tarvis teha asula ja omavalitsusüksuse kohta eraldi artikleid.
Ma ei tea, mina saan asjast nii aru, üldjuhul ju omavalitsusüksuses on mitu asulat ja seda peab tõendama, et ei ole. Sina aga lähtud sellest, et omavalitsusüksus on asula ning seda peab tõendama, et ei ole. Minu eeldusel on piisavalt tõendatud, et Diepholz ei ole valla ainuke asula. Ma ei kujuta ette, kuidas Sulle tõendada, et omavalitsusüksuses on mitu asulat, kui Sa juba lähtud sellest, et omavalitsusüksus on omaette asula. Sel eeldusel Sa saaksid kõik tõendid kummutada, sealhulgas Eesti puhul. Või ei?
Ma saan aru küll, et kõik kohad ei ole asulad. Ma ei nimeta artiklites midagi asulaks, kui ma pole veendunud, et tegu on asulaga. Muidugi mu veendumus võib olla ekslik. Andres (arutelu) 2. november 2013, kell 11:08 (EET)
Arvan endiselt, et linnaks ei saada päris lambist ja linn ei olda lambist. Linnaks saamisele eelneb ja järgneb ikkagi teatav identiteedimuutus ning seonduvalt käsitlus linnastumisprotsessidest ja linnalisusest kui sellistest, ükskõik kui õigustatud see on suurte "päris" linnadega võrreldes. Leidsin Haapaveest ühe sellise käsitlsue [1]. Kui seetõttu üldiselt aktsepteeritakse, et tegu on linnaga, siis minu meelest ei ole meil ikkagi alust öelda, et ei, tegelikult ei ole tegu linnaga. Kuigi, Haapavee küsimus pole siinkohal vist eriti oluline, kuna sellised "hakkame linnaks" juhtumid on pigem harvad.
Mina lähtun sellest, et asustussüsteem ei ole tingimata üheastmeline ja sellepärast ei ole alust arvata, et mitme koha olemasolu vallas tähendab iseenesest seda, et neid tuleb omaette asulatena käsitleda. Ma ei arva, et iga omavalitsusüsksus on ühtlasi samades piirides asula, ikka ainult need mida käsitletakse mingil põhjusel ühtaegu ka linnana. Pikne 2. november 2013, kell 12:43 (EET)
Aitäh lingi eest! See tundub põnev, aga mul võtab aega, et see kirjutis läbi lugeda.
Ma ei vaidlusta omavalitsusüksuse linnaks nimetamist, kui teda niimoodi nimetatakse. Aga ma vaidlustan seda, et sellest tuleneb, et omavalitsusüksus on asula. (Sellegipoolest ma panen linnadeks nimetatavad omavalitsusüksused asulate loendisse.) Kui ta asula ei ole, siis ei puutu ka asustussüsteemi kaheastmelisus asjasse.
Olen nõus, et kõik valla sees olevad kohad ei pruugi olla asulad. Selle üle otsustamiseks on tarvis veel teisi kaalutlusi. Andres (arutelu) 2. november 2013, kell 13:19 (EET)
Ma olen aru saanud, et omavalitsusüksus ei saa sinu meelest olla asula seetõttu, et selle sees on teised asulad. Kui aga tegu on muude kohtadega või madalamat järku asustusüksusetaga, siis jällegi ei puutu teised asulad asjasse. See, et linnana käsitletakse mujal kogu omavalitsusüksust ja et puuduvad käsitlused nüüdisaegse linnasüdame kui omaette asula kohta, võiks ju äratada pisutki kahtlust, et vaatad asjale tagurpidi. Pikne 2. november 2013, kell 14:39 (EET)
Niisugune asi on võimalik küll, et omavalitsusüksuses ei ole mitut asulat. Aga mis see tähendab, et puuduvad käsitlused? Kui mitte kuidagi ei mainita, et "linnasüda" on omaette asula, siis tuleb muidugi teraselt vaadata ja ma ei välista võimalust, et kogu omavalitsusüksus kuulub ühte asulasse või vähemalt ei ole teised asulad suuremad üksikust majarühmast. Andres (arutelu) 3. november 2013, kell 07:56 (EET)