Arutelu:Dharma

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

See sõna ja mõiste ei esine ainult budismis, vaid ka hinduismis, džainismis ja sikhismis. Linnart Mäll on kasutanud vastena sõna "seadmus". Andres 19. juuli 2006, kell 20.08 (UTC)


Esitatud on budistlikust vaatekohast. Andres 20. juuli 2006, kell 06.48 (UTC)


Dharmad (algosakeste kohta) peaks olema eraldi artikkel. Andres 20. juuli 2006, kell 06.48 (UTC)

Just nimelt, on esitatud budalikust vaatekohast. Millisest vaatekohast siis veel? Ja väga neutraalne vaatekoht.


Kui artikli kirjutab budalane budaluse kohta, kas siis see tähendab automaatselt, et artikkel on kallutatud? Et siis budalane ei võigi budalusest, oma usust kirjutada. Tead Andres, arvan, et sel teemal on hoopis kõik mittebudalased ebaneutraalsed, kui nad seda teemat käsitlevad.

Dharma mõiste on ka näiteks hinduismis. Võib-olla ei ole asi kallutatuses, vaid hoopis selles, et siit on jäetud välja mittebudistlik dharmamõiste. Andres 30. märts 2007, kell 12:53 (UTC)
Näen, et mittebudistlikku dharmat on siiski mainitud. Sellele on aga antud hinnang budismi seisukohast. Andres 30. märts 2007, kell 12:55 (UTC)

. Ei, erilist hinnangut pole siiski antud. Võtan neutraalsuse vaidlustuse maha. Andres 30. märts 2007, kell 12:56 (UTC)


Varasem redaktsioon: Dharma - Seadus, Õpetus, tõde

Dharma - seadmus, seadmused, dharma jaguneb kaheks: Buddha Dharma ja Veeda Dharma, mis on väga sarnased (jällesündimine, saatuse- ehk karmaõpetus ja Valgustus).

*Seda on defineeritud mitmel erineval viisil: 1. ennekõike tähistab see sõna ühte põhilist tõelisust. Üks vaimne tõde on kõige selle taga, mida tajume endas ja enda ümber. See on tõeline, vastandina, vastandina ainelise maailma näitavatele asjadele, selle poole me pöörduksime, kui pöörduksime ära maistest asjadest, sest ainult see võib tuua rahulolu meelele. Ja see ei puuduta maiste asjade ja sündmuste välist külge, vaid võib neile mingil viisil olla sisemiselt omane koos juhtiva Seadmusega nende sees.

*Lihtsamalt väljendudes tähendab see algset tõde, mis on tõlgitsetud ja sätestatud Buddha Õpetuses ja tähendab “Õpetus”, Pühakiri” , “Tõde”.

  • Ta võib nii esimeses kui ka teises mõttes kajastuda meie endi elus, avalduda meie teguviisis, niivõrd kui me toimime temale vastavalt. Sellisel juhul omab sõna “Õigluse” ja “Vooruse” tähenduse.
  • Budalikud kirjatööd on kõikjal täis viiteid dharmadele (seadmustele) mitmuses, muutudes arusaamatuks, kuni ei tunnustata selle mõiste eriomast tähendust. Siin kasutatakse sõna teaduslikus tähenduses, mis tuleneb vaadeldes asju ja sündmusi nende suhtes Dharmaga esimeses mõttes - vaadeldes neid nagu need oleksid põhilises tõeluses. Siin võrdluseks aatomiõpetus - sama mis on aine algosakesed füüsikutele, on dharmad budalastele. On olemas mitmed seadmuste loetelud nagu  :

Viis Koostisosa ehk skandhat: keha, kuju (ruupa), kokkupuude (veedana), kujutlus (sandjaa), suhtumine (samskaara) ja teadvus (vidjaana), mis öeldi moodustavat inimliku isiksuse täies ulatuses. Või Kuus sisemist ja välimist meeltevälja: silm, kõrv, nina, keel, nahk ja aju, samuti ka nähtavad, kuuldavad, tuntavad, maitstavad, katsutavad ja mõeldavad sihitised, mis moodustavad inimliku isiksuse täies ulatuses. Seadmus on ebaisikuline nähtus, mis ei kuulu ühelegi inimesele, vaid lihtsalt kulgeb kulgeb mööda iseenda tõelist teed. Seda peetakse kiiduväärseimaks saavutuseks, kui buda mungal õnnestub mõista enda meele ja mõtlemise sisu nende ebaisikuliste seadmuste abil, mis tavaliselt esinesid kindlates loeteludes, ilma kordagi kasutamata udust ja hukutavat sõna “mina”.

Andres 31. märts 2007, kell 05:56 (UTC)