Arutelu:Coriolisi efekt

Coriolisi efekt ongi selles artiklis defineeritud Coriolisi jõuna. Kas Coriolisi efekt ja Coriolisi jõud millegipoolest erinevad? Artikli pealkiri võikski olla "Coriolisi jõud".

"Coriolisi" tuleb öelda sellepärast, et nimes on rõhk viimasel silbil, kuigi inglise keeles öeldakse "kori'oolis". Andres 10:25, 4 Aug 2004 (UTC)

Selline kirjapilt on ENE 1. väljaandes. Ka Google'ist otsides võid seda näha. Andres 10:29, 4 Aug 2004 (UTC)

Lihtsalt igaks juhuks ütlen allikatest rääkides, et uuemas, 2002. aasta "Inglise-eesti füüsikasõnaraamatus" (TEA; autorid Korrovits, Käämbre) on see e-ga (Coriolise efekt). Prantsuse häälduse [korjo'li:s] järgi on aga tõesti õigem käänata i-ga.

Põhjenduseks ehk niipalju, et efekt on nimetatud prantsuse teadlase Gaspard-Gustave de Coriolis-i järgi; inglise keeles on see "Coriolis efect" / "Coriolis force". -Mardus /arutelu 11. mai 2018, kell 09:52 (EEST)[vasta]

Coriolisi efekt ja Coriolisi jõud on täpselt sama asi ja ei erine millegi poolest, kuid jõuks ei saa teda füüsikalist korrektsust silmas pidades nimetada. Meenutame Newtoni teist seadust mis väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega, millest järeldub, et kui kehale mõjub püsiv jõud, peaks ta liikuma ühtlaselt ja kiirenevalt, seda aga ei täheldata. Teelt hälbimise ulatus ei sõltu üldse sellest kaua liikumine on toimunud. Pean tunnistama, et ka inglise keeles kasutatakse tavaliselt väljendit Coriolis force, aga kuna Vikipeedia pretendeerib entsüklopeediaks olemisele peaksime me lähtuma teaduslikust korrektsusest mitte rahvalikest väljendeist. Siim 11:45, 4 Aug 2004 (UTC)

Nii et siis "Coriolisi efekt" on mõeldud korrektsema väljendina "Coriolisi jõu" asemel. Kui sellest lähtuda, siis tuleb muidugi artikli alguses mainida, et seda tavaliselt nimetatakse Coriolisi jõuks, ning teha pealkirja "Coriolisi jõud" alt siia ümbersuunamine.

Olen ka sellega nõus, et nimetus "Coriolise jõud" tekitab teatud segadust. Kui aga kohe artikli alguses mainida, et tegemist on nii-öelda näilise (fiktiivse) jõuga, siis ei tohiks segadust olla.

Ma pole küll füüsikas kuigi tugev ja võin eksida, aga kas pole mitte nii, et Newtoni teine seadus kehtib ainult inertsiaalsüsteemides?

Minu isiklik arvamus on, et parem oleks jääda traditsioonilise termini juurde, kuid asi põhjalikult lahti seletada. Ma ei näe, et me traditsioonilist terminit kasutades kuidagi täpsust ohverdaksime. Kas peaks siis ka näiteks "hobujõu" asemel ütlema "hobuvõimsus"? Andres 12:08, 4 Aug 2004 (UTC)

Ja igal juhul tuleks artiklis selgitada ka seda, miks termin "Coriolisi efekt" on eelistatav. Andres 12:15, 4 Aug 2004 (UTC)

Leian, et artikkel tuleks üles ehitada nii, et algul selgitada Coriolisi efekti füüsikalist olemust ja siis rääkida sellest, kuidas see konkreetsetel juhtudel avaldub. Andres 12:15, 4 Aug 2004 (UTC)

Olen nõus need parandused tuleks kindlasti sisse viia, mis puudutab Newtoni seadusi siis tegin siin küll suhteliselt jämeda vea, ma ei ole ka ise füüsik vaid geograafia tudeng nii, et selliseid prohmakaid tuleb aegajalt ette. Minu ettepanek on et jätaks pealkirjaks Coriolisi efekt teeks suunamise pealkirja alt Coriolisi jõud (ka inglise vikis on nii) ja seletaks asja pisut artiklis. Siim 12:23, 4 Aug 2004 (UTC)

Oled ise öelnud, et kui midagi eemaldatakse artiklist siis tuleb eemaldatud osa paigutada arutelulehele ja selgitada miks vastav lõik või lause ei kõlba. Siim 18:35, 21 Nov 2004 (UTC)

Palun vabandust! Pidasin põhjust niigi arusaadavaks. Asi on selles, et entsüklopeedia ülesanne ei ole hinnangute andmine poleemilist retoorikat kasutades, pealegi on hinnang niigi iseenesestmõistetav: on ju selge, et õpikute vead on kahetsusväärsed. Lugeja teavitamine õpikute viletsusest ei ole minu meelest teemakohane. Pole tähtis, kus on valesti öeldud, piisab sellest, kui lugejat väärteave eest hoiatatakse. Andres 19:09, 21 Nov 2004 (UTC)

Mul on siin natuke veel norimist. Kui on öeldud, et vastavat katset on lihtne teha, siis peab ka selgitama, mis katse see on, kuidas seda teha ja mida see katse näitab. Muidu ei ole mõtet katset mainida. Andres 19:12, 21 Nov 2004 (UTC)

Pidasin seda niigi arusaadavaks. Tuleb vann või kraanikauss vett täis lasta ja siis kork eemaldada ning vaadata mis pidi vesi äravoolates pöörleb. Siim 19:16, 21 Nov 2004 (UTC)

Ma olen ka lugenud, et ta pöörlevat põhja- ja lõunapoolkeral eri pidi. Isegi ekvaatorilt üle astudes pidi see efekt ilmnema. Kuidas siis katseliselt kindlaks teha, et see nii ei ole? Arvan küll, et tuleks pisut pikemalt selgitada. Andres 19:58, 21 Nov 2004 (UTC)

OK üritan pikemalt selgitada. Vesi tõesti pöörleb eri poolkeradel eripidi, kuid sellise katse tegemine ei ole just lihtne ülesanne. Koduste vahenditega siin mingit edu ilmselt ei saavuta. Vesi ei seisa ju näiteks kraanikausis paigal, tal on mingi liikumishulk. Tõenäoline on, et see impulss on tugevam kui coriolisi efekt ja vesi hakkab äravoolates pöörlema pigem selles suunas milles ta ennegi liikus. Oletame, et vesi seisab paigal, kuidas me siis korgi eemaldame? Käe vette panemisega ja korgi eemaldamisega me ju liigutame vett ja sellel on kindlasti tugevam mõju kui antud juhul tühisel coriolisi efektil. Kui me vastava katse teeme siis märkame, et vesi pöörleb kord üht kord teistpidi. Olen seda proovinud mitu korda ja jõudnud järeldusele, et need õpikukirjutajad peavad küll päris lollid olema. Panin selle õpikunäite sisse, et muuta oma jutt pisut näitlikumaks, võibolla jääb niimoodi paremini meelde, aga kui see ei sobi siis olgu nii. Ka geograafia alal tehakse mõnikord uskumatuid rumalusi. Ühes töövihikus tuli kaardi pealt leida lühim tee kahe linna vahel (nt. Tallinn ja Sidney) ja määrata selle tee asimuut selleks tuli kasutada malli ja joonlauda :) (pisut võin eksida sest täpselt ei mäleta). Ei tea kas selle töövihiku koostaja tõesti polnud kunagi kuulnud midagi kaardiprojektsioonidest või geodeetilistest joontest. Võib-olla ta arvas, et Maa on lapik plaat, ei oska öelda. Sellised näited on minus tekitanud nördimust ja üritasin inimesi selliste lolluste eest hoiatada. Siim 20:30, 21 Nov 2004 (UTC)

Leian, et on täiesti õige kirjutada levinud eksiarvamustest. Peale selle, et see lugejat harib, peaks see ka ära hoidma selle, et keegi neid eksiarvamusi artiklisse sisse hakkab panema. Peale selle arvan, et mida juurdunum eksiarvamus, seda põhjalikumalt tuleb asja selgitada. Selgitus peab veenma, et asi nii ei ole, ja ka selgitama, miks see nii ei ole. Antud juhul oleks nähtavasti tõesti kõige veenvam viidata katsele, mille igaüks võib ise läbi viia. Veenev tulemus oleks see, kui ilmneks, et vesi voolab kord ühtpidi, kord teistpidi. Mainida tuleks nähtavasti ka seda, et Coriolisi efekt on nende katsete puhul nii nõrk, et vee pöörlemise suunale avaldavad teised tegurid suuremat mõju.

Arvan aga, et pole välistatud niisugused katsetingimused, mille korral Coriolisi efekt avaldab vee pöörlemissuunale määravat mõju. Võib-olla kraanivee puhul mängib rolli turbulents, mis võimendab juhuslikke tegureid.

See, et õpikunäide ei sobi, on minu isiklik arvamus.

Andres 08:22, 22 Nov 2004 (UTC)

Näen selle artikli juures järgmist puudust. Ei ole selgelt eristatud Coriolisi efekti ehk Coriolisi jõudu kui üldist füüsikalist nähtust ja Coriolisi efekti erijuhtu geograafias – Maa pöörlemisest tingitud Coriolise efekti. Peaks rääkima alguses Coriolise efektist üldse ja siis selle erijuhust.

Kui öelda, et Coriolise efekt on nõrk, siis tuleb täpsustada, milline Coriolise efekt on nõrk (Maa pöörlemisest tulenev Coriolise efekt). Andres 08:22, 22 Nov 2004 (UTC)

Keegi targem inimene võiks siia lisada veel Baeri seaduse ja Iisaku katedraali Peterburis, kus asub (vist) lähim Coriolisi efekti näitlikustav pendel. --Lulu 11:53, 26 mai 2005 (UTC)

Kõigepealt toimetamismallist. Toimetamismärkus lisati artiklile Andrese poolt 4. augustil. Sellest ajast on artiklit korduvalt silutud, ka Andrese poolt. Arvan, et artikkel ei ole praegu nii hullus seisus, et seda malli vaja läheks. Artikkel vajab täiendamist märksa enam kui toimetamist. Siim 15:56, 26 mai 2005 (UTC)

Mul ei ole etteheiteid vormistusele, küll aga kompositsioonile. Üritasin ise kunagi seda parandada, aga see on suur töö. Alustada tuleks lihtsamatest mehhaanika mõistetest. Andres 16:50, 26 mai 2005 (UTC)

Siit on puudu füüsika osa, mistõttu selle efekti olemus artiklist ei nähtu. Võib muidugi öelda, et artikkel vajab täiendamist. Andres 16:52, 26 mai 2005 (UTC)

Mis puutub Baer-Babinet' seadusesse, siis see vajaks eraldi artiklit, mainida võib seda muidugi ka siin. Kas pendli all pead silmas Foucault' pendlit? Kui nii, siis pole vaja Peterburi minna, sest selline asi asub TÜ füüsika õppehoones. Siim 15:56, 26 mai 2005 (UTC)

Selle artikli kompositsioon on ikka väga halb, tekitades segadust ja võib-olla vääritimõistmist. Algul on antud üldine määratlus, teises lõigus öeldakse "see tähendab" ning räägitakse edasi Maast, nagu Coriolisi efekt avalduks ainult seoses Maa pöörlemisega.

Selle asemel peaks olema algul füüsikaline selgitus, alles seejärel jutt Maast. Minu meelest mahuks selline ümbertegemine toimetamise mõiste alla. Andres 04:49, 14 august 2005 (UTC)

näiv jõud ja näiv mõju[muuda lähteteksti]

Inertsijõude nimetatakse näivateks jõududeks (inglise wikis ka fiktiivsed). OK. Kuid kas siit saab siis järeldada, et tema mõju on näiv, nagu siin artiklis öeldakse? Karussellil sõites on ju tema mõju vägagi tegelik ja näivusest kaugel.

Ei, mõju ei ole näiv; näivaks peetakse seda, et tegu on jõu mõjuga. Andres (arutelu) 14. veebruar 2015, kell 16:49 (EET)[vasta]

Siis võib-olla olekski mõistlik kirjutada "...järgi nime saanud näiv jõud, mis mõjub...". Siis oleks see kooskõlas ka artikliga "inertsijõud", kus öeldakse: "Inertsijõud on fiktiivne jõud... Inertsijõud on mitteinertsiaalsetes (kiirendusega liikuvates) süsteemides kehadele mõjuvad jõud..." - s.t kehadele mõjuvad jõud, mitte kehadele näivalt mõjuvad jõud.

Muutsin sõnastust. "Näiv jõud, mis mõjub" ei ole ka hea, sest võidakse öelda, et näiv jõud ei saa mõjuda. Andres (arutelu) 14. veebruar 2015, kell 18:57 (EET)[vasta]