Arutelu:Cluny liikumine

Osa juttu kuulub pigem artiklisse Cluny klooster. Andres 6. november 2010, kell 00:03 (EET)

Siin on vaja selget eristust teha. Asi on selles et C-liikumise kloostritel oli ainult üks abt. (Midagi eelordu laadset.) Seetõttu kipub segi minema Cluny kloostrile ja ta liikumises osalenud kloostritele omane. Peale liikumise vaibumist saab tõesti rääkida selgemalt juba Cluny kloostrile endale ainuomasest. Midagi sellist. See eripärade sõna?--Ivo Vahur 10. november 2010, kell 11:59 (EET)

Seda ka kui tahad nii. Ma olen teinud terve faili kronoloogiat selle kohta. Ainult nii 12s lõpuni umbes. Aga need mu pudinad on laiali ja ma hakkan kuidagi juba liiga laiali valguma. Mul on need artiklid mis ma teen seotud. Põhimõteliselt et nad toestaks teineteist. Ma pole tahtnud eriti hajuda. Huvitav üks viimaseid abte tellis veel (vist Rogeri õukonnast?) Koraani tõlke.

SISSETUNGIJATEST VABANEMINE. LINNAELULE JA RAHASUHETELE. Kloostrireformist, Jumala rahudest, relvaga palverännakutest (ristisõjad), rüütliseisuse tekkest ja paavstluse tõusust kujunes segu, mis viis rüütliordude ja paavstliku maailmariigi tekkele. Selle aluseks oli vajadus leida üks ühendava ja korraldav vaimsus ja kese, mis juhiks ja teostaks Euroopa vabanemiste sissetungijatest ja asumise enese ülesehitamisele. Selleks sai juba aadli (teine seisus) ideaalidest juhitud kristlus.

CLUNY REFORM 911 I 910 Odo (ca 878-942; 909 asutati? Pigem 910.

931.a. väljaantud reformlitsentsiga sai klooster paavstilt õiguslik aluse Cluny reformide kõikjal levimiseks. Litsentsi kohaselt oli Cluny kloostril lubatud vastu võtta munki neist kloostritest, kus reformidele vastu seisti, ning koguni teisi kloostreid reformide läbiviimise eesmärgil üle võtta. Muud paavstlikud privileegid tugevdasid Cluny positsiooni veelgi. Juba 10. sajandil liitus Cluny reformidega suur hulk kloostreid ning peagi tekkis võimas ühtse tsentralistliku ordukorraga kloostrite ühendus üle kogu Euroopa. 950-981 Cluny II kloostrikiriku ehitus.

II 970 975 paiku sõlmiti Le Puy's esimesed jumalarahud. Vastupuiklevad rüütlid sunniti piiskopi väesalga poolt vannet andma, mis oli rüütliau juures siduva tähendusega. Ka ilmalikud valitsejad võtsid kirikliku jumalarahu eeskujuks ning hakkasid oma piirkondades nn. maarahusid välja kuulutama, nii et rahu kindlustamine läks tasapisi piiskoppide käest kuningatele. Cluny abt Odilo kinnitas isiklikult jumalarahu tähtsust ning seotust Cluny reformidega.

998 Gregorius V antud vabastus kohaliku piiskopi igasugustest sekkumistest. Tugevdas Cluny positsiooni veelgi.

1012 esimene ordu (kamalduuslased).

III 1030 Saksa nn noorklüniilaste keskusteks said 11. sajandil Hirsau (alates 1070), St. Blasieni ja Siegburgi kloostrid.

u 1075 rüütelkond päritavaks seisuseks. Kuid varem juba pärusvalduste kinnitus.

IV 1090 SAI LINNA ÕIGUSED. 1090 sai Cluny linna õigused.

1088 Kloostrisse astujate tungi tõttu alustati 1088.a. uue abtikiriku ehitamist (Cluny III). Suurim romaani stiilis kirik. Mõjutas eriti selle stiili arengut. Kuid 12. sajandil hakkas Cluny mõju kiiresti kahanema,

1098. rajati tsistertslaste ordu. 1120 Templirüütlite Ordu asutamine. Cluny kloostril õnnestus oma õigusi säilitada ja vähemalt kahesaja aasta vältel nautida oma valitsevat seisundit Õhtumaa munkluses.

1130 paavst Innocentius II poolt sissepühitsetud jumalakoda oli tollal Euroopa suurim. Oma kõrgajal, 12. sajandi alguses, kuulus Cluny kloostrisüsteemi (Ordo Cluniacensis) ca 3000 kloostrit Umbes 1100.a. paiku pidi Cluny oma positsioonist loobuma tsistertslaste ordu kasuks. Püsis võimsa orduliiduna kuni Prantsuse revolutsioonini (1789). Johaniidid 1113 Ehki Cluny oli sellel ajal suurim, esimene ja juhtiv kongregatsioon, polnud ta ainus. Ka Marseille, Dijon ja Gorzebi.

V 1150

1142 Cluny abt tellis Koraani tõlke ladina keelde. Sajandi lõpul vallandus Cluny majanduslik allakäik, mida halb finantspoliitika veelgi kiirendas. Ent ordulik paavstkirik oli tekkinud. Seadustamiseni jõudmine! (V vahemikule omane) Kirikuõiguse avaldamine.

Aitäh selle reformi asendamise eest liikumisega.

Seeläbi lõi selgeks. Kogu see 910-u1270 oligi ju kokku aadlikristluse poolt kiriku reformimise ajaks. Kuni inkvisitsiooni ja konklaavini. Kuuria, kirikuõigus, ..., Küll ma olin otsinud sellele perioodile korralikku ühisnimetajat.

Cluny kohta on seega täpne ja korralik nimi: reformiliikumine.

Parimaks allikaks on siiani olnud:

US00.01.003: Keskaja kirikulugu (3AP). * Andres Saumets 2001

Mul on vaid failidel. Vist konsistooriumi kogus käsikirjaliselt.

---

Punkt 7 ei sobi pealkirja "Cluny eripära" alla. Palun pööra sellistele asjadele tähelepanu. Andres 8. november 2010, kell 11:01 (EET)

Cluny eripäraks on rüütlikultuurile alusepanemine. See seostub otseselt ka neitsi Maarja kultusega. Ja lõppude lõpuks on äratoodu fakt. Ka selle poolest erines ta teistest kloostritest.

Santa Mariia, Ora pronobis.--Ivo Vahur 8. november 2010, kell 11:19 (EET)

Ka 3 ja 4 ei sobi selle pealkirja alla. Faktid võib ka teisiti esitada, selline esitus on kunstlik. Andres 8. november 2010, kell 11:22 (EET)

See on sinu palve ja arvamus. Vikipeedia arutlus otsustab. Või paneks sõna eripära asemel sõna omane. Ega sa ei tea kuidas seda kodanlusele või rahasuhetele omast kristlusevormi nimetatakse, kui kuuriast sai 14s suurim aadlikel rahalaenamise ettevõte ja kloostrid enam aadli vanadekodudeks kippusid muutma. Ka piisab kodanlik (kodanluse oma ta ju polnud) või on vaja õelda burgerkristlus? --Ivo Vahur 8. november 2010, kell 11:34 (EET)

Ma olen veendunud, et kõik toimetajad nõustuksid minuga. See osa vajab toimetamist ja ta sobiks paremini artiklisse Cluny klooster.

Ei tea kodanlikust ega burgerkristlusest midagi. Andres 8. november 2010, kell 19:37 (EET)

Sul oli õigus. Algsel kujul oleks sellest suurem osa vormistuse valiku tõttu läinud Cluny kloostri alla. Tegin teksti ümber.

Mul on lihtsalt vaja kujdagi iseloomustada seda kirikule omast allakäiku milles nad kuni umbes Terento kirikukoguni näitasid oma eelistusi rahaga tegelemisel. Mingi omadussõna? Merkantiilne kristlus. --Ivo Vahur 8. november 2010, kell 20:11 (EET)

Viited

"US00.01.003: Keskaja kirikulugu (3AP). * Andres Saumets 2001" No ma oletan, et tegemist on mingi ülikooli ainega, aga kuidas seda viidet kontrollida peaks saama? <ref> </ref> ; {{viited}} on ka muidugi üleliigsed asjandused.--Kyng 8. november 2010, kell 20:25 (EET)

Jah see oli sellenimeline kursus. Andres Saumetsa nimi oli olemas. Ei tea kuivõrd see artikli sisu määratlus siin ka läbi läheb, sest see on tema esitatust tehtud kokkuvõte ja järeldus. Sõna monarhistlik ta ei tarvitanud. See tuleneb 1090. paiku paavsti ka monarhiks kroonimise algusest. Artiklis allolevad 8 punkti pärinevad tema loengute faililt. Eriti pole isegi sõnastust kohendatud. Ainult nad on pikemast tekstist ükshaaval välja võetud. Usuinstituudi elektroniseeritud kataloogis seda polnud. Saatsin meili. --Ivo Vahur 8. november 2010, kell 21:17 (EET)

Võimalik et see artikkel tuleb originaaluurimuseks nimetada. Siin on mittelevinud sõnaühendeid ja väljendeid. Nagu aadlikristlus, vist monarhistlik paavstlus, midagi orduliku kirikuriik (ordukirikuriik) taolist ja väljend klerikaliseerunud aadel. Pole suudetud püsida diskursuses.--Ivo Vahur 9. november 2010, kell 08:41 (EET)

Kui huvitab siis Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris on:

Loengumaterjalid on saadaval nii paber- kui elektroonilisel kandjal: Saumets, A. 2003. Üldine kirikulugu: Sissejuhatus kirikulooteadusse. Tartu: KUS Saumets, A. 2005. Sissejuhatus kirikuloolisse töösse: allikad, meetodid, kriitika ja tõlgendamine. Tartu: KUS Saumets, A. 1997/2003. Üldine kirikulugu I/1: Vanaaja kirikulugu. Kristlus hellenistlik-roomalikus antiikmaailmas. Tartu: KUS Saumets, A. 1997/2001. Üldine kirikulugu II/1: Kristlus varasel keskajal (5.-11. sajand). Tartu: KUS Saumets, A. 2002. Üldine kirikulugu II/2: Kristlus kõrg- ja hiliskeskajal (11.-15. sajand). Tartu: KUS Saumets, A. 2002. Üldine kirikulugu III: Reformatsioon ja konfessionalism. Tartu: KUS. Saumets, A. 2000/2007. Pietism ja äratusliikumised. Tartu: KUS [Üldine kirikulugu IV /valikteemad] Saumets, A. 2005/2008. Üldine kirikulugu IV: Uusaja kirikulugu.; Üldine kirikulugu V: Kiriku lähiajalugu. Tartu: KUS

Tema Keskaja kirikulugu pole veel leidnud. Peale lugemist ühistoimetamiseks liigne kustutada. Aga arvatavasti on need materjalid nüüd ta Üldises kirikuloos II/1.--Ivo Vahur 10. november 2010, kell 09:31 (EET)

Kui leiad, siis viita. Andres 10. november 2010, kell 13:33 (EET)