Arutelu:Charles'i seadus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Nojah, ma teadsin, et te seda teete. :-) --Epp 7. jaanuar 2010, kell 14:30 (UTC)

Mida? Teisaldan? Jah. -- Ahsoous 7. jaanuar 2010, kell 14:34 (UTC)
Tänapäevane seaduse sõnastus on tegelt nati teine, midagi sinnakanti et: Jääval rõhul on ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga -- Ahsoous 7. jaanuar 2010, kell 14:39 (UTC)

Epp pani õige pealkirja, miks oli seda tarvis muuta? Ülakoma kasutamiseks ei ole mingit põhjust. Nii hääldus kui ka nime algkuju on artiklist näha. Andres 7. jaanuar 2010, kell 17:25 (UTC)

Antud juhul on ülakoma isegi vajalik, näitamaks et lõppu ei hääldatata. Ma saaks veel aru kui tegu oleks inglasega. Aga juhul kui sõna hääldus erineb väga kirjapildist siis on soovitav see ülakoma igal juhul panna -- Ahsoous 7. jaanuar 2010, kell 17:30 (UTC)
Vaata, ülakoma kasutamine lubab ainult oletada, et sõna lõppu ei hääldata; lugejal ei ole ju kindlust, miks ülakoma on pandud. Kui hääldus oleks [tšaarlz], ka siis ei oleks ülakoma kasutamine keelatud. Peale selle, kehtivad eesti keele reeglid ei näe ette ülakoma kasutamist selleks, et anda vihjet hääldusele.
Aga põhiline punkt on see, et Vikipeedias ei ole vajadust ülakoma kasutamiseks ei häälduse kohta vihje andmiseks ega nime algkuju näitamiseks. Artiklis on toodud hääldus ning nime algkuju on nähtav kursori viimisel lingi juurde või lingile klõpsamisel. Andres 7. jaanuar 2010, kell 18:44 (UTC)
Reeglite järgi võib ülakoma panna vajaduse korral, vajadust aga pole. Andres 7. jaanuar 2010, kell 18:46 (UTC)
Vajadust küll pole, aga pigem tuleb see kasuks kui kahjuks. Ilma ülakomata oleks ma seda hääldanud inglisepäraselt.--WooteleF 7. jaanuar 2010, kell 18:48 (UTC)
Nojah, aga kui me seda vajaduseta kasutame, siis minu meelest läheme keelereeglitega vastuollu. Aga me võime selle keelekorraldajatelt üle küsida.
Ja teiseks: kui õige hääldus on antud, miks Sa siis peaksid valesti hääldama? Andres 7. jaanuar 2010, kell 19:30 (UTC)
Andres, ole hea ja võta üks kordki ÕS kätte. Ja vaata kuidas käänatakse Cannes. Nimi Charles on selle täiesti pädev analoog. -- Ahsoous 7. jaanuar 2010, kell 20:15 (UTC)
Olen kursis. Ma isegi kirjutasin Peeter Pällile, kes on selle osa koostanud. Tema ütles, et ülakoma ei ole tarvis. Ta ei öelnud küll, miks siis ÕS-is ülakoma on. Andres 7. jaanuar 2010, kell 21:00 (UTC)
Kui sa loed ka eesti keele käsiraamatut siis seal on küll öeldud millal tuleb ülakoma panna, aga on ka soovitatud panna ülakoma siis kui kirjapilt erineb märgatavalt hääldusest või kui näiteks on vaja näidata nime algkuju. --
Ehk siis lause hakkab peale nii <tsitaat>2) võõrnimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet ja sobitada võõrnime eesti käändetunnustega, eelkõige järgmistel juhtudel:a) nimi lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga [..], b) nimi lõpeb häälduses kaashäälikuga, aga kirjas täishäälikuga [..],</tsitaadi lõpp> aga seda võib kasutada ka muudel juhtudel, millal täpselt kasutatakse pole aga konkreetset reeglit (ilmselt asi selles, et seda on liiga raske sõnastada ja erandite loetelu kipuks liiga pikaks minema). Cannes, Nantes, Ypres on sellised juhud kus traditsiooniliselt kasutatakse ülakoma. Ja mõningatel juhtudel kus nime hääldus lõpeb vokaaliga ja kirjapilt konsonandiga eesti keeles käänamisel traditsiooniliselt ülakoma ei panda näiteks Avignon. -- Ahsoous 7. jaanuar 2010, kell 21:26 (UTC)
Arvan, et meil pole mõtet pead murda nende allikate tõlgendamisega. Saatsin peakeelekorraldajale Peeter Pällile kirja, kus ma püüdsin küsimused otse asetada. Kui tekib veel küsimusi, võib veel kirjutada. Vaata Arutelu:Nantes'i edikt. Andres 7. jaanuar 2010, kell 22:20 (UTC)