Arutelu:Plokkmaatriks

Tuleks selgitada, kuidas iga maatriksit käsitleda blokkmaatriksina. Andres 13. veebruar 2009, kell 11:31 (UTC)

Teine võimalus on käsitleda iga elementi blokina. Andres 13. veebruar 2009, kell 17:32 (UTC)

Puudub lehekülg Blokk. Andres 13. veebruar 2009, kell 11:33 (UTC)

Peaks lisama, et blokkmaatriksi mõistet matemaatikas üldjuhul eraldiseisvana ei kasutata. Seda kasutatakse tavaliselt mõne mõiste paremaks seletamiseks. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 17:20 (UTC)

Eks siis lisa. Andres 13. veebruar 2009, kell 17:32 (UTC)

Mitte artiklile. Lisasin sinule. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 18:02 (UTC)

Aga ometi Sa tegid sellise artikli, sest see on vajalik, eks ole?

Mulle tundub, et blokkmaatriksi mõistet ongi tarvis näiteks ja kõige rohkem selleks, et defineerida blokk-diagonaalset maatriksit ja blokk-kolmnurkmaatriksit sellisel kujul, nagu nad siin on. Andres 13. veebruar 2009, kell 18:22 (UTC)

Sulle tundub? Blokkmaatriksit on vaja selleks, et vaadelda maatriksi tehteid blokkidena (näiteks tensorkorrutis). Blokk-diagonaalset maatriksit on vaja otsesummade kirjeldamisels (nt jordani maatriks). Blokk-kolmnurkmaatriks on lihtsalt üks nn huvitav konstruktsioon. (sellega saab vaadata jällegi nt kolmnurksete maatriksite rühma ja mõne teise maatriksrühma otsekorrutisi). Saan aru, et sulle tundub, kuid ma üritan koostada artikleid, millest ka praktikas veidi kasu oleks. Loodan, et neid keegi kunagi ka lugema hakkab. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 18:38 (UTC)

Noh, Sa mainisid veel ühte asja, milleks blokkmaatriksit tarvis läheb. Eks ole, ühte asja läheb mitmeks otstarbeks tarvis. Kui me võtame ükskõik missuguse matemaatika mõiste, siis on ta ju olemas sellepärast, et teda läheb tarvis või keegi arvab, et teda läheb tarvis. Sa ju kirjeldadki seda, kuidas neid tarvis läheb. Andres 13. veebruar 2009, kell 19:16 (UTC)

Liiga ümmargune jutt. Ma ei kirjutaks artikleid teemadel, mida kunagi tarvis ei läheks. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 19:21 (UTC)

Ma ei saa sellest küsimuseasetusest aru. Kui mingit asja tõesti tarvis pole, siis pole ju sellest üldse tarvis kirjutada:) Andres 13. veebruar 2009, kell 19:49 (UTC)

Ma ei kirjutaksi selliseid artikleid. Selle artikli ma siiski kirjutasin. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 21:03 (UTC)

See on hea, et Sa kirjutasid. Andres 13. veebruar 2009, kell 21:20 (UTC)

Keeletoimetamismärkus oli siin selleks, et keegi teeks korrektuuri. Artiklis on hulk trükivigu. Andres 13. veebruar 2009, kell 19:17 (UTC)

Lugesin selle uuesti läbi. Need näivad hetkeks eemaldatud olevat. Oleskin pidanud oma muudatust siin ilmselt põhjendama.--Hardi 13. veebruar 2009, kell 19:21 (UTC)

Parandasin hulga vigu, nüüd vist trükivigu enam pole. Ja üks asi, mis ma ühe korra parandasin, aga vaatan, et teed meelega: miks korrutamismärgi ümber tühikud peavad olema? Andres 13. veebruar 2009, kell 19:47 (UTC)

Minu meelest võiks linkida otse Maatriksite otsesumma ja Maatriksite tensorkorrutis, sest otsesumma ja tensorkorrutis on muidu liiga koormatud teemad. Andres 13. veebruar 2009, kell 19:48 (UTC)

Teemat otsesumma ja otsekorrutis hetkel ei eksisteeri. Iga teema kohta saab kirjutada pikalt ja põhjalikult või lakooniliselt ja pealiskaudselt. Lähtuda tuleks olemasolevast. Ma ei näe selles midagi halba, kui maatrikiste otsesumma e (teatud vektorrruumi lineaarsete operaatorite) otsesumma esitus ja otsesumma esialgu ühes artiklis kirjeldatakse. Hiljam saab alati luua täpsustava artikli. --Hardi 13. veebruar 2009, kell 20:35 (UTC)

Me oleme teineteisest mööda rääkinud. Midagi hullu ei ole, ma ei hakka enam koondartiklite teemal rääkima. Andres 13. veebruar 2009, kell 21:20 (UTC)

Ka matemaatikas kasutatav "blokk" tuleb tänapäeval kirjutada tugeva p-ga ("plokk"). Kuriuss (arutelu) 1. mai 2015, kell 03:25 (EEST)[vasta]

Tõepoolest. Aga matemaatikud kirjutavad peaaegu alati b-ga. Andres (arutelu) 1. mai 2015, kell 10:18 (EEST)[vasta]