Arutelu:Aurustumine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

milline on erinevus aurumisega? Ave Maria 2. oktoober 2009, kell 07:24 (UTC)

Aurumine on looduslik protsess, kui vedelik (nt vesi) aurub pinnasest. Aurustumine on sunnitud protsess, nt soolalahusest aurustatakse vett, selleks lahus keedatakse. Geonarva 2. oktoober 2009, kell 07:36 (UTC)
Mina paneksin aurumise alla kõik iseeneslikud aurustumised, ka näit taimedest. Muidugi on nende sarnaste tüvedega sõnade kasutamisel segadust. Siin oleva artikli tarvis arvestasin Eesti keele seletavat sõnaraamatut, natuke inglise keelt ja oma keelekasutuse alast tunnetust. Seetõttu Vikis olev artikkel Aurumine ei ole käesolegaga hästi kooskõlas. Minu arvates aurumine on üks aurustumise (aurumine, aurustamine, keemine, keetmine) võimalus. Ka artikkel Keetmine ei ole üldine - vaatab vaid toidukeetmist. Ehk keegi administraator kohendaks neid asju. Elvim 2. oktoober 2009, kell 07:54 (UTC)
Nii palju kui mina aru saan (lähtudes ENE-st; EKSS-is on sama jutt) on aurumine niisugune aurustumine, mis toimub keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Seejuures pole oluline, kas tegu on loodusliku või tehisliku protsessiga. Andres 3. oktoober 2009, kell 04:58 (UTC)

"Aurustumine (vaporization) on aine üleminek ... tahkest faasist gaasifaasi ehk aurufaasi". Aga see on ju sublimeerumine. Geonarva 2. oktoober 2009, kell 11:35 (UTC)

Nii see on. Ka sublimeerumine on aurufaasi minek. Ka seda iseloomustab aine lenduvus ja aurustumissoojus. Nii on ka Vene vikis jagatud. Elvim 2. oktoober 2009, kell 12:03 (UTC)

Seonduvad mõisted, sealhulgas kokkuaurutamine, tuleks viia eraldi artiklitesse. Andres 2. oktoober 2009, kell 16:25 (UTC)

See, millest Geonarva räägib, on aurutamine (sõnal on ka teine tähendus).

Sublimatsioon erineb aurustumisest selle poolest, et sublimeerub tahke aine, aurustub vedelik. Paistab, et aurustumissoojusest räägitakse nii aurustumise kui ka sublimatsiooni puhul.

Siin kasutatud terminoloogia ei ole vastavuses ENE 1. väljaandes kasutatuga. Ma ei tea, kas hiljem on ümber mõeldud.

Mis puutub keetmisse, siis artiklis Keetmine kirjeldatu ei ole keemias kasutatava keetmise erijuht, vaid eraldi mõiste. Miks mitte teha artikkel Keetmine (keemia)? Andres 3. oktoober 2009, kell 05:11 (UTC)

Tõsi küll, kokanduses on juttu ka näiteks vee keetmisest. Andres 3. oktoober 2009, kell 05:14 (UTC)

Arustumise esilekutsumist muidugi nimetatakse aurustamiseks. Andres 3. oktoober 2009, kell 05:20 (UTC)


Ilmselt saab siin vaielda küll. ENE-s on aurustumine keskkonna soojuse arvel toimuv protsess. Küsimus jääb kasutuses olevate terminite "aurumine" ja "aurustumine" kohta: 1) kas kuulutada need sünonüümideks või 2) kumb neist on üldisem? Üks termin peaks olema, mis vastab terminitele vaporization ja paroobrazovanie. See peaks olema nomenklatuurikomisjoni pädevuses. 193.40.244.212 6. oktoober 2009, kell 10:45 (UTC)

ENE 1. väljaande järgi on aurustumine aine üleminek vedelast agregaatolekust auruks ja aurumine on aine aurustumine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Kas ENE 2. väljaandes on teistmoodi. Kuidas on keemiasõnastikus? Andres 7. oktoober 2009, kell 06:43 (UTC)

EnDic2004 järgi[muuda lähteteksti]

võib-olla toob selgust autoriteetne EnDic2004, kus

  • aurumine = Vee molekulide keemiseta eraldumine vee, maa või jää pinnalt õhkkonda.
  • aurustu[a]mine = Vedelas või tahkes olekus aine muutumine või muutmine auruks.
selle järgi on mõiste "aurustumine" laiem. --Dj Capricorn 6. oktoober 2009, kell 19:26 (UTC)
Arvan, et keemiasõnastik on veel autoriteetsem, nii et peaks ka seda vaatama. Andres 7. oktoober 2009, kell 06:43 (UTC)

Aurustumise üldisemaks mõisteks olemisele vihjab ka termin "aurustumissoojus", mis on käibel nii aurumise kui ka aurustamise kohta. Elvim 7. oktoober 2009, kell 06:14 (UTC)

Jah. Andres 7. oktoober 2009, kell 06:43 (UTC)

Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat 1998, 701 lk ei aita siin karvavõrdki. Võimalusel tõstan selle küsimuse keemia nomenklatuurikomisjonis.193.40.244.212 7. oktoober 2009, kell 09:43 (UTC)


Auru kohta peaks ju ka artikkel olema. Andres 7. oktoober 2009, kell 18:45 (UTC)

Muide, vaadata võiks ju ka TEA entsüklopeediat. Andres 7. oktoober 2009, kell 18:45 (UTC)