Arutelu:Arvsõna

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Varasem tekst on üle kirjutatud. Varasemal tekstil on küll puudusi, aga osa infot on kaduma läinud, näiteks see, et arvsõna nimetatakse ka numeraaliks. Kaduma on läinud ka vahetegemine, kas räägitakse arvsõnast üldse või eesti keele arvsõnast. Panen varasema teksti siia. Andres (arutelu) 4. november 2015, kell 14:15 (EET)[vasta]


Arvsõna ehk numeraal on sõna arvsõnade sõnaliigis. Arvsõnad väljendavad asjade hulka.

Eesti keel[muuda lähteteksti]

Arvsõnad muutuvad käändes ja arvus.

Arvsõnad moodustavad ühtse sõnaliigi ainult tähenduse ja morfo­loogia seisukohalt. Lauseõpetuse seisukohalt kuuluvad arvsõnade hulka väga erinevalt käituvad sõnad.

Tähenduse järgi jagunevad arv­sõnad kaheks: põhiarvsõnad ehk kardinaalid ja järgarvsõnad ehk ordinaalid. Põhiarvsõnad väljendavad asjade absoluutset arvu ja vastavad küsimusele mitu? mitmendik?, nt Toas on neli inimest. Tal on raamatust vaevalt kolmandik loetud. Järgarvsõnad väljendavad asjade kohta mingis järjestuses ja vastavad küsimusele mitmes?, nt Jüri tuli viiendale kohale.

Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks. Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks. Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhi­arvsõna sisaldav fraas on nimetavas käändes, siis põhiarvsõna (v.a üks) laiend on osastavas käändes, aga teiste käänete korral laiend ühildub põhiarvsõnaga. Vrd Toas viibis kolm inimest. Kolmele inimesele siin ruumi ei jätku.