Arutelu:Aphrodite
Ma kõhklen, kas jumalannasid võib nimetada naisteks. Siis ehk ei saa ka "abikaasa" asemel öelda "naine". Andres 07:59, 10 Sep 2004 (UTC)
- Meil puudub artikkel naine, mis on küll soovitud artiklite seas. Tõenäoliselt defineeriks see artikkel naise teatud tüüpi inimesena ja jumalad kui mitteinimesed ei saaks seetõttu naised olla. Ent antiiksed jumalad olid funktsionaalses mõttes täiesti mehed ja naised, sest said inimestega sigimisvõimelisi järglasi, mistõttu minu meelest pole vale neid meesteks ja naisteks nimetada. Võib-olla peaks artikkel "naine" sellestki aspektist rääkima. Taivo 14. september 2006, kell 13:50 (UTC)
- Artikkel abikaasa puudub meil ju ka. Võib-olla defineeritakse ka abikaasa teatud tüüpi inimesena; siis ei saaks jumal ka abikaasa olla. Taivo 14. september 2006, kell 13:50 (UTC)
- Mina ei kasutaks entsüklopeedias ka inimeste kohta sõnu "mees" ja "naine" tähenduses "abikaasa". Jumalate abielust on müütides juttu, seega saab nende kohta öelda ka "abikaasa". Sellest, mis Vikipeedia artiklites kirja on, ei maksa lähtuda, sest pole mingit tagatist, et see on õige ja ammendav. Meil on artikkel Abielu. Ma ei mäleta, mis seal praegu on, aga ma olen korduvalt tähelepanu juhtinud sellele, et see peab arvestama ka jumalate abielu. Ja sel puhul on minu meelest abielu mõeldud otseses (literaalses) tähenduses. Võib-olla saab jumalate puhul abikaasasid ülekantud tähenduses nimetada ka meheks ja naiseks, isegi juhul, kui nad ei ole mees ja naine, aga nagu öeldud, pean ma seda sobimatuks stiililistel kaalutlustel. Arvan, et jumalad ja jumalannad ei ole sõna otseses mõttes mehed ja naised, kuigi ülekantud tähenduses võib ehk niimoodi öelda (ma pole niisugust sõnakasutust trehvanud). Jah, ma arvan küll, et otseses tähenduses saab meesteks ja naisteks nimetada ainult täiskasvanud inimesi. Mis puutub sigimisvõimeliste järglaste saamisse, siis see kriteerium näitab ainult ühte liiki kuulumist, ei välista aga, et tegu on eri rassidega. Pealegi ei saa seda kriteeriumi minu meelest rakendada mütoloogiliste olendite puhul. Andres 15. september 2006, kell 05:29 (UTC)
Millisesse artiklisse see integreerida?
Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalatarid peale tülijumalatari Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma. Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise.
avjoska 13. september 2006, kell 18:05 (UTC)
- Sellest peaks olema eraldi artikkel pealkirjaga Tüliõun või Parise otsus. Andres 13. september 2006, kell 18:16 (UTC)
- Parem vist siiski kaks artiklit. Andres 13. september 2006, kell 18:17 (UTC)