Arutelu:Angoob

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Terminid "õhkkuiv" ja "ettepõletatud" tuleks kuskil ära seletada. Andres 25. veebruar 2007, kell 10:35 (UTC)

Ma arvan, et nende kohta artiklit küll kunagi ei teki. Kui aga sellest rääkida, siis peaks seda tegema artiklis savi (seal seletada, mis toimub saviga kuivades, mis põletades).
Kas see artikkel oleks sobilik kandidaat Vikipeedia:Eeskujulike artiklite nimekirja pakutud artiklid leheküljel? iffcool 25. veebruar 2007, kell 12:36 (UTC)
Mul on praegu selle lugemine ja toimetamine pooleli. Kui olen lõpuni jõudnud, siis saab hinnangu anda. Üks nõudeid eeskujulikule artiklile on see, et seal poleks punaseid linke. See tähendab, tuleks igale poole midagi kirjutada.
Ma ei saa aru, miks ei võiks õhkkuiva savi ja ettepõletatud savi kohta eraldi artiklit olla. Mõisted on ju olemas. Artikkel Savi ähvardab minna nii pikaks, et sealt ei leia vajalikku informatsiooni üles. Andres 25. veebruar 2007, kell 12:43 (UTC)
Artikkel savi on veel nõnda väiksemahuline, et natuke pikkust juurde küll häda ei teeks.
Seda punaste linkide nõuet olen ma ise ka märganud. Siiski ma leian, et sellisel juhul oleks lahenduseks ainult see, kui oodata, et artiklite arv eesti Vikipeedias ületab sadat tuhandet või lihtsalt jätta linkimata artiklid, mida veel kirjutatud ei ole. Minu arvates ei ole kumbki esitatud varjant sobiv.
Lisaks sellel: artikkel glasuurialune maal on mul praegu pooleli (kirjutan nn. offline nagu Sa mul korduvalt soovitanud olen ja ma ka paljude artiklite puhul nõnda teinud olen). Artiklite: kaltsineeritud savi, räniliiv, kaoliin, sooda, nefeliinsüeniit või booraks puhul peaksid Siimu poole pöörduma. Tema valdab seda teemat palju paremini. Ülejäänud punastest linkidest kaovad mõned samuti varsti - siis kui ma nendega tegeleda jõuan. iffcool 25. veebruar 2007, kell 12:59 (UTC)
Kui küsimus võimalikust eeskujulikkusest arutelu alla tuleb, küll siis kõik löövad kaasa artikli viimistlemisel ja punaste linkide täitmisel. Ega need teised artiklid ise ei pea väga põhjalikud olema.
Ma räägin sellest, et kui artikkel Savi saab nii põhjalikuks, nagu ta peaks olema, kujuneb ta väga pikaks. Andres 25. veebruar 2007, kell 13:04 (UTC)

lugesin artikli lõpuni ja siis leidsin lause, et "Angoobi kasutati juba antiikajal keraamiliste toodete kaunistamiseks". Kas saan õieti aru, et angoob on midagi ilu ja kaitse sarnast nagu glasuur--Hendrix 20. juuni 2007, kell 16:48 (UTC)

Angoob ei ole glasuur aga siiski on hulgaliselt sarnasusi. Angoobiga kattes püütakse eset kaunistada ja mingil määral see ka kaitseb. Sobiva koostise puhul on ka angoob küllalti tugev aga siiski ei ole see võrreldav glasuuriga (tegemist on ikkagi õhukese savikihiga). Ka piltidel nähaolevad esemed on lisaks angoobiga katmisele üle glasuuritud läbipaistva glasuuriga. iffcool 20. juuni 2007, kell 17:08 (UTC)

Oskab keegi tuvastada, millistel juhtudel on järgmistel piltidel kujutatud esemete juures kasutatud angoobi? Ma ei ole ühelgi pildi puhul 100% kindel aga arvatavasti kasutavad kõik angoobi. Sobib seega neid pilte artiklis kasutada või mitte? iffcool 21. juuni 2007, kell 15:44 (UTC)


Artiklis on kord kasutatud sõna "angoobmaal", kord "angoobmaaling", siis jälle "angoobimaal". Mitu mõistet siis on? ja kas mustafigoorilise stiili all võidakse mõelda mustafiguurilist stiili (misiganes see siis võib olla)? avjoska 25. detsember 2007, kell 15:07 (UTC)

Artiklis võib leiduda mõningaid kirjavigasid. Mustafigooriline stiil on üks nendest. Vead on parandamiseks.
Angooblmaal ja angoobmaaling peaks ühte ja sama asja tähendama. Vähemalt minu arvates. iffcool 25. detsember 2007, kell 15:52 (UTC)
Nad võivad üht asja tähendada, kuid ühes artiklis võiks piirduda ühe mõiste kasutamisega. avjoska 25. detsember 2007, kell 15:55 (UTC)
Ma vaatan selle artikli sõnastuse põhjalikumalt üle. iffcool 25. detsember 2007, kell 15:58 (UTC)
"Tekstuur-angoob" - on see mõiste ok?--Hendrix 25. detsember 2007, kell 15:59 (UTC)
Ma loodan küll. Kuna mul puudub aga mingisugunegi kirjandus angoobide kohta (vaevalt, et seda eesti keeles praktiliselt ilmunud ongi) siis kontrollida nagu ka kuskilt ei ole.
Ma lugesin küll kunagi Leo Rohlini "Keraamika käsiraamatut" ja seal oli natuke angoobide kohta aga see teos mu raamaturiiulist puudub. Sealt ka vist mõiste tektuur-angoob (sellest raamatust on võetud info sulandajate ja eri savide kohta, millest siin artiklis põgusalt juttu). iffcool 25. detsember 2007, kell 16:36 (UTC)
Vaatasin järgi selle tekstuur-angoobi osa.
Leo Rohlini "Keraamika käsiraamat" lk 317
Et saavutada erilaadset pinnafaktuuri, kasutatakse kõrgkuumuskeraamikas, eriti kivinõu puhul, tekstuur-angoobe – angoobile lisatakse 10–40% teralist materjali, mis muudab pinna krobeliseks.
Kuna ma olen artikli kirjuramisel kasutanud selle sama raamatu abi (ja nüüd artiklit täiendades lisaksin sealt veel natuke) siis kuidas peaks olema kasutatud kirjanduse osa? Kas nõnda sobib?
*[[Leo Rohlin]], "Keraamika käsiraamat" – [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[2003]]
iffcool 29. detsember 2007, kell 12:19 (UTC)
Soovitan niisugust stiili:

*[[Leo Rohlin]]. ''Keraamika käsiraamat'', [[Tallinn]]: [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[2003]].

Andres 29. detsember 2007, kell 15:02 (UTC)