Arutelu:Anatoli Nikolajev

Millal ta Sahha Vabariigi rahvakunstnikuks sai? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.113.36 (arutelu • kaastöö).

Mis on küsimuse põhjus? Anatoli Pavlovitš Nikolajev sai Sahha rahvakunstnikuks 2005. aastal.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. aprill 2018, kell 23:09 (EEST)

Arvan, et kohtuloo kirjeldamisel peaks lähtuma siiski seadusjõus kohtulahenditest, mitte aga enamjaolt ühe kõmuajakirjaniku nägemusest asja kohta. Vähe on olnud kohtuasju, mida on arutatud sedavõrd põhjalikult kui Anatoli Nikolajevi nelikmõrva. Nikolajevi mõistsid süüdi kõik kolm kohtuastet (ükski kohtunik ei jäänud kirjalikule eriarvamusele), lisaks vaatas Riigikohus sama asja läbi veelkordselt aastaid hiljem teistmismenetluse korras ning leidis ka siis, et Nikolajevi süüs ei esine põhjendatud kahtlusi.

On õige, et esimeses kohtuastmes palus süüdistust esitanud abiprokurör saata asi tagasi täiendavale uurimisele. Kohus selle taotlusega ei nõustunud ning lahendas tol ajal kehtinud seaduse nõuetest tulenevalt asja lõpuni. Abiprokuröri taotlus ei ole tõend kohtualuse süütuse kohta, vaid menetlusnorm ning asja arutanud kohus lahendas taotluse vastavalt seadusele. Teises ja kolmandas kohtuastmes (edasikaebe korras) ning hilisemas teistmismenetluses jäid asjas osalenud prokurörid süüdistuse juurde. EE artiklites pole poole sõnagagi mainitud teise ja komanda astme kohtute võimalikke kohtuvigu.

Kannatanu (ühe kuriteoohvri sugulase) arvamus ei ole ei süütõend ega menetlusnorm ja ega saagi aru, miks see on EE jutukestes eraldi välja toodud.

Üldiselt on saanud kombeks, et riigipeale esitatud armuandmispalve rahuldamisel ei pea riigipea (ei meil ega mujal riikides) oma otsustust põhjendama, kuigi selleks pole ka otsest keeldu. Meil president oma armuandmisotsust ei põhjendanud - presidendi kantseleist väideti vaid, et armuandmispalve rahuldamine ei tähendanud seisukoha võtmist Nikolajevi süü küsimuses või seniste kohtulahendite kahtluse alla seadmist (pro: tühistamist). Üldkehtiva arusaama järgi võib riigipea anda süüdimõistetule armu juhtudel, kui ta leiab et karistus on oma eesmärgi täitnud ning et süüdimõistetu on oma teost aru saanud ning kahetseb seda. Riigipea ei peaks läbi vaatama armuandmispalveid, mis faktiliselt kujutavad endast kaebusi seniste menetlejate tegevuse või seniste kohtuotsuste peale. Kahjuks aga Nikolajevi armuandmispalve seda aga just oli (armuandmispalve tekst on FB-s avaldatud). Otsuse isiku süü küsimuses saab teha üksnes kohus ning selle vaidlustamine käib edasikaebe korras (armuandmispalve esitamine presidendile ei kujuta endast edasikaebust ega süüdimõistmise alusfaktide sisulist arutamist). – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Hypikhiir (arutelu • kaastöö) 4. veebruaril 2023, kell 11:35.

Artiklis puuduvad praegu reasisesed viited ja on raske aru saada, milline osa sisust pärineb sellest Eesti Ekpressi artiklist, milline kohtumaterjalidest või mõnest muust allikast või kas pole ehk Vikipeedia kirjutaja lisanud artiklisse omapoolseid kommentaare (kohati jääb mulje, et on). Hea oleks, kui saad täpsemalt osutada, millised väited on probleemsed. Või siis olles arutelus põhjendatud, miks osa materjalist on sobimatu, võta see lihtsalt välja.

Samas Vikipeedia artkkel siiski peaks põhinema eeskätt sekundaarsetel materjalidel, muu hulgas ajaleheartiklitel, ja mitte kohtuotsustel endil. Vikipeedia artikkel peaks üldjoontes keskenduma samadele asjadele, mida on peetud oluliseks välja tuua sekundaarsetes allikates. Allikatega tuleks lihtsalt võimalikult asjatundlikult ümber käia, kontrollides vajadusel algallikatest ega sekundaarsetes allikates ei esine faktivigu, ega neis pole maalitud asajadest muul moel moonutatud pilt ja ega mõni konkreetne allikas pole ehk tervikuna ebausaldusväärne.

Kogu artiklit tuleks oluliselt kärpida. Siin ei peaks olema enamvähem tervete kohtuotsuste ümberjutustusi. Eriti ei peaks siin olema juttu igasugustest paragrahvidest, mis räägivad kohtu- ja kriminaalmenetlusest üldiselt ning mis kõnealuse isiku ja kuriteo enda kohta ei ütle midagi. Pikne 4. veebruar 2023, kell 15:00 (EET)

Nõustun siin eelkirjutajaga. Praegu jätab artikli esimene pool mulje, et sellega on püütud kinnistada rahva hulgas laialt levinud ning iseenesest üpriski põnevat vandenõuteooriat kohtute asjatundmatuse ja/või korruptatiivsuse ning Nikolajevi süütuse kohta. Samas pole ükski arvestatav jurist avalikkuses Nikolajevi süüd kahtluse alla seadnud (süüdistatava advokaat peab loomulikult jagama oma kliendi seisukohta) ning meedias (sh. viidatud EE artiklites) pole suudetud välja tuua ühtegi asja senist uurimistulemust muutvat fakti või kohtukõlblikku tõendit. Hypikhiir (arutelu) 4. veebruar 2023, kell 17:41 (EET)