Arutelu:Alexander von Essen
- Siinse jutu jätkuks:
Usun, et näiteks nii on nüüd sisukorrale eelnev lõikudega viisakam – kõigepealt kõige üldisem ja teises lõigus kuupäevastatud elulooseigad ajalises järjekorras. Ainult, et sul oli enne Rootsi-Vene läbirääkimistest osavõtmise ja Venemaa vangistuse lause kõrvuti – kas vangi langemine oli läbirääkimistega seotud? Kui jah ja võimalik täpsustada, saab läbirääkimiste mainimise tagasi vangistuse mainimise juurde tõsta. Viiteid ma eriti ei puutunud, kuna ma ei tea, kus üks või teine viide või mõlemad koos olulised on. Kuigi ma ise samas lauses kaks korda sama viidet vist ikkagi ei kasutaks ja järjesikuste lausete puhul saab ehk sama viite koomale tõmmata. Seal kus teisi viiteid vahel ei olnud ja järjest lausetel sama viide oli, tõmbasin koomale. Ehk oli abi.
Kas Rootsi sõjaväes on / oli ka ooberstiks nimetatav auaste? Vastav artikkel ei maini seda. Või on ainult saksa tõlkes nii? --Pikne 14. mai 2009, kell 16:24 (UTC)
- Oli olemas. Ei tea öelda kas vangilangemine ja delegatsioon olid seotud. Infot on vähe aga millegipärast tundub, et need olid seotud. Sa jätsid kaks lauset välja.--WooteleF 14. mai 2009, kell 16:27 (UTC)
- Mulle tundub jällegi, et nüüd on kehvem lugeda. Üksteisega lõdvalt seotud sündmused on ühte lõiku pandud.--WooteleF 14. mai 2009, kell 16:28 (UTC)
- Kaks lauset läksid kokku, miks üks veel puud jääb, ei tea. Ei leidnud ühtegi fakti mis välja oleks jäänud. Minu arust just ladusamalt läheb lugemine, kui iga lause järel vahet vahel pole. Kui erandjuhul terve sissejuhatuse peale üks lause on, mis teistega kohe kuidagi ei sobi, siis ehk võiks eraldi jätta, aga muidu ei saa ühte lauset lõiguks vormistada. Nii sobiks ehk kuskile kõrvale punktidena kronoloogia teha.--Pikne 14. mai 2009, kell 16:50 (UTC)
- Ahjaa, ma ei märganud, et need kaks lauset sissejuhatusse läksid. Ma arvan siiski, et tema tegevus maanõuniku ja diplomaadina võiks muu jutuga koos olla. Üldiselt on (või noh, ma ise olen siin peamiselt mõisnikest kirjutanud ja seega ka need tavad juurutanud) mõisad viimaseks jäetud. No eks vaatab mida teised ka asjast arvavad.--WooteleF 14. mai 2009, kell 16:56 (UTC)
- Aa, kui tava, siis küll. Ehk nii siis, nüüd mõisad jälle sissejuhatuse lõpus. Jah, sobiks küll, aga ma ei tea millal ta maanõunik oli ja millal Rootsi-Vene läbirääkimised olid ehk pärast / enne mida tema eluloos.--Pikne 14. mai 2009, kell 17:59 (UTC)
- Ei leidnud kuskilt neid aastaarve. Aga oletan, et peale sõjaväekarjääri.--WooteleF 14. mai 2009, kell 18:01 (UTC)
- Kaks lauset läksid kokku, miks üks veel puud jääb, ei tea. Ei leidnud ühtegi fakti mis välja oleks jäänud. Minu arust just ladusamalt läheb lugemine, kui iga lause järel vahet vahel pole. Kui erandjuhul terve sissejuhatuse peale üks lause on, mis teistega kohe kuidagi ei sobi, siis ehk võiks eraldi jätta, aga muidu ei saa ühte lauset lõiguks vormistada. Nii sobiks ehk kuskile kõrvale punktidena kronoloogia teha.--Pikne 14. mai 2009, kell 16:50 (UTC)
Mina teeks sissejuhatuse viimasest lausest eraldi lõigu. Andres 15. mai 2009, kell 06:32 (UTC)
- Algselt oligi nii.--WooteleF 15. mai 2009, kell 06:35 (UTC)