Arutelu:Abimäärsõna

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ühendverb on uus semantiline tervik ja määrab enamasti lausemalli valiku.

Mida see lause tähendab? Andres (arutelu) 4. november 2015, kell 15:14 (EET)

Artikkel Ühendverb räägib samast asjast teise kandi pealt. Andres (arutelu) 4. november 2015, kell 15:18 (EET)

Liitsin sisu artiklist Afiksaaladverb. Aga minu meelest jääb praeguses esituses asi üsna segaseks. Kui meil on ühendverb "peale käima", siis selle tähendusel ei ole sõna "käima" tähendusega üldse mingit pistmist, ei ole ei uue tähendusvarjundi lisamist ega tähenduse konkretiseerimist. Teiselt poolt, kui võtta sõnaühend "kiiresti jooksma", siis siin toimub tähenduse konkretiseerimine, aga tegu ei ole ühendverbiga. Kas sellepärast, et see pole püsiühend? Aga mis see on, ja mis on semantiline tervik?

Kas artikkel tahab öelda, et abimäärsõna on iseseisev sõnaliik? Andres (arutelu) 4. november 2015, kell 15:25 (EET)

Sõna saab afiksaaladverbiks liigitada siiski ainult tekstisõna (sõne) tasandil, sest afiksaaladverbid ja tavalised adverbid erinevad üksnes oma iseseisvusastme poolest.

Mida selles lauses on mõeldud sõna all? Andres (arutelu) 4. november 2015, kell 15:34 (EET)
Võib-olla ma eksin, aga minu meelest ei saa üks sõna kuuluda mitmesse sõnaliiki, vaid sellisel juhul ongi tegemist eri sõnadega. Andres (arutelu) 4. november 2015, kell 15:38 (EET)

Tundub, et afiksaaladverbi mõiste ise on eesti grammatikutelt pärit ja seda kasutatakse ainult eesti keele kohta. Eesti grammatikas on eesti nähtust nimetatud ka prefiksaalsõnaks, prefiksaaladverbiks, kõrvalsõnaks ja partikliks. Soomekeelne vastav termin on yhdysverbiadverbi. Saksa keeles on seda eesti nähtust nimetatud Verbalpräfix, Partikel, Präverb (põhimõtteliselt samu sõnu kasutatakse saksa nähtuse kohta, aga saksa grammatikas ei peeta seda määrsõnaks). Ungari vastavat nähtust nimetatakse igekötő ning puudub ühene arusaam selle olemusest. Sarnane nähtus on ka vadja keeles eesti keele mõjul, mansi ja handi keeles, ka sölpuki keeles, samuti veel mõnes germaani keeles. Ja midagi sinnapoole on soome ja liivi keeles. Soome keeles on mõnikord sama element rööbiti kasutusel nii eesliitena kui ka adverbina. Andres (arutelu) 4. november 2015, kell 16:53 (EET)