Arutelu:Abikool
Tundub, et ka tänapäeval on see abikooli mõiste kasutusel [1]--Rünno 15. november 2009, kell 16:19 (UTC)
- Siin vajaks täpsustamist, kuidas tänapäeval olukord on. Kas ka füüsilise puudega õpilased õpivad abikoolis? Kui jah, siis saab interviki tekitada en:Special school.--Rünno 15. november 2009, kell 17:33 (UTC)
- Kui kellegil on füüsiline puue siis sellepärast ei panda teda abikooli. Samuti ei visata füüsilise puude tõttu kedagi abikoolist välja. Mõiste on kasutusel ka tänapäeval, kuigi osade eripedagoogide meelest on tegemist halvustava mõistega, pole see ühist äratundmist leidnud.
Ma pole inglise keelt õppinud, aga kas special school pole mitte erikool. Kas inglastel tähendab see vaid füüsilise puudega inimeste õppeasutust. Siis ei peaks teda vist nii tõlkima. abikool on üks võimalik erikooli tüüp.
- Nii palju kui mina aru saan, räägib too artikkel erikoolist. Andres 9. veebruar 2010, kell 17:18 (UTC)
- Minupoolne küsimus tulenes sellest, et tänapäeval üldiselt mõistetakse abi või abistamise all teise inimese poolt sooritatud tegevust, mida abistatav ei ole ise suuteline tegema. Näiteks kingapaela siduma - selg on nii palju haige, et ei ulatu - valu tõttu - kingapaelteni. Kui asjast ei käi taip üle, siis on tegemist juhendamisega. Intellekti tõsisemate kahjustuste puhul pole muidugi juhendamisest kasu, vaid tuleb subjekti eest see tegevus ära teha. Inglise viki viidatud artiklis on kirjas, et "physical disabilities". --Rünno 9. veebruar 2010, kell 17:37 (UTC)
- See vist ei puuduta küll artikli sisu kuidagi. Abi võib ju ka olla, kui ma aitan kellegi püsti ja annan käe. Töö jalgadega teeb ta ikkegi ise ära. Juhendamine mõistel on vist üldisem ja konkreetsem tähendus. Näiteks kunstiringi juhendaja ei tegele ju nendega, kel "taipu pole". Pigem on hooldus see, mis ei eelda eneseaktiivsust. Intellekti tõsisemate kahjustuste puhul oleneb kõik sellest, mida teha vaja on. Kui keerukaid operatsioone peab selleks teostama jne. Õpetada on kõiki võimalik. Võimekus muidugi piirab alati. Erinevates keeltes ei lähe ega peagi mõisted väga täpselt kokku minema. Kahjuks ise suhtelen saksa keeles vabalt.
- Kui abikool on tänapäeval Eesti riigis vaimse alaarenguga isikutele, siis on kõik ok. Tahtsin lihtsalt täpsustust.--Rünno 9. veebruar 2010, kell 17:59 (UTC)
- See vist ei puuduta küll artikli sisu kuidagi. Abi võib ju ka olla, kui ma aitan kellegi püsti ja annan käe. Töö jalgadega teeb ta ikkegi ise ära. Juhendamine mõistel on vist üldisem ja konkreetsem tähendus. Näiteks kunstiringi juhendaja ei tegele ju nendega, kel "taipu pole". Pigem on hooldus see, mis ei eelda eneseaktiivsust. Intellekti tõsisemate kahjustuste puhul oleneb kõik sellest, mida teha vaja on. Kui keerukaid operatsioone peab selleks teostama jne. Õpetada on kõiki võimalik. Võimekus muidugi piirab alati. Erinevates keeltes ei lähe ega peagi mõisted väga täpselt kokku minema. Kahjuks ise suhtelen saksa keeles vabalt.
Kerge vaimne alaareng võiks olla märksõnaks. Füüsilise puude järgi ma isegi ei tea koolitüübi nimetust. Sanatoorne kool võib olla? ...selline on näiteks Haapsalus.
- Haapsalu Sanatoorne Internaatkool. Seal õpivad ka normintellektiga füüsilise puudega lapsed.--Rünno 9. veebruar 2010, kell 18:10 (UTC)
- "Õpetada on kõiki võimalik" - Lihtsalt niisama vaidlemise korras. Ega ikka ei ole küll nii. Terminaalses staadiumis ja Alzheimeri tõbi põdevat inimest, kes ei oska enam isegi toitu suhu panna... Mida talle on võimalik õpetada?--Rünno 9. veebruar 2010, kell 18:08 (UTC)
Eks vaata basaalstimulatsioon ja basaalkommunikatsioon. Mina neid ei kustutaks siiski ära. Vaatan üle siis ...
- Ei pea ju ainult rääkima ainult vaegarengust, vaid ka taandarengust. Sa ju ütlesid, et "kõiki".--Rünno 9. veebruar 2010, kell 18:15 (UTC)
Kõige raskematel vaimupuudepedagoogika juhtumitel arendatakse inimese tajuelamusi, et suurendada ümbruskonna mõtestatud tajumist basaalstimulatsioon. Muidu on tajumine nagu ilma pildita televiisor. Võimalik pole võib olla siis, kui ei taheta õppida.
- "mõtestatud tajumist" - Just, et inimene näiteks ei reprodutseeriks nähtut peegelpildis. Mul ei tule hoobilt selle sümptomi õige nimi meelde, kui nähtut joonistatakse nagu peeglist vaadatuna.--Rünno 9. veebruar 2010, kell 18:34 (UTC)
See ei ole aga ainus abikooli tähendus. Ajalooliselt olid abikoolid kihelkondade kaugemaid äärealasid teenindavad lühema õppeaja ja madalama õppetasemega koolid, mille eesmärk oli pakkuda esmast haridust neile õpilastele, kes kauguse tõttu kihelkonnakoolis käia ei saanud. See tähendus on siin artiklis täiesti avamata. Kui mõlemast abikoolist oleks mõttekas teha eraldi artikkel, siis peaks siia tulema täpsustuslehekülg. -- Toomas 7. august 2011, kell 12:08 (EEST)
- Kindlasti eraldi artikkel, siin võiks olla täpsustusmärkus. Andres 7. august 2011, kell 12:42 (EEST)
- Ma teeks selle ära, aga ei tea, mis pealkiri panna. Leian, et tänapäevast mõistet tuleks eelistada. Andres 7. august 2011, kell 12:50 (EEST)
- Sul on vist õigus. Peaks tõesti eelistama tänast, seadusega defineeritud abikooli mõistet. Mul on sama probleem – ei oska sellele ajaloolisele mõistele õiget täpsustust/laiendit välja mõelda. -- Toomas 7. august 2011, kell 12:53 (EEST)
- Mul ei ole ühtegi head kooliajaloo käsitlust praegu kodus võtta, aga minu arusaamise kohaselt, mida kinnitab ka musta ENE 1. köide ("abikool") olid need abikoolid ainult õigeusu kihelkonnakoolidel, luterlikel kihelkonnakoolidel aga mitte (seal täitsid sama rolli vallakoolid). Seetõttu võiks ehk rääkida "õigeusu abikoolist" ja teha siit viite sellise pealkirjaga artiklile. Pealkiri "abikool (õigeusk)" on minu meelest kohmakas, kuigi võib-olla täpsem. Kuidas teistele tundub? -- Toomas 7. august 2011, kell 14:17 (EEST)
- "Õigeusu abikool" on minu meelest OK. Andres 7. august 2011, kell 14:38 (EEST)
uus õppekava[muuda lähteteksti]
Praeguses põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas ([2] minumeelest sellist mõistet ei leidu. Adeliine 30. märts 2019, kell 18:57 (EET)