Arutelu:Aatom

Allikas: Vikipeedia

Igal kihil tohib tiirelda vaid kindel arv elektrone. Valem selle arvu leidmiseks on 2n2, kus n on elektronkihi number. Viimasel elektronkihil on alati 8 elektroni.

Mis tähendab "tohib"? Seda tuleb selgitada.
Miks siis viimasel elektronkihil on alati 8 elektroni, kui kolmandal kihil tohib neid valemi järgi olla 16? See ei klapi. Andres 22. september 2006, kell 19:24 (UTC)



Kas elektronkatte ja elektronkihi vahele saab tõmmata võrdusmärgi? Artiklis on lause: "...ja seda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest ehk elektronkihist..".--Animagi 22. september 2006, kell 19:27 (UTC)

Ei. Jurjev 22. september 2006, kell 19:30 (UTC)


Keemilise elemendi väikseim osake on absurd... element on teoreetiline mõiste, mitte midagi käegakatsutavat. DubZog 25. juuli 2008, kell 13:46 (UTC)

Võiks enne arutelu lehele vaadata kui teise kasutaja poolt tehtud muudatusi kohe hävitama hakata :) DubZog 25. juuli 2008, kell 14:05 (UTC)

Palun ära pahanda. Sinu pakutud sõnastus on kindlasti vale, sest aatom ei ole keemilise aine väikseim osake: aatomid jaotuvad omakorda osakesteks.
Vaata artiklit Keemiline element. Seal räägitakse selle termini kolmest erinevast tarvitusest. Kas see on vale? Andres 25. juuli 2008, kell 14:19 (UTC)
Muide, ka keemilisest ainest võib rääkida nii abstraktses kui ka konkreetses tähenduses.
Kui Sul peaks tarvis olema mõnd "hävitatud" redaktsiooni taastada, siis leiad selle artikli ajaloost koos redigeerimiskastiga. Andres 25. juuli 2008, kell 14:23 (UTC)
Eks ta ole, aga rääkides keemilise elemendi definitsioonidest siis ma võtsin siinkohal aluseks kõige enamkasutatava ehk siis esimese. Aga defineerida elementi kui aatomite kogumit ja aatomit kui elemendi vähimat osa on ka halb, kuna see ei anna nendele mõistetele konteksti, sidudes neid vaid omavahel. Kuidas oleks definitsiooniga "Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused."?
EDIT: See tundus mulle senistest sobivaim, seega panin ta ka artiklisse. DubZog 25. juuli 2008, kell 18:23 (UTC)
Sisulisi vastuväiteid mul ei ole. Andres 25. juuli 2008, kell 18:34 (UTC)
Ka IUPAC annab sarnase definitsiooni. Kuid positiivne ioon ja isegi aatomituum säilitavad elemendile iseloomulikud omadused, sealhulgas keemilised. Või saan ma millestki valesti aru? Andres 25. juuli 2008, kell 21:12 (UTC)
See on tegelikult täitsa huvitav mõte. Tundub, et peaks säilitama jah, sest elemendi määrab ju aatomituum. Aga keemilisi sidemeid ta ju ilma elektronideta ei saa moodustada? st äkki ikka ei saa öelda, et säilitab omadused? --Epp 25. juuli 2008, kell 21:36 (UTC)
Need omadused on ju potentsiaalsed. Aatomituum saab endale elektronid külge haarata. Vaba aatom ei saa ka keemilisi sidemeid moodustada, kui pole teisi aatomeid. Andres 25. juuli 2008, kell 21:43 (UTC)
Ma lihtsalt kujutasin endale ette üht maailmast isoleeritud vesiniku iooni :-). Aga ju siis ikka säilivad omadused tõesti. --Epp 25. juuli 2008, kell 21:56 (UTC)
Siiski siiski, neutraalse aatomi ja talle vastava positiivse iooni käitumine keemilistes reaktsioonides on väga erinev, tihti lausa vastandlik (s.t. üks on redutseerija, teine oksüdeerija). S.t. kui panna üks vaba aatom mingisse keskkonda või üks eraldatud ioon mingisse keskkonda, siis nad käituksid seal erinevalt. (Olgugi et see on vaid hüpoteetiline katse...)195.50.197.120 25. juuli 2008, kell 23:43 (UTC)
Siin on kaks aga. Esiteks, võib ju öelda, et nii vaba aatomi kui ka iooni käitumine on keemilisele elemendile iseloomulikud. Muidu me ju ei nimetaks näiteks vesiniku iooni vesiniku iooniks. Teiseks, ka vaba aatom ning keemiliselt seotud aatom ja (teisel viisil keemiliselt seotud aatom) käituvad erinevalt. Või kuidas? Andres 25. juuli 2008, kell 23:52 (UTC)
See kisub väga juuksekarva lõhkiajamiseks. Samas, probleemi lahendaks see, kui muuta definitsioonis sõna "osake" sõnapaariks "neutraalne osake", aga... nojah, maitse asi, aga mina seda ei teeks. Sisuliselt tembeldaksime me sellega ka IUPAC'i definitsiooni ebakorrektseks, mis oleks minu meelest veidi kummaline käitumine.DubZog 26. juuli 2008, kell 21:51 (UTC)
Muideks... enamasti räägitakse ka ioonist kui aatomist, lihtsalt laenguga aatomist. (...erinevalt neutraalsest aatomist, mida me tavaliselt aatomi all silmas peame...) DubZog 26. juuli 2008, kell 21:54 (UTC)
Jah, sellest ma tahtsingi rääkida. Tundub, et igas kontekstis ei peeta aatomi ja iooni erinevust oluliseks. Aatomi ja iooni mõiste vahekorra kohta võiks olla eraldi alajaotus.
Tõenäoliselt ei ole IUPAC tahtnud aatomi mõistet täpsemalt määratleda. Pean ka võimalikuks, et aatomi definitsioon ei ole seal täpselt läbi mõeldud sellepärast, et aatomi mõiste on keemikute jaoks iseenesestmõistetav ja vaidlusi ei tekita.
Minu meelest tuleks ikkagi püüda olla nii täpne kui võimalik. Aga jah, arvan, et "neutraalne" ei ole aatomi mõiste juures tõesti keskne ning on oluline ainult teatud kontekstis. Andres 26. juuli 2008, kell 22:03 (UTC)

Joonis tuleb tõlkida. Andres 15. september 2008, kell 17:16 (UTC)

Ta on tõlgitud, aga keeleliselt vigaselt. Andres 29. jaanuar 2011, kell 20:58 (EET)

füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks

Ainult sel juhul, kui elementaarosakeste all mitte mõista fundamentaalosakesi. Andres 29. jaanuar 2011, kell 21:02 (EET)