Arutelu:Ülo Altermanni salk

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Mis sellega siin teha? Kustutada? Adeliine 26. august 2012, kell 12:46 (EEST)

mõnest paberkandjast ilmselt maha kirjutatud--Bioneer1 (arutelu) 27. august 2012, kell 15:09 (EEST)[vasta]

Siia ei viita midagi. Andres (arutelu) 29. august 2012, kell 02:28 (EEST)[vasta]

Siit artiklit kokku kirjutada oleks pagana vaevaline. Taustainfo puudub, pole ka muid allikaid. --Oop (arutelu) 29. august 2012, kell 08:56 (EEST)[vasta]
Nüüd siin midagi muudkui pusitakse, mis teha?--Morel (arutelu) 30. august 2012, kell 13:07 (EEST)[vasta]
Midagi ei pusita, kustutatakse. Aga kuna artiklil sellisel kujul (ja sellise pealkirja all) ilmselt mõtet pole - kas keegi nuriseb, kui ma ta ära kustutan? Altermann ise on ilmselt tähelepanuväärne, tema artiklis võiks siis ka salgast kõnelda. Seekord juba korralikus vormis. --Oop (arutelu) 30. august 2012, kell 15:41 (EEST)[vasta]

Muudatuste logi järgi otsustades ei saa autor praeguseks ise ka aru, mida ta teeb. Toimetasin teksti ära, tõstan "algupärandi" siia - vast saab veel kuidagi kasutada. Kui nyyd ainult teaks, misasja usin kaastööline sisse skännis - aga see on vait kui mutt ylekuulamisel, ainult nahistab ja ajab põrandast kuhilaid yles. --Oop (arutelu) 31. august 2012, kell 20:35 (EEST)[vasta]

Andmed on saadud Julgeoleku arhiividokumentidest, represseeritute nimekirjadest ja veel elavate salga liikmete sugulastega vesteldes. Nii et pole nad mingilt paberkandjalt maha kirjutatud - nende paarikümne rea kirjutamiseks tuli maha sõita oi kui palju kilomeetreid. Algupärandi võite kustutada - redigeeritud varjandi leiate aadressilt http://www.hot.ee/u29//salk.pdf Võite seda kasutada oma äranägemise järgi. Lugupidamisega saamatu autor.

Sellisel juhul on mul väga kahju, aga kogu see jutt ei kuulu yldse siia. Entsyklopeedia ei ole andmete esmaavaldamise koht, entsyklopeediasse kuuluvad ainult kokkuvõtted mujal avaldatust. Soovitan siiralt avaldada need kõik näiteks Kultuuris ja Elus, Tunas vms paigas, siis me saame neile viidata. Seal on pealegi fotode jms publitseerimiseks palju paremad võimalused. --Oop (arutelu) 1. september 2012, kell 14:32 (EEST)[vasta]
Minu meelest on internetis avaldamine ka avaldamine, seega tollele pdf-üllitisele võiks viidata küll. Eriti arvestades, mis asjadele me siin sageli viitame.--Morel (arutelu) 1. september 2012, kell 14:51 (EEST)[vasta]

HEINRICH MIHKELSON, s.1917, pärit Tamme külast. Varjus koos naisega küüditamise eest 1948. aastal. Langes tulevahetuses julgeoleku varitsusega 16. veebruaril 1953 Lõimetsa külas Hans Sapi kodutalus (Tiige talu), kuhu nad koos olid tulnud toidu järele. Talu majandas sel ajal Hans Sapi isapoolne tädi Marie Vagula, kuna ema, Marta Sapp, oli kohe peale poja varjumist kodutalust lahkunud, isa, Jaan Sapp, aga surnud juba 1948. aastal. Marta Sapp külastas kodutalu ainult pojaga eelnevalt kokkulepitud aegadel temaga kohtumiseks. Marie Vagula ja Marta Sapp arreteeriti 17. veebruaril 1953, said 25+5, vabanesid vastavalt 8. detsembril 1957 ja 4. augustil 1954. Samal päeval arreteeriti Mihkelsonide ja Sapi abistajatena ka naabertalu peremees ja perenaine Artur ja Leida Allmaa (Marie tütar), said samuti 25+5, vabanesid 11. mail 1956.

EVI MIHKELSON, s.1925, eelmise naine, Voldemar Juga õde. Varjus koos mehega küüditamise eest 1948. aastal. 1953. aasta augustis lahkus Hans Sapiga salgast ja varjas end koos temaga aasta lõpuni. Alates 1954. aastast varjas end üksinda. Legaliseerus 30. detsembril 1955. Ei arreteeritud.

HANS SAPP, s.1928, pärit Lõimetsa külast. Varjus mobilisatsiooni eest 1950. aastal. Alates 1954. aastast varjas end üksinda - suvel metsas ja heinaküünides, talvel punkrites. Toiduainete ja muu hädavajalikuga varustasid Maria Oja ja Andres Saarevalla, kellel ta suviti aitas heina teha. Legaliseerus 7. septembril 1958. Ei arreteeritud.

ELMAR MARTINS, s.1929, pärit Päinurme külast. Varjus koos emaga küüditamise kartuses 1949. aastal. Aarreteeriti 19. septembril 1953. Arreteerimisel osutas relvastatud vastupanu. Surmaotsus, lasti maha Moskvas Butõrka vanglas 9. augustil 1954.

JOHANNA MARTINS, eelmise ema, pärit Päinurme külast. Varjus koos pojaga küüditamise kartuses 1949. aastal. Kartus oli põhjendatud, kuna abikaasa Rein Martins (s.1895) oli Eestist juba 1946. aastal (arreteeriti 17. septembril 1945, sai 10 aastat) välja (vangilaagrisse) saadetud. Peale poja arreteerimist lahkus salgast ja hakkas end varjama sugulaste juures taludes. 1954. aasta aprillis korraldas tema väimees, kauaaegne salga abistaja Lembit Markus (30. septembrist 1953 julgeoleku agent varjunimega Jaan), talle salajase kohtumise julgeolekuga. Peale ülekuulamist ja lootuses veel päästa oma arreteeritud poja elu, nõustus hakkama agendiks varjunimega Mutt. Sai ülesandeks meelitada lõksu Ülo Altermann ja saadeti tagasi metsa.

ERICH TEOR, s.1924, pärit Koigi külast. Varjus küüditamise eest 1949. aastal. Langes koos Voldemar Jugaga tulevahetuses julgeoleku varitsusega 26. novembril 1953 Koigi külas Helve Pritsi talus (Lepiku talu), kuhu nad olid tulnud varem tellitud taskulambi patareide järele. Helve Prits (Erich Teori pruudi sugulane) oli värvatud julgeoleku agendiks varjunimega Viivi spetsiaalselt Ülo Altermanni salga liikmete tabamiseks. Varitsus talus seati üles 23. novembril. Kuna julgeolek plaanitses mehed elusalt kinni võtta, oli Helve Pritsi kätte antud tugeva unerohuga segatud viin, mida ta pidi tulijatele külmarohuks pakkuma. Mehed aga viinast keeldusid ja Helve Prits pidi kasutama varuvarianti - julgeoleku poolt üles seatud signalisatsiooniseadet. Varitsuse sissetormates puhkes talu tubades umbes pooletunnine tulevahetus, mille käigus Erich Teor ja Voldemar Juga langesid. Talu sisemus lasti sõna otseses mõttes sõelapõhjaks.

VOLDEMAR JUGA, s.1928. Varjus mobilisatsiooni eest 1950. aastal. Langes koos Erich Teoriga tulevahetuses julgeoleku varitsusega 26. novembril 1953 Koigi külas Helve Pritsi talus (Lepiku talu).

AIME JUGA, s.1929, pärit Päinurme külast, eelmise naine. Varjus koos mehega 1949. aastal. Arreteeriti 13. aprillil 1954, sai 8+3, vabanes 17. oktoobril 1957.

ÜLO ALTERMANN, s.1923, pärit Abaja külast. Teenis vabatahtlikuna Eesti Leegionis. Varjus arreteerimise eest 1948. aastal. Langes tulevahetuses julgeoleku varitsusega 17. aprillil 1954, mille olid aidanud üles seada julgeoleku poolt värvatud salga abistaja Lembit Markus, varjunimega Jaan ja salga liige Johanna Martins, varjunimega Mutt (Lembit Markus oli viimase väimees). Johanna Martins, täites julgeoleku poolt antud ülesannet, võttis ühendust Aime Jugaga ja hakkas end koos temaga varjama Laimetsa metsamasiivis asuvas punkris. Punkri asukohta teadis ka Lembit Markus, kes oli seda mõned korrad Voldemar Juga kutsel külastanud. Sidet julgeolekuga peeti Lembit Markuse kaudu. 28. märtsil 1954, viibides parasjagu punkris, kohtas Lembit Markus Ülo Altermanni. Viimane oli tulnud otsima Voldemar Juga. Saanud Aime Jugalt teada, et mees on juba ammu kadunud ja ilmselt julgeoleku kätte langenud, lubas Ülo Altermann üles otsida vennad Lindermannid, kes varjasid end samas piirkonnas, ja kätte maksta kõigile, keda pidas süüdlasteks oma kaaslaste lõksulangemistes. Edasi lubas ta peale 12. aprilli tulla Aime Jugale ja Johanna Martinsile järele, et nad ohutumasse paika, kellegi tuttava tallu, ümber kolida. Kõik kuuldu kandis Lembit Markus julgeolekule ette ja 12. aprillil 1954 seati punkri juurde üles varitsus, kel oli raadioühendus eemal asuva sõjaväeüksusega. Aime Juga peeti punkris kinni, toimetati varjatult eemale ja arreteeriti. Johanna Martins jäeti punkrisse Ülo Altermanni äratundmiseks. 17. aprilli õhtul 1954 tuli Ülo Altermann koos Arnold Lindermanniga naistele järele. Lindermann jäi eemale julgestuseks, Altermann läks punkri juurde. Süüdanud taskulambi, kõlas käsklus Seis! Käed üles!, mille peale Altermann hääle suunas tule avas ja püüdis põgeneda. Julgeoleku poolt avatud vastutules mees langes. Arnold Lindermann tulevahetuses ei osalenud. Sai põgenemisel paremast jalast haavata, kuid pääses. Arreteeriti 27. aprillil 1957, sai 25+5, vabanes 26. aprillil 1972.