Arutelu:Ühiskorter

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Arvan, et Eestis oli selliseid ühiskortereid suhteliselt vähe.

Need olid levinud eriti enne seda, kui Hruštšovi ajal algas massiline elamuehitus (hruštšovkad). Seda peaks vist tekstis kuidagi mainima.

Ühiskorter võis tekkida ka siis, kui võeti kaasüüriline. Andres 20. märts 2008, kell 14:45 (UTC)

Aga kui näiteks üliõpilased üürivad kamba peale korterit, kas seda ei nimetada ühiskorteriks? Andres 20. märts 2008, kell 14:45 (UTC)


Siia ei viita midagi. Andres 20. märts 2008, kell 14:45 (UTC)


olen ühiskorteris elanud. Olid eraldi üürilepingud riikliku majahaldusega (majavalitsus). Oli ka eraldi elektrimõõdu süsteemid.

Tudengid üürisid elamispinna kambakesi korteri üürnikult - ei olnud lepingut majavalitsusega. S Kaasüürilise olemasolu ei andnud alust elamispinna nimetamist ühiskorteriks, kuna majavalitsuses oli leping ainult ühe inimesega. Kui riik majavalitsuse kaudu toppis antud elamispinnale veel kedagi elama, kellega sõlmiti eraldi üürileping, siis oli tegemist ühiskorteriga.--Hendrix 20. märts 2008, kell 17:42 (UTC) ?

Kas ühiskorteriks tohib nimetada ainult nõukogudeaegset ametlikku ühiskorterit või on see mõiste laiem? Minu meelest on tänapäeval näiteks tudengitel säärased kamba peale üüritud ühiskorterid. Võib-olla ainult neid nimetatakse kuidagi teisiti.
Natsionaliseerimine ise ei tinginud veel tingimata ühiskorteri teket. Ühiskorterid tehti tavaliselt väga suurtest korteritest, kus olid ka näiteks teenijatoad.
Kas ühiskorterid olid ainult Nõukogude Liidus? kKüllap ka mujal. Andres 20. märts 2008, kell 19:03 (UTC)
Komunaalkorteri tekke mehhanism oli üldiselt järgmine. Kellegilt võeti ära suur korter riigistati (omaniku hävitanise või muul viisil kõrvaldamisega) ka lihtsalt omaniku ühte tuppa elama surumisega. See oli põhimõtteliselt võimalik sotsialismileeri maades. Või teine var. kap maades, kus omanik üüris suure korterieri osad erinevatele inimestele. põhimõtteliselt samuti ühiskorter. N. Liidus olid elamispinna normid, ja kui pind oli suurem siis pidid ka eramajade omanikud rääkimata korteriomanikest, kedagi endale üürile võtma, kui ise ei võtnud, siis pandi.Akra 20. märts 2008, kell 19:41 (UTC)
Mingil ajal see küllap nii oli. Hiljem oli nii, et ülepinna pealt pidi maksma mitmekordset üüri.
Mis puutub kaasüürilistesse, siis ametlikud kaasüürilised olid arvel. Aga tavaliselt olid kaasüürilised mitteametlikud ja illegaalsed, sest kardeti, et neist ei saa enam lahti.
Ühiskorter võis moodustuda ka vabatahtlikkuse alusel, kui ei jõutud üksi üüri maksta. Andres 21. märts 2008, kell 14:44 (UTC)

Veel üks väike ebatäpsus. Leibkonnad on perekond, minu teada üksikisik ei moodusta leibkonda. Eri leibkonnad võivad olla ka ühe perekonna eri nevad perekonnad. Isapere, pojapere, tütrepere seega kolm leibkonda, kui nad nii deklareerivad. Kui ei deklareeri on üks pere. Seega tuleks täpsuse huvides, et korteri eri tubades elasi omavahel võõrad inimesed asendada leibkond mingi teise sõnaga. Kuigi ka leibkond võib tähendada võõraid peresid, kuid võib ka tähendada omasid.Akra 20. märts 2008, kell 19:41 (UTC)

Ka üksikisik võib moodustada leibkonna. Aga olen nõus, et "leibkond" pole siin täpne. Andres 21. märts 2008, kell 14:44 (UTC)

Veel üks ebatäpsus. Ühiskorteris võis olla ka näiteks mitu kööki. Olen ise elanud sellises ühiskorteris, kus meil oli teisel pool koridori omaette köök, teistel aga oli ühine köök. Võimalik on ju ka, et mõnes ühiskorteris oli mitu WC-d. Andres 21. märts 2008, kell 14:44 (UTC)


Siia ei viita midagi. Andres 5. aprill 2008, kell 23:34 (UTC)


Võib-olla peaks ühiskorteri ja kommunaalkorteri laHKU viima. Andres 6. aprill 2008, kell 08:47 (UTC)

Seda võib muidugi ka teha, kuid need kaks asja on sisuliselt väga sarnased. Erinevus minu arust on vaid riigis, kus kuidas nimetati. Akra 6. aprill 2008, kell 12:46 (UTC)