Arutelu:Õigusemõistmise eksitamine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kas selline tõlkevaste on üldse kasutusel? "Perverting" tõlge "kurnamiseks" on üsna, khm, omapärane. --Ehitaja (arutelu) 8. november 2018, kell 21:40 (EET)

Kas eesti keel koosneb ainult tõlkimisest? Ei, me ei tõlgi seda kui õigussüsteemi pedereerimine. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 80.235.30.93 8. november 2018, kell 21:52 (arutelukaastöö) .

https://et.glosbe.com/en/et/Perverting%20the%20course%20of%20justice

Eksitamine ja kurnamine on siiski erineva sisuga. Tõendite fabritseerimine on teadlik eksitamine. Kurnamine võib aga toimuda ka ilma eksitamiseta, näiteks kui esitatakse hulgaliselt erinevaid taotlusi menetluse käigus – taotletakse ekspertiise, kordusekspertiise, menetluse lõpetamist, kohtuniku taandamist jne. Eesti lugeja jaoks tuleks see artikkel siduda meil kehtiva menetlusõigusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §220 lg 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku §28 lg 2: "Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia." --VillaK (arutelu) 9. november 2018, kell 07:45 (EET)
Õigusemõistmise eksitamine ei ole aga kindlasti sama, mis seadusandlikule võimule vastutöötamine. Õigust mõistab kohus, seadusandlik võim on parlamendil. --VillaK (arutelu) 9. november 2018, kell 07:50 (EET)
PS: "moonutab õigluse mõistmise kulgu". Kohus mõistab õigust. Seejuures lähtub kohus mh ka õigluse printsiibist (nt halduskohtumenetluse seadustiku §133 lg 1: "Kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ..."), kuid see ei tähenda, et kohtu otsus oleks "õigluse mõistmine". --VillaK (arutelu) 9. november 2018, kell 08:02 (EET)