Lehekülje Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog lähteteksti vaatamine

{{Sõjaväelane
| Taustavärv      = #EEDD82
| Pilt            = Sir Arthur Wellesley, 1st Duke of Wellington.png
| Pildisuurus     = 
| Pildi info      = "Wellingtoni hertsog", [[Thomas Lawrence]]'i maal (u 1815–16)
| Nimi            = Wellingtoni hertsog
| Täisnimi        = 
| Hüüdnimi        = 
| Sünninimi       = Arthur Wesley
| Sünniaeg        = 1. mai 1769
| Sünnikoht       = [[Dublin]], [[Dublini krahvkond]], [[Iiri kuningriik|Iirimaa]]
| Surmaaeg        = {{Surmaaeg ja vanus|1852|9|14|1769|5|1}}
| Surmakoht       = [[Walmer Castle]], [[Kent]], Inglismaa
| Truudusvanded   = {{Pisilipp|Suurbritannia}}
| Teenistused     = [[Briti armee]]
| Teenistusaeg    = 1787–1852
| Auaste          = [[välimarssal]]
| Juhitud üksused = [[Briti armee ülemjuhataja|Briti armee]]
| Sõjad/lahingud  = {{Lihtloend|
* [[Flandria kampaania]]
* [[Neljas Inglise-Mysore'i sõda]]
* [[Teine Inglise-Maratha sõda]]
* [[Inglismaa-sõjad]]
* [[Poolsaare sõda]]
* [[Sada päeva|Waterloo kampaania]]
}}
| Autasud         = 
| Abikaasa(d)     = [[Catherine Wellesley]]
| Allkiri         = Arthur Wellesley, 1st Duke of Wellington Signature.svg
}}
{{suunamine|Wellingtoni hertsog|Tiitli kohta vaata|Wellingtoni hertsog (tiitel)|}}
{{suunamine|Arthur Wellesley|Samanimeliste inimeste kohta|Arthur Wellesley (täpsustus)|}}
'''Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog''' <small>[[Sukapaela ordu|KG]], [[Bathi ordu|GCB]], [[Kuninglik Gvelfi Ordu|GCH]], [[Suurbritannia Salanõukogu|PC]], [[Londoni Kuninglik Selts|FRS]]</small> (1. mai 1769 – 14. september 1852) oli inglise-iiri väejuht ja riigimees ning üks olulisemaid sõjaväe ja poliitikategelasi [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|19. sajandi Suurbritannias]], muu hulgas ka [[Suurbritannia peaminister]]. Tema võit [[Napoleon]]i üle 1815. aastal toimunud [[Waterloo lahing]]us on teinud temast ühe Briti ajaloo suurima kangelase.

Wellesley sündis [[Iiri kuningriik|Iiri kuningriigis]] [[Dublin]]is protestantide peres. 1787. aastal võeti ta [[lipnik]]una [[Briti armee]]sse, kus ta teenis ''[[aide-de-camp]]''-ina järjest kahe [[Iirimaa lordleitnant|Iirimaa lordleitnandi]] alluvuses. Hiljem valiti ta [[Iiri saadikutekoda|Iiri saadikutekoja]] [[parlamendiliige|liikmeks]]. 1796. aastaks oli ta armees saanud [[kolonel|koloneliks]] ja osales [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdade]] raames Hollandis toimunud [[Flandria kampaania]]s ning Indias võideldud [[Neljas Inglise-Mysore'i sõda|Neljanda Inglise-Mysore'i sõja]] ajal asetleidnud [[Seringapatami piiramine (1799)|Seringapatami lahingus]]. 1799. aastal määrati ta [[Seringapatam]]i ja [[Mysore]]'i kuberneriks ning saanuna 1802. aastal kindralmajori auaste, saavutas ta 1803. aastal [[Assaye lahing]]us [[Maratha konföderatsioon]]i vägede üle otsustava võidu.

Wellesley hakkas väejuhina tuntust koguma [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] osana toimunud [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] käigus ja ülendati seetõttu 1813. aastal [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi]] vägede vastu võidetud [[Vitoria lahing]]u järel [[välimarssal]]iks. Pärast Napoleoni pagendamist 1814. aastal teenis ta [[Suurbritannia suursaadik Prantsusmaal|suursaadikuna Prantsusmaal]] ning sai tänuna oma sõjaväeliste teenete eest [[Wellingtoni hertsog (tiitel)|Wellingtoni hertsogi tiitli]]. 1815. aastal nn [[Sada päeva|Napoleoni saja päeva]] ajal juhtis ta Napoleoni vastu moodustatud seitsmenda koalitsiooni vägesid, alistades ta viimaks otsustavalt [[Waterloo lahing]]us koostöös [[Gebhard Leberecht von Blücher]]i juhitud [[Preisi armee]]ga. Wellington osales oma eeskujuliku sõjaväekarjääri jooksul kokku umbes kuuekümnes lahingus.

Wellington on tuntud oma kaitsepositsiooni eelistava ja kohanemisvõimelise sõdimisstiili poolest, mille tõttu õnnestus tal mitmeid kordi väheste kaotustega võita ülekaalukate vaenuvägede vastu. Teda peetakse üheks ajaloo parimaks kaitsestrateegiks ning paljusid tema kasutatud lahinguplaane uuritakse sõjaväeakadeemiates ka tänapäeval.

Pärast oma sõjaväekarjääri naasis Wellington poliitikasse. [[Toori partei]] liikmena teenis ta kaks ametiaega Suurbritannia peaministrina, vahemikus 1828–1830 ja seejärel peaministri kohusetäitjana vähem kui kuu aega 1834. aastal. Peaministriks oleku järel oli ta kuni pensionile jäämiseni üks Suurbritannia parlamendi [[Lordide koda|lordide koja]] juhtivtegelasi ning kuni surmani [[Briti armee ülemjuhataja]].

== Lapsepõlv ja haridus ==
[[Pilt:Dangan Castle, Co Meath, Ireland, 1840.jpg|pisi|vasakul|Wellesley veetis suure osa oma lapsepõlvest perekonna traditsioonilises residentsis [[Dangan Castle]]'is]]
Wellesley sündis [[Iirimaa kuningriik|Iirimaa kuningriigis]] elavas aristokraatlikus inglise-iiri peres, saades sellega sünnijärgse tiitli [[Auväärne]] Arthur Wesley,<ref name="Vn7jw" /> kolmandana viiest Anne'i ja [[Garret Wesley, 1. Morningtoni krahv]]i lapsest. Ta ema Anne oli iiri poliitiku Vikont Dungannoni vanim tütar. Tema sünnikoht pole üheselt teada, kuid tõenäoliselt sündis ta oma vanemate Dublini linnamajas.

Ta veetis enamiku oma lapsepõlvest perekonna kahes kodus: suures Dublinis asuvas linnamajas ja perekonna traditsioonilises residentsis [[Dangan Castle]]'is.<ref name="bYrQV" /> 1781. aastal suri Arthuri isa ja tema vanem vend [[Richard Wellesley, 1. markii Wellesley|Richard]] päris isa krahvkonna.<ref name="rwwW7" />

{{pooleli}}
{{-}}

== Tiitlid, autasud ja kõnetusviisid ==
[[Pilt:Coat of Arms of the Duke of Wellington.svg|pisi|Wellingtoni hertsogi vapp]]
=== Tiitlid Ühendkuningriigi aadlis ===
* Parun Douro<ref name="bn-vc" />
* Vikont Wellington<ref name="bn-vc" /><ref name="Elliott" />
* Wellingtoni krahv
* Wellingtoni markii<ref name="Gifford100" />
* Markii Douro
* Wellingtoni hertsog<ref name="Elliott" />

=== Rahvusvahelised ===
==== Aadlitiitlid ====
*[[Pilt:Flag Portugal (1830).svg|23px]] [[Portugali kuningriik|Portugal]] – [[Vitória hertsog|Vimeiro krahv]] (18. oktoober 1811)<ref name="Gifford100" />
*{{Pisilipp|Hispaania}} – [[Ciudad Rodrigo hertsog]], [[Grand|Esimese klassi Grand]] (jaanuar 1812)<ref name="Gifford100" />
*[[Pilt:Flag Portugal (1830).svg|23px]] [[Portugali kuningriik|Portugal]] – [[Vitória hertsog|Torres Vedrasi markii]] (august 1812)<ref name="Gifford100" />
*[[Pilt:Flag Portugal (1830).svg|23px]][[Portugali kuningriik|Portugal]] – [[Vitória hertsog]] (18. detsember 1812)
*{{Pisilipp|Holland}} – [[Waterloo prints]] (18. juuli 1815)<ref name="Elliott" />
*{{Pisilipp|Belgia}} – [[Waterloo prints]] (1831)<ref name="Elliott" />

==== Autasud ====
[[Pilt:Phillips-Arthur Wellesley, 1st Duke of Wellington.jpg|pisi|Wellingtoni hertsog kandmas mitmeid oma autasudest]]
*[[Fail:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|23px]] [[Austria keisririik]] – [[Sõjaline Maria Theresia orden|Sõjalise Maria Theresia ordeni rüütli suurrist]] (4. märts 1814)<ref name="Elliott" />
*[[Pilt:Flag of Bavaria (lozengy).svg|23px]] [[Baieri kuningriik|Baieri]] – [[Max Jospehi Sõjaline orden|Max Josephi Sõjalise ordeni rüütli suurrist]]
*{{Pisilipp|Taani}} – [[Elevandi ordu|Elevandi ordu rüütel]]
*{{flagicon image|Pavillon royal de France.svg}} [[Bourbonide restauratsioon|Prantsusmaa]] – [[Püha Vaimu ordu|Püha Vaimu ordu rüütel]] (november 1815)<ref name="Elliott" />
*[[Pilt:Flag of Hanover 1837-1866.svg|23px]] [[Hannoveri kuningriik|Hannover]] – [[Kuninglik Gvelfi ordu|Kuningliku Gvelfi ordu suurristi rüütel]] (1816)
*{{Pisilipp|Holland}} – [[Willemi sõjaline ordu|Willemi sõjalise ordu suurristi rüütel]] (18. juuli 1815)
*[[Pilt:Flag Portugal (1830).svg|23px]] [[Portugali kuningriik|Portugal]] – [[Torni ja mõõga ordu|Torni ja mõõga ordu suurristi rüütel]] (26. oktoober 1811)<ref name="Elliott" />
*{{Pisilipp|Preisimaa}} – [[Musta kotka ordu|Musta kotka ordu suurristi rüütel]] (1814)<ref name="Elliott" />
*{{Pisilipp|Preisimaa}} – [[Punase kotka ordu|Punase kotka ordu suurristi rüütel]]
*[[Pilt:Flag of Russian Empire.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik]] – [[Püha Aleksander Nevski ordu]]
*[[Pilt:Flag of Russian Empire.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik]] – [[Püha Andrease orden|Püha Andrease ordu rüütel]]
*[[Pilt:Flag of Russian Empire.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik]] – [[Püha Georgi orden|Püha Georgi ordeni suurrist]] (28. aprill 1814)<ref name="Elliott" /><ref name="historyhome" />
*{{flagicon image|Flag of Savoie.svg}} [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia]] – [[Kõigepühama Kuulutamise Kõrgeim Ordu]]
*{{Pisilipp|Hispaania}} – [[Kuldvillaku ordu rüütel]] (jaanuar 1812)<ref name="Elliott" />
*{{Pisilipp|Hispaania}} – [[Püha Ferdinandi ordu|Püha Ferdinandi sõjalise ordu suurristi rüütel]] (1812)<ref name="Elliott" />
*{{Pisilipp|Hispaania}} – [[Püha Hermenegildi ordu|Püha Hermenegildi sõjalise ordu suurristi rüütel]] (1814)
*{{Pisilipp|Rootsi}} – [[Mõõgaordu|Mõõgaordu suuristi rüütel]] (26. veebruar 1814).<ref name="Elliott" /><ref name="historyhome" /><ref name="Q0bnm" />
*[[Fail:Flag of the Kingdom of the Two Sicilies (1816).svg|23px]] [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Kaks Sitsiiliat]] – [[Püha Januariuse ordu|Püha Januariuse ordu rüütel]]
*[[Fail:Flag of the Kingdom of the Two Sicilies (1816).svg|23px]] [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Kaks Sitsiiliat]] – [[Püha Ferdinandi ja Teenete Ordu|Püha Ferdinandi ja Teenete Ordu rüütel]]
*[[Fail:Flagge Königreich Württemberg.svg|23px]] [[Württembergi kuningriik|Württemberg]] – [[Württembergi sõjaliste teenete ordu|Württembergi sõjaliste teenete ordu suurristi rüütel]]

==== Sõjaväelised auastmed ====
Wellingtonile andsid oma kõrgeima sõjaväelise auastme Austria, Hannoveri kuningriik, Holland, Portugali k, Preisimaa, Venemaa ja Hispaania.<ref name="Gazette-1852" /> Iga riik andis talle koos auastmega ka oma [[marssalikepp|marssalikepi]].

* [[Fail:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|23px]] [[Austria keisririik]] – Austria armee välimarssal
* [[Pilt:Flag of Hanover 1837-1866.svg|23px]] [[Hannoveri kuningriik|Hannover]] – Hannoveri armee välimarssal
* {{Pisilipp|Holland}} – Hollandi armee välimarssal
* [[Pilt:Flag Portugal (1830).svg|23px]] [[Portugali kuningriik|Portugal]] – Portugali armee kindralmarssal
* {{Pisilipp|Preisimaa}} – [[Preisi armee]] välimarssal
* [[Pilt:Flag of Russian Empire.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik]] – Vene armee välimarssal
* {{Pisilipp|Hispaania}} – Hispaania armee kindralkapten

=== Kõnetusviisid ===
=== Suurbritannias ===
* [[Auväärne]] Arthur Wesley (sünd – 1. mai 1769)
* [[Lipnik]], Auväärne Arthur Wesley (7. märts – 25. detsember 1787)
* [[Leitnant]], Auväärne Arthur Wesley (25. detsember 1787 – 30. juuni 1787)
* [[Kapten]], Auväärne Arthur Wesley (30. juuni 1787 – 30. aprill 1793)
* [[Major]], Auväärne Arthur Wesley (30. aprill – 30. september 1793)
* [[Kolonelleitnant]], Auväärne Arthur Wesley (30. september 1793 – 3. mai 1796)
* [[Kolonel]], Auväärne Arthur Wesley (3. mai 1796 – 19. mai 1798)
* Kolonel, Auväärne Arthur Wellesley (19. märts 1798 – 29. aprill 1802)
* [[Kindralmajor]], Auväärne Arthur Wellesley (29. aprill 1802 – 1. september 1804)
* Kindralmajor, Auväärne Sir Arthur Wellesley, [[Kõige Auväärsem Bathi ordu|Kõige Auväärsema Bathi ordu kaasrüütel]] (KB) (1. september 1804 – 8. aprill 1807)
* Kindralmajor, [[Väga Auväärne]] Sir Arthur Wellesley, Kõige Auväärsema Bathi ordu kaasrüütel (8. aprill 1807 – 25. aprill 1808)
* [[Kindralleitnant]], Väga Auväärne Sir Arthur Wellesley, Kõige Auväärsema Bathi ordu kaasrüütel (25. aprill 1808 – 4. september 1809)
* Kindralleitnant, Väga Auväärne Vikont Wellington, Kõige Auväärsema Bathi ordu kaasrüütel (4. september 1809 – mai 1811)
* [[Kindral]], Väga Auväärne Vikont Wellington, Kõige Auväärsema Bathi ordu kaasrüütel (mai 1811 – 28. veebruar 1812)
* Kindral, Väga Auväärne Wellingtoni krahv, Kõige Auväärsema Bathi ordu kaasrüütel (28. veebruar – 3. oktoober 1812)
* Kindral, [[Kõige Auväärsem]] Wellingtoni markii, Kõige Auväärsema Bathi ordu kaasrüütel (3. oktoober 1812 – 4. märts 1813)
* Kindral, Kõige Auväärsem Wellingtoni markii, [[Sukapaela ordu|Sukapaela ordu rüütel]] (KG) (4. märts – 21. juuni 1813)
* [[Välimarssal]], Kõige Auväärsem Wellingtoni markii, Sukapaela ordu rüütel (21. juni 1813 – 11. mai 1814)
* Välimarssal, [[Tema Kõrgeausus]] Wellingtoni hertsog, Sukapaela ordu rüütel (11. mai 1814 – 2. jaanuar 1815)
* Välimarssal, Tema Kõrgeausus Wellingtoni hertsog, Sukapaela ordu rüütel ja Kõige Auväärsema Bathi ordu suurristi rüütel (GCB) (2. jaanuar 1815 – 14. september 1852)
* Välimarssal, Tema Kõrgeausus Wellingtoni hertsog, Sukapaela ordu rüütel, Kõige Auväärsema Bathi ordu suurristi rüütel ja [[Kuninglik Gvelfi ordu|Kuningliku Gvelfi ordu suurristi rüütel]] (GCH) (1816 – 14. september 1852)
* Välimarssal, Tema Kõrgeausus Wellingtoni hertsog, Sukapaela ordu rüütel, Kõige Auväärsema Bathi ordu suurristi rüütel, Kuningliku Gvelfi ordu suurristi rüütel ja [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liige (FRS) (1847 – 14. september 1852)

== Sõjaväelised auastmed ==
Wellington sai auastmed kuni [[kolonelleitnant|kolonelleitnandini]], kasutades Briti armees 17. kuni 19. sajandini kehtinud [[auastmete ostmine|auastmete ostmise süsteemi]]. Auastmeid oli võimalik osta kuni kolonelleitnandi aukraadini, kõrgemaid oli võimalik omandada vaid ülendamise teel.

; Ostetud auastmed<ref name="ranks" />
* [[Lipnik]] – 7. märts 1787 <ref name="xtPpt" />
* [[Leitnant]] – 25. detsember 1787<ref name="xKsaZ" />
* [[Kapten]] – 30. juuni 1791<ref name="yPqYx" />
* [[Major]] – 30. aprill 1793<ref name="jk1ks" />
* [[Kolonelleitnant]] – 30. september 1793<ref name="6PNTR" />

; Ülendamisel saadud auastmed<ref name="ranks" />
* [[Kolonel]] – 3. mai 1796<ref name="PO8S8" />
** [[Brigaadikindral]] Egiptuses (''de facto'' ei jõustunud; 17. juuli 1801)
* [[Kindralmajor]] – 29. aprill 1802
* [[Kindralleitnant]] – 25. aprill 1808
** Kindral ainult Hispaania ja Portugali aladel – 6. august 1811<ref name="12UWp" />
* [[Välimarssal]] – 21. juuni 1813

== Mälestuse jäädvustamine ==
Tema järgi on nimetatud kohti Suurbritannias, Iirimaal, Hongkongis, Austraalias, Uus-Meremaal, Kanadas ja Indias. Tähelepanuväärseim neist on [[Uus-Meremaa]] pealinn [[Wellington]]. Talle on püstitatud ka hulgaliselt ausambaid ja monumente.

1853. aastal nimetas kuninganna [[Victoria (Suurbritannia kuninganna)|Victoria]] tema auks ringi 33. jalaväerügemendi, kus Wellington oli varem ohvitserina teeninud, misjärel sai uueks nimeks [[Wellingtoni hertsogi rügement]].<ref>Chant 2013, [https://books.google.ee/books?id=ieeOAQAAQBAJ&pg=PA208 lk 208].</ref>

Lisaks on talle pühendatud Suurbritannia [[Kuninglik merevägi|kuningliku mereväe]] sõjalaevad [[HMS Duke of Wellington (1852)]] ja [[HMS Iron Duke (1912)]], mis osales [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal toimunud [[Jüüti merelahing]]us. Wellington on ka ainuke inimene, kelle järgi on nimetatud rohkem kui üks Suurbritannia [[Kuninglik Õhuvägi|kuningliku õhuväe]] pommitaja – [[Vickers Wellesley]] ja [[Vickers Wellington]]. Märkimisväärne on asjaolu, et sel ajal oli tavaks nimetada pommitajaid ainult Suurbritannia sisemaa linnade järgi.

Inglise keeles on tema järgi nimetatud veel Wellingtoni saapad (''wellington boots''), tuntud ka kui wellingtonid ehk eestipäraselt [[kummikud]]. Nimetus tuleneb sellest, et ta lasi oma nahksaabaste kontsa madalamaks teha ja sääre kitsamaks kujundada, et need paremini jalga sobiks. Uuenduskuuri järel läksid Wellingtoni saapad tema populaarsuse tõttu Inglismaal moodi ning ka tänapäevaste kummikute tegumoes on nende põhimõtteid järgitud.<ref name="gjkav" />

== Vaata ka ==
* [[Wellington]]
* [[Vickers Wellesley]]
* [[Vickers Wellington]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Vn7jw">Wellesley 2008, lk 16.</ref>
<ref name="bYrQV">Holmes 2002, lk 6–7.</ref>
<ref name="rwwW7">Holmes 2002, lk 8.</ref>
<ref name="bn-vc">{{London Gazette |väljaanne=16291 |kuupäev=26. august 1809 |alg=1342}}</ref>
<ref name="Elliott">Elliott 1816, lk [https://books.google.co.uk/books?id=ywM9AAAAYAAJ&pg=PR13 xiii–xiv].</ref>
<ref name="Gifford100">Gifford 1817, [https://books.google.co.uk/books?id=iTUOAAAAQAAJ&pg=PA100 lk 100].</ref>
<ref name="historyhome">[http://www.historyhome.co.uk/pms/wellingt.htm Arthur Wellesley, first Duke of Wellington (1769–1852)] – website historyhome.co.uk</ref>
<ref name="Q0bnm">[https://web.archive.org/web/20140222060419/http://magasin.kb.se/searchinterface/page.jsp?id=kb:254333&recordNumber=3&totalRecordNumber=9 ''Posttidningar''. Svenska dagstidningar. 30. aprill 1814. lk 2].</ref>
<ref name="Gazette-1852">{{London Gazette |väljaanne=21388|alglk=3563 |lõpplk=3564 |kuupäev=6 December 1852}}</ref>
<ref name="ranks">{{cite book|last=Wellesley|first=Arthur|editor1-first=John|editor1-last=Gurwood|editor1-link=John Gurwood|title=The dispatches of Field Marshal the Duke of Wellington: During his various campaigns in India, Denmark, Portugal, Spain, the Low Countries, and France, from 1799 to 1818|year=1837|publisher=John Murray|location=London|volume=Vol I |page=xviii}}</ref>
<ref name="xtPpt">{{London Gazette |väljaanne=12836 |alglk=118 |kuupäev=6. märts 1787}}</ref>
<ref name="xKsaZ">{{London Gazette |väljaanne=12959 |alglk=47 |kuupäev=26. jaanuar 1788}}</ref>
<ref name="yPqYx">{{London Gazette |väljaanne=13347 |alglk=542 |kuupäev=27. september 1791}}</ref>
<ref name="jk1ks">{{London Gazette |väljaanne=13542 |alglk=555 |kuupäev=29. juuni 1793}}</ref>
<ref name="6PNTR">{{London Gazette |väljaanne=13596 |alglk=1052| kuupäev=23. november 1793}}</ref>
<ref name="PO8S8">{{London Gazette |väljaanne=13892 |alglk=460 |kuupäev=14. mai 1796}}</ref>
<ref name="12UWp">{{London Gazette |väljaanne=16510 |alglk=1526 |kuupäev=3. august 1811}}</ref>
<ref name="gjkav">{{Netiviide |Autor=Dagmar Lamp-Jõgi |URL=https://sobranna.postimees.ee/979548/lugu-19-sajandi-staarhertsogist-kelle-saapad-muutsid-maailma |Pealkiri=Lugu 19. sajandi staarhertsogist, kelle saapad muutsid maailma |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=20. september 2012 |Kasutatud=8. märts 2019}}</ref>
}}

== Kirjandus ==
* Chant, Christopher (2013). ''The Handbook of British Regiments (Routledge Revivals)''. Routledge. ISBN 9781134647248
* Elliott, George (1816). ''The Life of the Most Noble Arthur, Duke of Wellington'' (I osa). Sherwood, Neely, and Jones.
* Gifford, C. H. (1817). ''The Life of the Most Noble Arthur, Duke of Wellington:'' (II osa). W. Lewis.
* Holmes, Professor Richard (2002). ''Wellington: The Iron Duke''. London: Harper Collins Publishers. ISBN 978-0-00-713750-3
* Wellesley, Jane (2008). ''Wellington: A Journey Through My Family''. London: Orion Publishing Group. ISBN 978-0-297-85231-5

== Lisalugemist ==
* {{cite book |last=Brett-James|first=Antony |year=1961|title=Wellington at War 1794–1815|publisher=New York: St. Martin's Press}}
*  {{cite book |last=Bryant|first=Arthur|title=The Great Duke: Or, The Invincible General|url=https://archive.org/details/greatduke0000unse|publisher=Morrow|year=1972|oclc=410380}}
* {{cite book | last = Coates| first = Berwick| title = Wellington's Charge: A Portrait of the Duke's England| year = 2003| publisher = London: Robson Books| isbn = 978-1-86105-653-5 }}
* {{cite book | last = Davies| first = Huw| title = Wellington's War: The Making of a Military Genius| url = https://archive.org/details/wellingtonswarsm0000davi| year = 2012| publisher = Yale University Press| isbn = 978-0-300-16417-6 }}
* {{cite book | last = Ellis| first = Peter Berresford| title = The Celtic Revolution: A Study in Anti-Imperialism| year = 2000| publisher = Talybont, Wales: Y LotraCyf| isbn = 978-0-86243-096-2 }}
* {{cite book | last = Harrington| first = Jack| title = Sir John Malcolm and the Creation of British India| year = 2011| publisher = New York: Palgrave Macmillan| isbn = 978-0-230-10885-1 }}
* {{cite book |last=Hilbert|first= Charles |year=2005|title=Arthur Wellesley, Duke of Wellington, time and conflicts in India on behalf of the British East India Company and the British crown. ''7''|publisher= Military Heritage}}
* {{cite book |last=Hutchinson|first= Lester |year=1964|title=European Freebooters in Mogul India|publisher=New York: Asia Publishing House}}
* Longford, Elizabeth. ''Wellington: Pillar of State'' (1972), vol 2 of her biography; [https://archive.org/details/wellingtonpillar00long online] 
* Muir, Rory. ''Wellington: The Path to Victory 1769–1814'' (2013) vol 1 of two-volume scholarly biography [https://www.amazon.com/Wellington-Victory-1769-1814-Rory-Muir/dp/0300186657/ excerpt and text search]
* {{cite book | last = Snow| first = Peter| title = To War with Wellington, from the Peninsula to Waterloo| url = https://archive.org/details/towarwithwelling0000snow_n7n3| year = 2010| publisher = London: John Murray| isbn = 978-1-84854-103-0 }}
* {{cite book |last=Ward|first= S.G.P. |year=1957|title=Wellington's Headquarters: A Study of the Administrative Problems in the Peninsula 1809–1814|url=https://archive.org/details/wellingtonsheadq0000sgpw|publisher=Oxford University Press}}
* {{cite book | last = Weller| first = Jac| title = Wellington at Waterloo| url = https://archive.org/details/wellingtonatwate0000well| year = 1998| publisher = London: Greenhill Books| isbn = 978-1-85367-339-9 }}

== Välislingid ==
{{Commonscat}}
* "[https://www.britannica.com/biography/Arthur-Wellesley-1st-Duke-of-Wellington Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog]" ''[[Encyclopædia Britannica]]s'' (inglise keeles)

{{algus}}
{{eelnev-järgnev 1-2-1
| eelnev=[[F. J. Robinson, 1. vikont Goderich|Vikont Goderichi]]
| nimi1=[[Suurbritannia peaminister]]
| nimi2=[[Lordide koja juht]]
| aeg1=22. jaanuar 1828 – 16. november 1830
| aeg2=22. jaanuar 1828 – 22. november 1830
| järgnev=[[Charles Grey, 2. krahv Grey|Krahv Grey]]
}}
{{eelnev-järgnev
| eelnev=[[Henry John Temple, 3. viskont Palmerston|Vikont Palmerston]]
| nimi=[[Suurbritannia välisminister]]
| aeg=14. november 1834 – 18. aprill 1835
| järgnev=[[Henry John Temple, 3. viskont Palmerston|Vikont Palmerston]]
}}
{{eelnev-järgnev 1-3-3
| eelnev=[[William Lamb, 2. vikont Melbourne|Vikont Melbourne]]
| nimi1=[[Suurbritannia peaminister]]<br>(kohusetäitjana)
| nimi2=[[Lordide koja juht]]
| nimi3=[[Lordide koja juht]]
| aeg1=14. november 1834 – 10. detsember 1834
| aeg2=14. november 1834 – 18. aprill 1835
| aeg3=3. september 1841 – 27. juuni 1846
| järgnev1=[[Robert Peel|Sir Robert Peel]]
| järgnev2=[[William Lamb, 2. vikont Melbourne|Vikont Melbourne]]
| järgnev3=[[Henry Petty-Fitzmaurice, 3. Lansdowne'i markii|Lansdowne'i markii]]
}}
{{eelnev-järgnev
| eelnev=Ametikoht oli [[Napoleoni sõdade]] ajal täitmata,<br>viimasena pidas ametit [[Charles Whitworth, 1. krahv Whitworth|Newport Pratti Lord Whitworth]]
| nimi=[[Suurbritannia suursaadik Prantsusmaal]]
| aeg=1814 – 1815
| järgnev=[[Charles Stuart, 1. parun Stuart de Rothesay|Sir Charles Stuart]]
}}
{{eelnev-järgnev 1-6-1
| eelnev=Tiitlid loodi tema jaoks
| nimi1=[[Wellingtoni hertsog (tiitel)|Wellingtoni hertsog]]
| nimi2=Wellingtoni markii
| nimi3=Markii Douro
| nimi4=Wellingtoni krahv
| nimi5=Vikont Wellington
| nimi6=Parun Douro
| aeg1=1814–1852
| aeg2=1812–1852
| aeg3=1812–1852
| aeg4=1812–1852
| aeg5=1809–1852
| aeg6=1809–1852
| järgnev=[[Arthur Richard Wellesley]]
}}
{{eelnev-järgnev 1-3-1
| eelnev=Tiitlid loodi tema jaoks
| nimi1=[[Vitória hertsog]]
| nimi2=[[Wellingtoni hertsog (tiitel)|Torres Vedrasi markii]]
| nimi3=[[Wellingtoni hertsog (tiitel)|Vimeiro krahv]]
| aeg1=1812–1852
| aeg2=1812–1852
| aeg3=1811–1852
| järgnev=[[Arthur Richard Wellesley]]
}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Wellesley,Arthur}}

[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Suurbritannia peaministrid]]
[[Kategooria:Suurbritannia poliitikud]]
[[Kategooria:Iirimaa inimesed]]
[[Kategooria:Napoleoni sõjad]]
[[Kategooria:Londoni Kuningliku Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Konservatiivne Partei]]
[[Kategooria:Püha Georgi I klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1769]]
[[Kategooria:Surnud 1852]]