Arno Oja (agrotehnikateadlane)
Arno Oja (sündinud 15. oktoobril 1948 Jõgeva külanõukogus Jõgeva rajoonis) on eesti agrotehnikateadlane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetas 1972 Eesti Põllumajandusakadeemia hüdrotehnikainsenerina, veemajanduse tehnikamagister (1992, EPMÜ), väitekiri "Sealägaväetamise veekaitseaspekte". Oli 1972–77 EPA vesiehituskateedri insener ja aspirant, 1977–79 ELVI EKB keskkonnakaitseosakonna sektorijuhataja, 1979–82 ja 1988 juhtivinsener, 1982–88 peakonstruktor, 1988–93 keskkonnakaitseettevõtte ELVI-Aqua teadussekretär, 1993–94 EPMÜ keskkonnakaitse instituudi teadusdirektor ja dotsent, 1994–2000 Tartu Maavalitsuse peainspektor, 2000– Keskkonnakaitse Tartu osakonna juhtivinspektor.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkonnad: läga kasutamine põllumajanduses, ohutud väetusnormid, keskkonnakaitse. 33 teadustrükist.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Loomakasvatusega kaasnevatest veekaitseprobleemidest (kaasautor). // Eesti NSV pinnavee kasutamine ja kaitse. Tallinn, 1980
- Sealäga rohumaadele vaid kasvuajal (kaasautor A. Maastik). // SP (1980)
- Sealäga laotamise mõju veele ja mullale. // Keskkonnakaitse XIV (1982)
- О влиянии на почву удобрения навозной жижей (kaasautor H. Laitamm). // Сб. н. тр. ЭНИИЖВ 58. Тлн, 1986
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi teaduskoosseisu biobibliograafia 1947–1990. Tallinn, 1992, 61, 131
- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.