Ariel (festival)
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Veebruar 2026) |
| Ariel | |
|---|---|
|
| |
| Asukoht | Tallinn, Eesti |
| Korraldajad | Kunstilised juhid (alates 2025):: Ilja Sundelevitš, Jaan-Eik Tulve, Tõnis Arro |
Ariel on Eestis toimuv juudi süvakultuuri festival, mis tegutses aastatel 2004–2013 ning naasis tegevusse 2025. Festival keskendub juudi muusikaliste ja kultuuriliste traditsioonide tutvustamisele, tuues Eesti publikuni diasporaa muusikapärandi sügavamad kihistused — sealhulgas sefardi, mizrahi, Iraagi, Kurdistani ja Vahemere-äärsed muusikatraditsioonid. [1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Asutamine ja eesmärk (2004)
[muuda | muuda lähteteksti]Festival Ariel toimus esmakordselt 2004. aasta novembris. Selle asutajateks ja kunstilisteks juhtideks olid Jaan-Eik Tulve, Ilja Sundelevitš ja Sakarias Jaan Leppik. Festivali eesmärk oli tutvustada Eesti publikule juudi kultuuri süvakihte, mis ulatuvad Vahemerest Pärsia platooni ja Balkanist kuni Jeemenini. Kavas olid kontserdid, loengud, filmiprogrammid ja raamatuesitlused ning festival kujunes Eestis ainulaadseks juudi kultuuritraditsioonide vahendajaks.[2]
Nime „Ariel“ kasutamine on ühtlasi judaismi sümboolne viide. Juudi traditsioonis tähendab sõna Ariel „Jumala lõvi“ ning seda on kasutatud Jeruusalemma poeetilise nimetuse ja templi altariga seonduva tähistajana. Festivali kontekstis rõhutab nimi juudi kultuuri vaimset ja ajaloolist pärandit. Vaata ka: Ariel (judaism)
Esimese festivali peaesineja oli Marokos sündinud ja Iisraelis tegutsev kantor Emil Zrihan, kelle kontserdid Tallinnas ja Tartus pälvisid suurt tähelepanu.[3]
Aastate jooksul on Arielil esinenud mitmed rahvusvaheliselt tunnustatud muusikud, sealhulgas:
- Emil Zrihan
- Cracow Klezmer Band
- Yair Dalal
- Hadass Pal-Yarden
- Ilana Eliya
- DAVKA
- Hespèrion XXI, Montserrat Figueras
- David Krakauer ("Klezmer Madness!)
- Diwan Saz (Iisrael), David Menahem, (muezzin Saead Tarbie)
Programmid 2004–2013
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 2004–2013 toimus festivalil kokku:
- 17 kontserti
- 11 loengut
- 4 raamatu esitlust
- 4 dokumentaalfilmi linastust
- 3 fotoekspositsiooni
- umbes 20 Klassikaraadio ja Vikerraadio saadet[1]

Programmides käsitleti:
- juudi liturgilist muusikat (Yehezkel Braun)
- heebrea keelt ja judaismi uuringuid (Dan Shapira)
- juudi–kristliku dialoogi küsimusi
- diasporaa muusikatraditsioone (Kurdistan, Balkan, Jeemen, Maroko, Iraak)
- arhitektuuri ja kultuuriteooriat (Daniel Libeskind, Peter Eisenman)
- juutluse kajastusi Eesti ja Euroopa kultuuriruumis
Festival toetas ka mitmete juudi kirjandusteoste jõudmist eesti keelde, sealhulgas rabi Nahmani lugusid.
Tunnustus ja meediakajastus
[muuda | muuda lähteteksti]Ariel pälvis Eesti ja rahvusvahelises meedias mitmekülgset tähelepanu. ERR kajastas 2006. aastal festivali kontserti, kus esines Iraagi päritolu udivirtuoos Yair Dalal.[4]
Jazzkaar kirjeldas Arielit kui juudi süvakultuuri festivali, mis tõi Eestisse klezmer-jazzi ja Lähis-Ida muusikat.[5]
Sirp kirjutab 2012. aasta Arielist kui sündmusest, mis tõi kuulajateni sefardi juudi muusika mitmekesisuse.[6]
Äripäev käsitles 2011. aasta festivali kui rahvusvahelist kultuuriüritust, millel esinesid muusikud Euroopast ja Lähis-Idast.[7]
Hadassah Magazine nimetas Arielit oluliseks osaks Tallinna juudi kultuurielust alates 2004. aastast.[8]
2013. aasta paus
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast kümmet järjestikust festivali jäi üritus pausile alates 2013. aastast. Põhjuseks ei olnud publiku huvi vähenemine, vaid korralduslikud ja rahastusega seotud asjaolud. Festival tugines peamiselt Kultuurkapitali, Kultuuriministeeriumi ja rahvusvaheliste partnerite toetusele.[1]
Arieli naasmine 2025
[muuda | muuda lähteteksti]Festival Ariel taastati 2025. aastal uue missiooniga: pakkuda kaasaegset, kvaliteetset ja laiemale publikule avatud juudi süvakultuuri programmi, mis ühendab muusika, filmi ja ühiskondliku mõttevahetuse.[9]

XI festival toimus 16.–18. detsembrini 2025 Tallinnas.
Festivali avas 16. detsembril Tallinna sünagoogis kontsert „Kaks liiliat“. Kontserdil esines vokaalsolist Sofia Rubina koos ansambliga, kuhu kuulusid Andre Maaker (kitarr), Heikko Remmel (kontrabass), Aleksandra Kremenetski (trummid) ning Markus Anthony Eermann (flööt ja saksofon). Kava keskendus juudi muusikapärandi tõlgendamisele jazzirütmides ja improvisatsioonilises võtmes.
- Vandeadvokaat Maksim Greinoman ja festivali kunstiline juht, tõlkija Tõnis Arro filmi esitlusel
- Erukindralmajor Riho Ühtegi filmi esitlusel
17. detsembril 2025 linastus Apollo Plaza kinos Barry Avricha dokumentaalfilm The Road Between Us: The Ultimate Rescue. Film käsitles Iisraeli erukindral Noam Tiboni tegevust 7. oktoobri 2023 Hamasi rünnakute ajal, keskendudes tema püüdlustele päästa oma perekonda ja teisi tsiviilisikuid.[10]

Filmile järgnes arutelu, milles osalesid erukindralmajor Riho Ühtegi ja vandeadvokaat Maksim Greinoman. Vestlust juhtis festivali kunstiline juht ja tõlkija Tõnis Arro.

18. detsembril 2025 toimus Douglas Murray raamatu Demokraatia ja surmakultus: Iisraeli ja tsivilisatsiooni tulevik esitlus. Raamatut tutvustasid tõlkija Tõnis Arro ja Eerik-Niiles Kross, arutledes teose põhiteemade ning nende tähenduse üle Euroopa ja Lähis-Ida tänapäevases poliitilises kontekstis.
Festivali lõpetas professor Mihhail Lotmani loeng „“Iisrael, Palestiina ja intifada globaliseerijad“, milles analüüsiti konflikti ajaloolisi, ideoloogilisi ja kultuurilisi kihistusi ning nende mõju kaasaegsele rahvusvahelisele poliitikale.
- Mihhail Lotmani loeng teemal Iisrael ja Palestiina
- Jaan-Eik Tulve, Ilya Sundelevitš, professor Mihhail Lotman ja Tõnis Arro
Festivali 2025. aasta programm kinnitas Arieli rolli kultuuri- ja mõtteplatvormina, mis seob juudi kultuuripärandi käsitluse kaasaegsete ühiskondlike ja poliitiliste aruteludega.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 "Ariel – kümne aasta pärand ja festivali naasmine 2025. aastal". Ariel Festival. 2025.
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - ↑ "Festival 2004: programm ja tutvustus". Ariel Festival. 2004.
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - ↑ "Emil Zrihan – Artist Page". Piranha Records. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 1. jaanuaril 2025.
- ↑ "Estonia kontserdisaalis algas juudi süvakultuuri festival". ERR. 2006.
- ↑ "Festival Ariel toob Eestisse klezmer-jazzi". Jazzkaar. 2006.
- ↑ "IX festival Ariel esitleb sefardi juutide muusikat". Sirp. 2012.
- ↑ "Juudi kultuuri festivalil Ariel esineb artiste Euroopast ja Lähis-Idast". Äripäev. 2011.
- ↑ "Jewish Traveler: Tallinn". Hadassah Magazine. 2012.
- ↑ "16.–18. detsembrini toimub juudi süvakultuuri festival Ariel". ERR Klassikaraadio.
- ↑ "Dokfilm sellest, kuidas Iisraeli erukindral oma poja peret päästma sööstab". Postimees.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Aleksandra Kremenetski – trummar (https://jazz.ee/artist/aleksandra-kremenetski/)
- Markus Anthony Eermann – flöödi- ja saksofonimängija (https://jazz.ee/artist/markus-anthony-eermann/)
- Heikko Joosep Remmel – bassist (https://noortejazz.ee/en/archives/visioon-2020-en/107-heikko-joosep-remmel-en)
- Douglas Murray raamatu „Demokraatia ja surmakultus: Iisraeli ja tsivilisatsiooni tulevik” esitlus ja arutelu (18.12.2025)
- Professor Mihhail Lotmani loeng festivalil Ariel (YouTube)