Argument (keeleteadus)
Argument on predikaadi otsene alluv, mis on semantilisel ja süntaktilisel tasandil vajalik selle tähenduse väljendamiseks.[1][2][3] Argumendid on predikaadi väljendatud tegevuse aktiivsed osalised.[4] Need moodustavad predikaadi argumentstruktuuri, mida kutsutakse ka valentsiks. Tavaliselt on argumendid verbil, aga need võivad olla ka teistel predikaatidel, näiteks öeldistäitel. [5]
Semantiline argument vs süntaktiline argument[muuda | muuda lähteteksti]
On olemas nii süntaktilise kui ka semantilise tasandi argumendid. Semantiline argument on predikaadi väljendatava tegevuse osaline ja süntaktiline argument on lauseliige, millena seda semantilist argumenti lauses väljendatakse.
Semantiliselt käsitletakse predikaati kui mingit tegevust ning argumente kui selle tegevuse aktiivseid osalisi.[3] Need osalised avalduvad semantiliste rollidena (agent, patsient, kogeja, eesmärk jne). Näiteks väljendab verb andma andmise tegevust, mille osalised on andja (ehk agent), saaja ja see, mida antakse (ehk patsient).[4] Kuigi semantlised argumendid on predikaadi tähenduse väljendamiseks kohustuslikud (sest ilma nende osalisteta tegevust ei toimu), võivad need olla lauses süntaktilise argumendina väljendamata.[2] Näiteks nõuab verb lõpetama oma tähendusest tulenevalt tegevust, mis lõpetati, mida väljendatakse süntaktiliselt objektina. Lause 'Ma ei lõpetanud.' on aga ka objektita grammatiline[6], kui diskursuses on objekti varem mainitud.[2] Mõnda tegevuse osalist ehk semantilist argumenti pole aga üldse võimalik süntaktiliselt väljendada. Selline on näiteks verbi einestama puhul see aine, mida süüakse:[3]
- Jasleen ja Sam einestasid.
- *Jasleen ja Sam einestasid suurt rooga.
Argument vs adjunkt[muuda | muuda lähteteksti]
Süntaksi- ja semantikakäsitlustes eristatakse kahte tüüpi predikaadi alluvat: argumenti ja adjunkti.[2] Argumendid on sündmuse osalised, adjunktid aga iseloomustavad sündmuse asjaolusid.[4] Kui argumendid on predikaadi kohustuslikud alluvad, mis tulenevad otseselt predikaadi tähendusest, siis adjunktid pole kunagi kohustuslikud, sest need võivad esineda praktiliselt iga predikaadiga.[2] Adjunktid näitavad näiteks sündmuse toimumise aega, kohta, viisi, põhjust jms.[4] Näiteks on lauses ’Lisa kiitis eile last.’ argumendid Lisa ja last, ajamäärus eile on seevastu adjunkt.[3] Siiski ei ole tüüpiliselt adjunktina esinevad semantilised rollid alati adjunktid, vaid on vahel ka argumendid. Näiteks verbi panema puhul on tavaliselt adjunkti rollis olev kohamäärus argument, sest kohta ei saa panema tähenduse tõttu lausest välja jätta:[4]
- Beatrice pani ratta kuuri.
- *Beatrice pani ratta.
Argumendi ja adjunkti eristusest saab mõelda kui skaalast, kus mõni roll on pigem argumendi-poole kaldu, mõni adjunkti poole ja mõni asub skaala keskel.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tesnière, Lucien (11. veebruar 2015). Elements of Structural Syntax (inglise). John Benjamins. DOI:10.1075/z.185. ISBN 978-90-272-6999-7.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Croft, William (25. oktoober 2001), "Heads, Arguments, and Adjuncts", Radical Construction Grammar, Oxford University PressOxford, lk 241–280, DOI:10.1093/acprof:oso/9780198299554.003.0007, ISBN 0-19-829955-9, vaadatud 21. jaanuaril 2024
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Barbu, Roxana Maria and Ida Toivonen. 2016. Event participants and linguistic arguments. Proceedings of the 38th Annual Meeting of the Cognitive Science Society (May): 1961–1966.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Ackema, Peter (17. veebruar 2015), "9. Arguments and Adjuncts", 9. Arguments and Adjuncts (inglise), De Gruyter Mouton, lk 246–274, DOI:10.1515/9783110377408.246, ISBN 978-3-11-037740-8, vaadatud 21. jaanuaril 2024
- ↑ Comrie, Bernard (1993), "Argument Structure", Argument Structure (saksa), De Gruyter Mouton, lk 905–914, DOI:10.1515/9783110095869.1.14.905, ISBN 978-3-11-020341-7, vaadatud 21. jaanuaril 2024
- ↑ Matthews, Peter Hugoe (1996). Syntax. Cambridge textbooks in linguistics (Reprinted trükk). Cambridge: Cambridge Univ. Press. ISBN 978-0-521-22894-7.