Ants Õnnis

Allikas: Vikipeedia

Ants Õnnis (sündinud 17. jaanuaril 1956 Tallinnas) on eesti kontrabassimängija.

Ta õppis viiulimängu aastatel 1964-1968 Nõmme Laste Muusikakoolis Peep Tõldsepa ja Tallinna Muusikakeskkoolis Paul Purga klassis. Lõpetas TMKK 1974. ja 1979. aastal TRK Kaupo Oldi kontrabassiklassi.

Töötab alates 1975. aastast Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (ERSO). Vajadusel mänginud ka mandoliini ja esinenud orkestri kontrabassikvartetis. ERSO koosseisus on ta esinenud Nõukogude Liidus, Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Leedus, Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias, Inglismaal, Hiinas ja USAs.

Lisaks on Õnnis teinud kaasa 21. sajandi orkestri, Põhjamaade sümfooniaorkestri ja Haapsalu promenaadiorkestri koosseisus.

1980. aastatel oli ta mitme kultuuriasutuse ringijuht. Sai 1986. aasta noorte lavajõudude ülevaatusel III preemia.

Tegutses levimuusikuna Tallinna restoranides  Kungla, Nõmme, Vana Toomas, Raeköök, baar-varietee Tallinn (1975-1987), ansamblites Kontor (1980-1990), Park (1989-1992), LustFest (1995), Kirss Garden (2000) ja Evermen (2003-2019, esinemised soome ja rootsi laevadel). Levimuusikuna on Õnnis andnud kontserte Nõukogude Liidus, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Saksamaal.[1]

Suupilliklubi Piccolo liige aastast 2007. Võtnud osa enamikust Pärnu suupillifestivalidest ja suvekursustest. Pärnu suupillifestivali laureaat kromaatilise suupilli kategoorias aastatel 2008 ja 2012.

Ants Õnnis mängib sooloinstrumendina ka mandoliini. Tõsisem huvi tekkis selle vastu 2013. aastal, kui ta kutsus ellu ansambli Beati Mandolini. Isa ja poja Anto Õnnise eestvedamisel tegutsevas ansamblis domineerib mandoliini kõla ja bel canto-laul ning selle repertuaari moodustab klassikalise muusika ja Itaalia rahvamuusika süntees. Tema juhtimisel on seitsmeliikmeline Beati Mandolini välja andnud kolm plaati: Mandoliini ja lauluga läbi Sitsiilia[2] (2015), Itaalia värvid[3] (2019) ja Rõõmsad jõulud igal pool [4](2022).

Ants Õnnise tähtsaim tegevus on osalemine ERSO kontrabassirühmas. Ta on öelnud: „Oma parimad muusikalised õpetused ja kogemused olen saanud maailma silmapaistvaimate dirigentide taktikepi all mängides. See on erakordne kogemus – tänu ERSOle ja oma kolleegidele olen saanud olla mitmekülgne muusik ja kasulik oma muusikutest sõpradele“.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ants Õnnise isa Aksel Õnnis (26.04.1922 Paldiski – 18.04.2006 Tallinn) oli elukutseline autojuht. Muusikahuvilisena mängis tuletõrje puhkpilliorkestris klarnetit ning harjutas iseseisvalt mandoliini ja kitarri.

Ema Lehti Õnnis (Tammet) (13.05.1929-24.03.2007 Tallinn) ja kõik tema õed ja vennad olid vabal ajal väga laululembelised. Igapäevane töö oli tal toitlustamine.

Ants Õnnisel on poeg Anto Õnnis ja tütar Ave-Õnne Jalakas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Biograafiline Leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2008. Lk 575–576. ISBN 978-9985-70-299-4.
  2. "Beati Mandolini - Mandoliini ja lauluga läbi Sitsiilia [CD]". www.lasering.ee. Vaadatud 14. augustil 2023.
  3. "Itaalia värvid [CD]". www.lasering.ee. Vaadatud 14. augustil 2023.
  4. "Rõõmsad jõulud igal pool [CD]". www.lasering.ee. Vaadatud 14. augustil 2023.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]