Anatoli Lunatšarski

Anatoli Vassiljevitš Lunatšarski (vene keeles Анатолий Васильевич Луначарский; 23. november (11. november vkj) 1875 Poltava, Venemaa – 26. detsember 1933 Menton, Prantsusmaa) oli Vene revolutsionäär, nõukogude riigi- ja haridustegelane, kirjanik, tõlkija, publitsist, kriitik ja kunstiteadlane.

Lunatšarski osales nii Vene 1905. aasta revolutsioonis kui ka Oktoobrirevolutsioonis, mille järel oli ta 26. oktoobrist 1917 kuni 12. septembrini 1929 Nõukogude Venemaa esimene rahvavalgustuse rahvakomissar.

1905. aastal oli ta Genfis ajalehe Vperjod toimetuses. Ajalehe peatoimetaja oli Vladimir Lenin ning kuigi sellest ilmus 4 kuu jooksul ainult 18 numbrit, on väljaanne tähelepanuväärne selle poolest, et see oli esimene bolševike maailmavaadet väljendanud ajaleht pärast VSDTP jagunemist menševikeks ja bolševikeks.

Aastatel 1930–1932 esindas ta NSV Liitu Rahvasteliidus.

20. augustil 1933 nimetati ta NSV Liidu täievoliliseks esindajaks (diplomaatilise esinduse juhiks) Hispaanias ajal, mil Hispaania kodusõda tundus möödapääsmatuna. Kuid Hispaaniasse ta ei jõudnudki ja suri veel samal aastal. Ta on maetud Moskva Kremli müüri äärde Punasel väljakul.

Venemaa Teatrikunsti Instituudi (GITIS) nimi aastatel 1934–1992 oli Anatoli Vassiljevitš Lunatšarski nimeline Riiklik Teatrikunstiinstituut.

Teoseid eesti keeles

Karl Marx ja sotsialistline revolutsioon. Peterburi, 1919
Kuidas sündis teadus? Kuidas sündis kunst? Peterburi, 1919
Üleilmlik ja klassiline kultuur. Peterburi, 1919
Karl Marx. Peterburi, 1920
Vendlus. Tõlkinud K. Dixi. Omsk, 1920
Võimu hullustuses. Tõlkinud Artur Adson. Tallinn, 1924
Anatoli Lunatšarski "Valitud artiklid" Tallinn: Eesti Raamat, 1975
Anatoli Lunatšarski "Vene ja nõukogude kirjandusest" Tallinn: Eesti Raamat, 1976
Vabastatud Don Quijote. Tallinn, 1977
Anatoli Lunatšarski "Väliskirjandusest". (Tõlkinud Aleksander Klejnot.) Tallinn: Eesti Raamat, 1977

Kirjandus

Zara Mints "A. Lunatšarski kriitikuna" – eessõna raamatule: A. Lunatšarski, "Valitud artiklid" Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 5–25