Anarhistliku kirjanduse loend

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Anarhistliku kirjanduse loend loetleb anarhistlikku ja anarhismiteemalist kirjandust, st trükiseid, mis käsitlevad mingit teemat anarhistlikult positsioonilt või anarhismi/anarhiste mingilt teiselt (tavaliselt poliitiliselt) positsioonilt.

Sisukord

1867[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mihhail Bakunin, "Revolutsiooniküsimused. Föderalism, sotsialism ja antiteologism".

1868[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Charles Baudelaire, "Kurja lilled" ("Les Fleurs du Mal"), poeesiakogu 3., täiendatud trükk.

1869[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Henrik Ibsen, "Noorte liit", autori esimene realistlik kaasajakomöödia;
  2. Mihhail Bakunin, "Mõned sõnad meie noortele vendadele Venemaal", Genf;
  3. "Kuidas revolutsiooniline küsimus end esitab", Genf, anonüümne pamflett, autoriks kas Bakunin, Netšajev või Ogarjov;
  4. "Revolutsiooni printsiibid", Genf, anonüümne pamflett, kirjutatud Bakunini, Netšajevi või Ogarjovi poolt.

1870[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mihhail Bakunin, "Kirjad prantslasele käesoleva kriisi kohta", toimetaja: James Guillaume;
  2. William Morris, "Maine paradiis", 3 köidet, 1868–1870;
  3. Pierre-Joseph Proudhon, "Täielikud teosed" ("Œuvres complètes"), 26 köidet, Pariis, 1867–1870;
  4. Lysander Spooner, "Riigijuhi teotus" ("Outrage à chef d’Etat").

1870 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Narodnaja Rasprava" ("Rahva Kättemaks"), London, toimetaja: Sergei Netšajev;
  2. "Obštšina" ("Kogukond"), London, toimetaja: Sergei Netšajev, ainult 1 number – september.

1870 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Narodnaja Rasprava" ("Rahva Kättemaks"), London, toimetaja: Sergei Netšajev;
  2. "Obštšina" ("Kogukond"), London, toimetaja: Sergei Netšajev, ainult 1 number – september.

1871[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mihhail Bakunin, "Mazzini poliitiline teoloogia ja Internatsionaal";
  2. Mihhail Bakunin, "Nuudi-germaani impeerium ja sotsiaalne revolutsioon" ("L’empire knouto-germanique et la révolution sociale");
  3. Mihhail Bakunin, "Pariisi Kommuun ja riigi idee";
  4. E. E. Fribourg, "Internatsionaalne tööliste assotsiatsioon" ("l’Association internationale des travailleurs"), Pariis;
  5. Edward Bulwer Lytton, "Tulevane rass" ("The Coming Race"), London;
  6. Victoria Woodhull, "Valitsuse teke, suunitlused ja põhimõtted".

1872[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Friedrich Nietzsche, "Tragöödia sünd" ("Die Geburt der Tragödie"), {Nietzsche "Tragöödia sünni" kohta: "Heitkem pilk sajandi võrra ettepoole [aastasse 1972], oletagem, et minu atentaat kahele aastatuhandele täis loomuvastasust ja inimeseteotust korda läheb. Too uus elupartei, mis võtab enese peale kõigist ülesandeist suurima, inimkonna ülesaretamise koos kõige mandunu ja parasiitliku halastamatu hävitamisega, teeb taas võimalikuks selle maise elu liiasuse, millest ka dionüüslik seisund taas välja kasvab."};
  2. Charles Augustin Sainte-Beuve, "P.-J. Proudhon, tema elu ja tema kirjavahetus, 1838–1848" ("P.-J. Proudhon, sa vie et sa correspondance, 1838–1848"), Pariis.

1872 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Narodnoje Delo" ("Rahva Asi"), Genf, toimetaja: Mihhail Bakunin;
  2. "Rabotnik" ("Töötaja"), Genf, toimetaja: Mihhail Bakunin.

1872 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Narodnoje Delo" ("Rahva Asi"), Genf, toimetaja: Mihhail Bakunin;
  2. "Rabotnik" ("Töötaja"), Genf, toimetaja: Mihhail Bakunin.

1873[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mihhail Bakunin, "Riiklus ja anarhia" ("Gosudarstvennost i anarhija");
  2. Charles Beslay, "Minu mälestused" ("Mes souvenirs"), Pariis;
  3. Friedrich Engels, Paul Lafargue, Karl Marx, "Sotsialistliku Demokraatia Allianss ja Rahvusvaheline Tööliste Assotsiatsioon" ("L’Alliance de la Démocratie Socialiste et l’Association Internationale des Travailleurs"), London.

1875[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pierre-Joseph Proudhon, "Kirjavahetus" ("Correspondance"), 14 köidet, Pariis, 1874–1875;
  2. Lysander Spooner, "Meie pahed ei ole mitte kuriteod" ("Nos vices ne sont pas des crimes").

1876[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pjotr Kropotkin, "Uurimus jääajast" ("Issledovanije o lednikovom periode");
  2. Friedrich Nietzsche, "Ajakohatud vaatlused" {Nietzsche: "Kolmandas ja neljandas Ajakohatus seevastu tuuakse otsekui viiped kõrgema kultuuriarusaama ja "kultuuri" mõiste ennistamise suunas avalikkuse ette kaks isekuse ja enesearetuse rangeimat näidet, kaks ajakohatut tüüpi par excellence, täis suveräänset põlgust kõige selle vastu, mida nende ümber "riigiks", "hariduseks", "kristluseks", "Bismarckiks", "eduks" hüüti – Schopenhauer ja Wagner ehk, kasutades ühtainsat sõna, Nietzsche…"};
  3. Pierre-Joseph Proudhon, "Mis on omandus?" ("What Is Property?"), tõlkija: Benjamin Tucker, Princeton.

1877[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Charles Beslay, "Tõde kommuunist" ("la Vérité sur la commune"), Pariis;
  2. Henrik Ibsen, "Seltskonna toed", kodanliku ühiskonna kriitikale keskendunud kaasajadraama;

1878[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sergei Kravtšinski (Stepnjak), "Surm surma eest!";
  2. Friedrich Nietzsche, "Inimlik-üliinimlik".

1879[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Henrik Ibsen, "Nukumaja", kodanliku ühiskonna kriitikale keskendunud kaasajadraama.

1880[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lev Tolstoi, "Uurimus dogmaatilise teoloogia üle", tema I tähtsam filosoofiline teos.

1880 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tšornõi Peredel" ("Must Eeltöö? Ümberjagamine?"), Sotsialistide-Föderalistide Partei häälekandja;
  2. "Die Freiheit" (Vabadus), London, toimetaja: Johann Joseph Most;
  3. "Rabotšaja Gazeta" (Töölisajaleht), Peterburi, "Narodnaja Volja" häälekandja;
  4. "Zerno" (Tera), Sotsialistide-Föderalistide Partei häälekandja.

1881[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Henrik Ibsen, "Viirastused", kodanliku ühiskonna eluvalele keskendunud kaasajadraama;
  2. Friedrich Nietzsche, "Koidupuna" ("Die Morgenröte").

1881 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Liberty" ("Vabadus"), Boston?, toimetaja: Benjamin R. Tucker;
  2. "La Révolte" ("Mäss"), Genf, toimetaja: Pjotr Kropotkin;
  3. "Vestnik Narodnoi Voli" ("Rahva Tahte Teataja"), toimetaja: Tihhomirov ehk Tigrõtš.

1881 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Rabotšaja Gazeta" (Töölisajaleht), Peterburi, "Narodnaja Volja" häälekandja.

1882[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Henrik Ibsen, "Rahva vaenlane", kodanliku ühiskonna kriitikale keskendunud kaasajadraama;
  2. Sergei Kravtšinski (Stepnjak), "Põrandaalune Venemaa", teos revolutsioonilisest võitlusest ja Vene isevalitsuse despotismist;
  3. Friedrich Nietzsche, "Lõbus teadus" ("Die fröhliche Wissenschaft"), {Nietzsche "Lõbusast teadusest": "Prints Lindprii laulud, millest parim osa pärineb Sitsiilia-päevilt, meenutavad oma laadilt ilmselgesti provanssaali "gaya scienzat", seda lauliku, rüütli ja vabamõtleja ühtsust, millega too imeline provanssaali varakultuur kõigi kahekeelsete kultuuride taustal silma torkab; täiuslik provanssalism on iseäranis viimane luuletus, "Mistraalile", keevaline tantsulaul, mille jalakeerutus kandub, kui lubate! kaugemale igast moraalist."};
  4. Lev Tolstoi, "Pihtimus", II tähtsam filosoofiline teos.

1882 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "L’étendard révolutionnaire" ("Revolutsiooniline Lahingulipp"), Lyon, toimetaja: Claude Crespin.

1883[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhistide protsess Lyoni paranduspolitsei ja edasikaebamiskohtu ees" ("Le Procès des anarchistes devant la police correctionelle et la cour d’appel de Lyons"), Lyon.

1884[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lev Tolstoi, "Mis on minu usk?", III tähtsam filosoofiline traktaat;
  2. Jules Vallès, "Londoni tänav", 3. reportaažikogu.

1884 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "The Alarm" ("Alarm"), Chicago, anarhistlik nädalaleht, toimetaja: Albert Richard Parsons;
  2. "La Revue indépendante" ("Sõltumatu Ringvaade"), Pariis, toimetaja Félix Fénéon.

1885[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pjotr Kropotkin, "Mässaja kõned" ("Paroles d’un révolte"), Pariis;
  2. Fr. zur Linden, "Melchior Hofmann".

1885 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Der Arbayter Fraynd" ("Töölise Sõber"), London, Anarhistide Juudi Föderatsiooni (Jewish Federation of Anarchists) häälekandja, toimetaja: Rudolf Rocker jt.

1886[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Hagadah shol peysakh", Vilnius [London]. Illegaalne pamflett palveraamatu vormis, smuggeldatud Venemaale Londoni anarhistide poolt;
  2. Henry James, "Printsess Casamassima" ("The Princess Casamassima"), London, New York;
  3. P. O. Lissagaray, "1871. aasta kommuuni ajalugu" ("History of the Commune of 1871"), London;
  4. William Morris, "Lootuse palverändurid", 1885–1886;
  5. Friedrich Nietzsche, "Sealpool head ja kurja" ("Jenseits von Gut und Böse");
  6. Jules Vallès, "Jacques Vingtras", 3 köidet, autobiograafiline romaanitriloogia, 1879–1886.

1887[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Alexander Herzen (Iskander), ""Tornikell": A. I. Herzeni kogutud kirjutised, 1857–1869" (""Kolokol": izbrannye stat’i A. I. Gercena, 1857–1869"), Genf;
  2. Friedrich Nietzsche, "Moraali genealoogiast" ("Zur Genealogie der Moral");
  3. Albert Richard Parsons jt., "Anarhism, selle filosoofia ja teaduslik alus" ("Anarchism, Its Philosophy and Scientific Basis"), Chicago;
  4. Georges Seurat, "Paraad", maal, Pariis.

1887 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Le Père Peinard" ("Isa Peinard"), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Émile Pouget.

1888[muuda | muuda lähteteksti]

  1. William Morris, "Unenägu John Ballist";
  2. Friedrich Nietzsche, "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem";
  3. Jacques Plowert, "Väike sõnaraamat dekadentlike autorite ja sümbolistide loomingu mõistmiseks";
  4. Pierre-Joseph Prodhon, "Majanduslike vasturääkivuste süsteem ehk viletsuse filosoofia" ("System of Economic Contradictions or the Philosophy of Misery"), tõlkija: Benjamin Tucker, Boston.

1889[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sergei Kravtšinski (Stepnjak), "Andrei Kožuhhov";
  2. Charles Malato, "Anarhia filosoofia" ("Philosophie de l’anarchie"), Pariis;
  3. Friedrich Nietzsche, "Puuslikehämarus" ("Götzen-Dämmerung").

1890[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pjotr Kropotkin, "Anarhistlik moraal" ("Morale Anarchiste");
  2. "Venemaa sotsialistliku liikumise kroonika" ("Chronique du mouvement socialiste en Russie"), Peterburi, konfidentsiaalne dokument, millest sadu eksemplare trükiti ja levitati Vene siseministeeriumi poolt.

1890 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Fraye Arbeter Shtime (Vaba Töölise Hääl), New York, juudi anarhistlik nädalaleht, trükiarv: 12 000.

1891[muuda | muuda lähteteksti]

  1. John Henry Mackay, "Anarhistid. Ühiskonnapilt üheksateistkümnenda sajandi sulgemisel" ("The Anarchists. A Picture of Society at the Close of the Nineteenth Century"), Boston, šoti individualistlikult anarhistilt;
  2. William Morris, "Uudised Eikusagilt" ("News from Nowhere"), London, ulmeromaan, milles kujutatud ühiskonda peetakse Godwini ideaalühiskonna medievaliseeritud kohanduseks {George Woodcock: "Ent ainult üks terviklik utoopiavisioon, mis on kunagi anarhiste üldiselt köitnud, on William Morris’i Uudised Eikusagilt. Tema ideed on märkimisväärselt sarnased Kropotkiniga. Morris pakkus välja võluva maailmavisiooni – vaba igasugusest sundusest. Maailm, kus kõik anarhistlikud unistused saavad harmooniliselt teoks, loomata seda autoritaarsuse varemetele. Huvitavaim iseärasus Morris’i nägemusest Uudistes Eikusagilt on veider tunne, mis tekib lugejal, kes on läbinud kontinuiteetselt sündmused, kus tavalised aja suhted on lõppenud, keskajas on tegelikult rohkem Eikuski elanikke kui meile kronoloogiliselt lähemas 19. sajandis. Progressi idee paratamatust hüvangust on hääbunud ja Morris eitab, et midagi võiks juhtuda kalgis perfektsusevalguses. Kõik toimub mahedas suve pärastlõuna rahus, mis lõpeb ainult õnnetule külastajale, kes pöördub tagasi Victoria ajastusse ja Londoni ja teravatele debattidele, mis hukutasidki Sotsialistliku Liiga. Kuldse päikesevalgusega pikk suvepärastlõuna, mil aeg seiskub igaviku veerel, sai ka anarhistide meeliskohaks." (George Woodcock, "Anarchism", 1986, lk 23)}
  3. Lev Tolstoi, "Jumalariik meie sees", autori IV tähtsam filosoofiline teos;
  4. Oscar Wilde, "Inimese olemus sotsialismi ajal" ("The Soul of Man Under Socialism"), London.

1891 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "La Revue blanche" ("Valge Revüü"), Pariis, toimetaja: Thadée Natanson;
  2. "L’En-dehors" ("Väljaspool"), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Zo d’Axa.

1892[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jean Grave, "Hääbuv ühiskond ja anarhia" ("la Société mourante et l’anarchie"), Octave Mirbeau eessõna, Pariis {teistel andmetel 1893};
  2. Pjotr Kropotkin, "Leiva vallutamine" ("la Conquête du pain"), Pariis;
  3. John Henry Mackay, "Anarhistid" ("Anarchistes"), Pariis, šoti individualistlikult anarhistilt;
  4. Friedrich Nietzsche, "Nõnda kõneles Zarathustra" ("Also sprach Zarathustra").

1893[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Zo d’Axa, "De Mazas à Jérusalem";
  2. Mihhail Bakunin, "Jumal ja Riik" ("God and the State"), Boston;
  3. Augustin Hamon, "Inimesed ja anarhiateooriad" ("Les hommes et les théories du l’anarchie");
  4. Apollon A. Karelin, "Ühiskondlik valdamine Venemaal" ("Obštšestvennoje vladenije v Rossii"), Peterburi;
  5. Benjamin R. Tucker, "Raamatu asemel" ("Instead of a Book"), 2. väljaanne, New York.

1894[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Victor Basch, "Anarhistlik individualism. Max Stirner" ("l’Individualisme anarchiste. Max Stirner"), Pariis;
  2. F. Dubois, "Anarhistlik hädaoht" ("le Péril anarchiste"), Pariis;
  3. Charles Malato, "Anarhia kommuunist" ("de la Commune à l’anarchie"), Pariis;
  4. Elisée Reclus, "Universaalne uudisgeograafia" ("Nouvelle geographie universelle"), 19 köidet, anarhisti ja nüüdisaegse geograafia rajaja anarhismiga mitte seoses olev peateos;
  5. Lev Tolstoi, "Jumala Kuningriik on sinu sees" (Leo Tolstoy "The Kingdom of God Is Within You"), London.

1894 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Le Père Peinard (Isa Peinard), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Émile Pouget;
  2. La Révolte (Mäss), Pariis, toimetaja: Jean Grave.

1895[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sébastien Faure, "Maailmavalu" ("la Douleur universelle"), Pariis;
  2. Jean Grave, "Tulevikuühiskond" ("la Société future"), Pariis;
  3. Augustin Hamon, "Anarhisti-sotsialisti psühholoogia" ("Psychologie de l’anarchiste-socialist"), Pariis;
  4. Friedrich Nietzsche, "Antikristus" ("Anti-Christ");
  5. Friedrich Nietzsche, "Nietzsche contra Wagner".

1895 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Abendzeitung (Õhtuleht), juudi anarhistlik päevaleht;
  2. Die Freie Gesellschaft (Vaba Ühiskond), New York, juudi anarhistlik kuukiri;
  3. Les Temps Nouveaux (Uued Ajad), Pariis, anarhistlik nädalaleht, toimetaja Jean Grave.

1896[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mihhail Bakunin, "Kirjad A. Herzenile ja N. Ogarjovile" ("Lettres à A. Herzen et N. Ogareff"), koostaja Mihhail Dragomanov (Michel Dragomanoff), Pariis;
  2. Mihhail Bakunin, "M. A. Bakunini kirjad A. I. Herzenile ja N. P. Ogarjovile" ("Pisma M. A. Bakunina k A. I. Gertsenu i N. P. Ogarjovu"), koostaja M. P. Dragomanov, Genf;
  3. Arthur Desjardins, "P.-J. Proudhon. Tema elu, tema teosed, tema õpetus" ("P.-J. Proudhon. Sa vie, ses œuvres, sa doctrine"), 2 köidet, Pariis;
  4. Charles Diehl, "Pierre Joseph Proudhon, tema õpetus ja tema elu" ("Pierre Joseph Proudhon, seine Lehre und sein Leben"), 3 köidet;
  5. Augustin Hamon, "Anarhism, sotsialismi fraktsioon" ("Un Anarchisme, fraction du socialisme");
  6. Augustin Hamon, "Isamaa ja internatsionalism" ("Patrie et Internationalisme");
  7. Augustin Hamon, "Sotsialism ja Londoni kongress" ("Le socialisme et le congrès de Londres").

1897[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jean Grave, "Üksikisik ja ühiskond" ("l’Individu et la société"), Pariis;
  2. Max Nettlau, "Anarhia bibliograafia" ("Bibliographie de l’anarchie"), Brüssel;
  3. Ethel Lilian Voynich, "Kiin", vene revolutsionääride kultusteos.

1898[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Zo d’Axa, "Leht" ("La Feuille"), pamflett, mille on illustreerinud Théophile Alexandre Steinlen, Maximilian Jules Luce, Willette, Hermann Paul jt.
  2. Émile Henry, "Émile Henry kõne kohtu ees" ("Rech’ Emilia Anri pered sudom"), Genf;
  3. Pjotr Kropotkin, "Riik. Tema ajalooline roll" ("The State. Its Historic Role"), London;
  4. John Henry Mackay, "Max Stirner";
  5. Louise Michel, "Kommuun" ("la Commune"), Pariis;
  6. Octave Mirbeau, "Kõlbmatud karjased", näidend;
  7. Octave Mirbeau, "Piinade aed", romaan;
  8. E. V. Zenker, "Anarhism" ("Anarchism"), London;
  9. Oscar Wilde, "Readingi vangla ballaad".

1899[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Edward Józef Abramowski, "Individuaalsed alged sotsioloogias" ("Pierwiastki indywidualne w socjologii");
  2. Edward Józef Abramowski, "Sotsialismi küsimus" ("Zagadnienie socjalizmu") {Abramowski mõisis hukka riigisotsialismi. Ta arvas, et "moodsa sotsialismi poliitika ei ole vabaduse poliitika". Sotsialism tugevdab riigivõimu, mis vastandub isikuvabadusele ja püüab siduda riigiga kõiki inimtegevuse valdkondi.};
  3. Joseph Déjacque, "Humanisfäär" ("l’Humanisphère"), Pariis;
  4. Jean Grave, "Anarhia, tema eesmärk, tema abinõud" ("l’Anarchie, son but, ses moyens"), Pariis;
  5. Henrik Ibsen, "Kui me, surnud, ärkame", dramaatiline epiloog;
  6. Pjotr Kropotkin, "Põllud, vabrikud ja töökojad" ("Fields, Factories, and Workshops"), London, suure tähtsusega töö;
  7. Pjotr Kropotkin, "Revolutsionääri memuaarid" ("Memoirs of a Revolutionist") 2-köidet, Boston;
  8. Paul Signac, "Eugène Delacroix neoimpressionismist" ("D’Eugène Delacroix au néoimpressionisme"), traktaat, Pariis;
  9. Lev Tolstoi, "Läheb kalliks", tõlge Maupassant’i jutustuse "Vee peal" ("Sur l’eau") katkendist, mille tsensuur oli 1890. aastal ära keelanud.

1900[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paul Eltzbacher, "Anarhism" ("Der Anarhismus"), Berliin;
  2. Ludwik Kulczycki, "Sotsioloogia visand" ("Zarys socjologii");
  3. Octave Mirbeau, "Toaneitsi päevik" ("le Journal d’une femme de chambre"), ajalehes "La Revue blanche", romaan;
  4. Max Nettlau, "Mihhail Bakunin. üks biograafia" ("Michael Bakunin. eine Biographie"), 3 köidet, London, 1896–1900, käsikirja fotokoopia, üksikasjalik elulugu, sisaldab palju unikaalset materjali;
  5. Lev Tolstoi, "Meie aja orjus" (Leo Tolstoy "The Slavery of Our Time"), London.

1900 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Zsherminal (Idukuu), London, Anarhistide Juudi Föderatsiooni (Jewish Federation of Anarchists) teoreetiline kuukiri, toimetaja: Rudolf Rocker.

1901[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Friedrich Nietzsche, "Võimutahe" ("Der Wille zur Macht"), raamat, mida ta tegelikult ei kirjutanud, vaid mille konstrueerisid nn. järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema natsionalistist õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Peter Gast alias Heinrich Köselitz.

1901 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. L’Ère Nouvelle (Uus Ajastu), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Emile Armand;
  2. Svobodnoje Slovo (Vaba Sõna), Christchurch, Inglismaa, tolstoiaanlik ajakiri, toimetaja: Vladimir Tšertkov.

1902[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "1900-nda aasta Rahvusvahelise revolutsioonilise tööliskongressi ettekanded" ("Dokladõ Meždunarodnomu revoljutsionnomu rabotšemu kongressu 1900-go goda"), London;
  2. Varlaam Tšerkezov, "Sotsialistliku ajaloo leheküljed" ("Pages of Socialist History"), New York;
  3. Pjotr Kropotkin, "Leib ja vabadus" ("Hleb i Volja"), London;
  4. Pjotr Kropotkin, "Vastastikune abi. Evolutsioonifaktor" ("Mutual Aid. A Factor of Evolution"), London;
  5. Ludwik Kulczycki, "Anarhism ühiskonnas" ("Anarchizm wspolczesny");
  6. Gustave Lefrançais, "Ühe revolutsionääri mälestused" ("Souvenirs d’un révolutionnaire"), Pariis;
  7. Fernand Pelloutier, "Tööbörside ajalugu" ("Histoire des bourses du travail"), Pariis;
  8. Peterburžets (Peterburilane), "90-ndate aastate Peterburi töölisliikumise ülevaade, isiklike mälestuste järgi" ("Otšerk peterburžskogo rabotšego dviženija 90-h godov, po litšnõm vospominanijam"), London.

1903[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Varlaam Tšerkezov, "Marksismi doktriinid: kas see on teadus?" ("Doktrinõ marksizma: nauka-li eto?"), Genf;
  2. Georges Claude Etievant, "Georges Etievanti avaldus kohtu ees" ("Zajavlenije pered sudom Žorža Etevana"), Genf;
  3. Octave Mirbeau, "Äri on äri", näidend;
  4. "Mida on meil teha armees? (Ohvitseri mõtted)" ("Tšto nam delat v armii? (Mõsli ofitsera)"), üks varasemaid antimilitaristlikke traktaate vene anarhistide poolt;
  5. V. A. Posse, "Üldstreik" ("Vseobštšaja statška"), Genf.

1903 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hleb i Volja (Leib ja Vabadus), Genf, vene anarhistliku liikumise esimene ajakiri;
  2. Volnaja Volja (Vaba Tahe), Moskva.

1903 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. La Revue blanche (Valge Revüü), Pariis, toimetaja: Thadée Natanson;
  2. Volnaja Volja (Vaba Tahe), Moskva.

1904[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Edward Józef Abramowski, "Sotsialism ja riik" ("Socjalizm a panstwo");
  2. A. Bidbei, "Luciferist, vastuhaku, "ebateadlikkuse", anarhia ja valitsusetuse suurest vaimust" ("O Ljutsifere, velikom duhhe vozmuštšenija, "nesoznatelnosti", anarhii i beznatšalija"), Pariis?
  3. A. Bidbei, "Revolutsioonist ja töntsimõistuslike isandate kasarmuvoorustest" ("O revoljutsii i o kazarmennõh dobrodetelijah gospod tupogolovõhh"), Pariis?
  4. Pjotr Kropotkin, "Vastastikune abi arenemises" ("Gegenseitige Hilfe in der Entwickelung");
  5. S. Nacht, "Üldstreik ja sotsiaalne revolutsioon" ("Vseobštšaja statška i sotsialnaja revoljutsija"), Pariis;
  6. G. Weill, "Sotsiaalse liikumise ajalugu Prantsusmaal, 1852–1902" ("Histoire du mouvement social en France, 1852–1902"), Pariis.

1905[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vladimir Tšertkov (tolstoiluse juhtiv apostel), "Võimu vastu" ("Protiv vlasti"), Christchurch, Suurbritannia;
  2. K. Iliašvili (K. Orgeiani, G. Gogelija), "Chicago märtrite mälestuseks" ("Pamjati tšikagskih mutšenikov"), Genf;
  3. K. Iliašvili, "Revolutsioonist ja revolutsioonilisest valitsusest" ("O revoljutsii i revoljutsionnom pravitelstve"), London;
  4. Pjotr Kropotkin, "Anarhism Venemaal" ("Der Anarchismus in Russland"), Berliin;
  5. Pjotr Kropotkin, "Ideaalid ja reaalsused vene kirjanduses" ("Ideals and Realities in Russian Literature"), London;
  6. Pjotr Kropotkin, "Mässuline hing" ("Buntovski duh"), Genf;
  7. Pjotr Kropotkin, "Vene revolutsioon" ("Russkaja revoljutsija"), Genf;
  8. Jan Waclaw Machajski, "Kodanlik revolutsioon ja tööliste üritus" ("Buržuaznaja revoljutsija i rabotšeje delo"), Genf;
  9. Jan Waclaw Machajski, "Vaimne tööline" ("Umstvennõi rabotši"), 3 köidet, Genf, 1904–1905, Machajski magnum opus;
  10. Danil Novomirski, "Anarhistide-Kommunistide Manifest" ("Manifest Anarhistov-Kommunistov");
  11. Georgi Plehhanov, "Anarhism ja sotsialism" ("Anarhizm i sotsializm"), Peterburi, laialdaselt loetud marksistlik anarhismi kriitika, tõlgitud mitmesse keelde;
  12. V. A. Posse, "Milline peab olema vene proletaarlaste programm?" ("Kakova dolžna bõt programma russkih proletarijev?"), Genf;
  13. Tolstoi Rostovtsev, "Kogu maa eest, kogu vabaduse eest" ("Za vsju Zemlju za vsju Volju"), 1905?;
  14. K. Zilliacus, "Vene revolutsiooniline liikumine", London;
  15. E. Ustinov (Evgenii Ju. Lozinski), "Nüüdisaegne anarhism: tema lõppideaalid, programm, taktika ja kõlbelis-klassiline olemus" ("Sovremennõi anarhizm: ego konetšnõje idealõ, programma, taktika i nravstvenno-klassovaja suštšnost"), Genf;
  16. "Uus sõjakäik sotsiaaldemokraatia vastu. dokumendid N. I. Muzilia asjas" ("Novõi pohod protiv sotsial demokratii. dokumenty po delu N. I. Muzilia"), Genf;
  17. A. Volski (Jan Waclaw Machajski), "XIX sajandi sotsialismi pankrot" ("Bankrotstvo sotsializma XIX stoletija"), Genf;
  18. Oscar Wilde, "De Profundis", vanglapihtimus.

1905 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "L’Anarchie" ("Anarhia"), Pariis, toimetaja: Libertad;
  2. "Tšornoje Znamja" ("Must Lipp"), Genf, salga/rühmituse Tšornoje Znamja" häälekandja välismaal, ainult üks number – detsember;
  3. "Listok gruppõ Beznatšalije" ("Salga Valitsusetus Leheke"), Pariis, A. Bidbei salga "Beznatšalije" häälekandja;
  4. "Novõi Mir" ("Uus Maailm"), Pariis, toimetaja: Daniil Novomirski, ainult üks number – 15. oktoober.

1905 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tšornoje Znamja" ("Must Lipp"), Genf, salga "Tšornoje Znamja" häälekandja välismaal, ainult üks number – detsember;
  2. "Hleb i Volja" ("Leib ja Vabadus"), Genf, vene anarhistliku liikumise esimene ajakiri;
  3. "Listok gruppõ Beznatšalije" ("Salga Valitsusetus Leheke"), Pariis, A. Bidbei salga "Beznatšalije" häälekandja;
  4. "Novõi Mir" ("Uus Maailm"), Pariis, toimetaja: Daniil Novomirski, ainult üks number – 15. oktoober;
  5. "Svobodnoje Slovo" ("Vaba Sõna"), Christchurch, Suurbritannia, tolstoiaanlik ajakiri, toimetaja: Vladimir Tšertkov.

1906[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Georg Adler, "Anarhism" ("Anarhizm"), Peterburi;
  2. "Anarhism ja huligaansus" ("Anarhizm i huliganstvo"), Peterburi;
  3. W. Bailie, "Josiah Warren, esimene ameerika anarhist" ("Josiah Warren, the First American Anarchist"), Boston;
  4. V. Bazarov [V. V. Rudnev], "Anarhistlik kommunism ja marksism" ("Anarhitšeski kommunizm i marksizm"), Peterburi, anarhokommunismi menševistlik kriitika;
  5. T. Belski, "Anarhia elementidest vene revolutsioonis" ("Ob elementah anarhii v russkoi revoljutsii"), koguteoses "Polititšeskoje položenije i taktitšeskije problemõ" ("Poliitiline olukord ja taktikalised probleemid"), lk 82–98, Moskva;
  6. L. M. Berens, "Kaevurite liikumine Commonwealthi päevil" ("The Digger Movement in the Days of the Commonwealth"), London;
  7. Aleksei Borovoi, "Kaasaegse ühiskonna ühiskondlikud ideaalid" ("Obštšestvennõje idealõ sovremennogo obštšestva"), Moskva;
  8. I. I. Ivanjukov, "Mis on anarhism?" ("Tšto takoje anarhizm?"), 2. väljaanne, Peterburi;
  9. S. Ivanovitš, "Anarhism Venemaal ja võitlus temaga" ("Anarhizm v Rossii i borba s nim"), ajakirjas "Sovremennõi Mir" ("Kaasaegne Maailm") nr 1, 2. osa, lk 1–11;
  10. L. S. Kozlovski, "Sündikalismi peajooned Prantsusmaal" ("Otšerki sindikalizma vo Francii"), Moskva;
  11. Pjotr Kropotkin, "Leiva vallutamine" ("The Conquest of Bread"), London;
  12. Pjotr Kropotkin, "Mässaja kõned" ("Retši mjatežnika"), vene keeles {Nagu Bakuningi, kirjutas Kropotkin suurema osa oma töid võõrkeeltes, nende tõlked jõudsid Venemaale pika hilinemisega};
  13. Pjotr Kropotkin, "Riik, tema ajalooline roll" ("l’Etat, son rôle historique");
  14. "Leib ja vabadus: P. Kropotkini, V. Tšerkezovi, E. Reclus’, L. Bertoni ja teiste kirjutised" ("Hleb i volja: statji P. Kropotkina, V. Tšerkezova, E. Reklju, L. Bertoni i drugih"), Peterburi;
  15. L. Martov, "Poliitilised parteid Venemaal" ("Polititšeskije partii v Rossii"), Peterburi;
  16. Karl Marx, Friedrich Engels, "Püha perekond" ("Svjatoje semeistvo"), 2 köidet, Peterburi, tõlkinud ja kommenteerinud Wacław Machajski, märkused äratavad suurt huvi;
  17. "Must lipp" ("Tšornoje znamja"), Peterburi, Kropotkini, Malatesta ja teiste juhtivate anarhistide artiklite kollektsioon;
  18. A. S. Nedrov (A. S. Tokarev), "Töölisküsimus" ("Rabotši vopros"), Peterburi;
  19. Friedrich Nietzsche, "Võimutahe" ("Der Wille zur Macht"), laiendatud versioon 1901. aastal ilmunud raamatust, mida ta tegelikult ei kirjutanud, vaid mille konstrueerisid nn. järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema natsionalistist õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Peter Gast alias Heinrich Köselitz;
  20. K. A. Pažitnov, "Töölisklassi olukord Venemaal" ("Položenie rabotšego klassa v Rossii"), Peterburi;
  21. Fernand Pelloutier, "Tööbörside ajalugu", vene keeles, Peterburi;
  22. Podoljanin (Jevgeni Lozinski, E. Ustinov), "Nüüdisaegne anarhism: tema lõppideaalid, programm, taktika ja kõlbelis-klassiline olemus" ("Sovremennõi anarhizm: ego konetšnõje idealõ, programma, taktika i nravstvenno-klassovaja suštšnost"), Moskva;
  23. V. A. Posse, "Tööseisakud. Peajooned" ("Rabotšije statški. Otšerki"), Peterburi, üks Posse pamfletiseeriast "Töölise raamatukogu" ("Biblioteka rabotšego");
  24. Stanislav (A. Volski, A. V. Sokolov), "Anarhismi teooria ja praktika" ("Teorija i praktika anarhizma"), Moskva;
  25. S. Zajats, "Kuidas maamehed jäid ilma ülemuskonnata" ("Kak mužiki ostalis bez natšalstva"), Moskva;
  26. E. V. Zenker, "Anarhism. Anarhistlike õpetuste ajalugu ja kriitika" ("Anarhizm. Istorija i kritika anarhitšeskih utšenii"), Moskva;
  27. Ivan Sergejevitš Vetrov (Ivan Sergejevitš Knižnik), "Anarhism: tema teooria ja praktika" ("Anarhizm: ego teorija i praktika"), Peterburi.

1906 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Buntar" ("Mässaja"), Pariis;
  2. "Burevestnik" ("Tormilind"), Pariis, koostajad: Maksim Rajevski (L. Fišeljov) ja Nikolai Ignatevitš Rogdajev (Nikolai Ignatevitš Muzil), väljapaistev vene anarhistide émigré ajakiri I Vene revolutsiooni järgsel ajajärgul;
  3. "Glos Rewolucyjny" ("Revolutsiooni Hääl"), Varssavi, Anarhistlike Salkade Varssavi Föderatsiooni "International" väljaanne;
  4. "Jean Misère" ("Jean Viletsus"), Brüssel, anarhistlik ajaleht, toimetajad: Émile Louvigny jt.;
  5. "Listki "Hleb i Volja"" (""Hleb i Volja" lehekesed"), London, "Hleb i Volja" jätk, Kropotkini ringi väljaanne;
  6. "Mother Earth" ("Emake Maa"), New York, toimetaja: Red Emma;
  7. "Retš" ("Kõne"), Peterburi;
  8. "Volnõi Rabotši" ("Vaba Tööline"), Odessa, kirjastaja: Daniil Novomirski, ainult üks number – 25 detsember.

1906 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Buntar" ("Mässaja"), Pariis;
  2. "Glos Rewolucyjny" ("Revolutsiooni Hääl"), Varssavi, Anarhistlike Salkade Varssavi Föderatsiooni "International" väljaanne;
  3. "Volnõi Rabotši" ("Vaba Tööline"), Odessa, kirjastaja: Daniil Novomirski, ainult üks number – 25 detsember.

1907[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Edward Józef Abramowski, "Ühistegevusliku kooperatismi idee" ("Idee spoleczne kooperatyzmu");
  2. "Amsterdamis 24.–31. augustini 1907 peetud Anarhistliku Kongressi poolt vastu võetud resolutsioonid" ("Résolutions approuvées par le Congrès Anarchiste tenu à Amsterdam, Août 24–31, 1907"), London, kirjastati samuti inglise ja saksa keeles;
  3. "Anarhia Proudhoni järgi" ("Anarhija po Prudonu"), Kiiev;
  4. An-ski, "Mis on anarhism?" ("Tšto takoje anarhizm?"), Peterburi;
  5. Eduard Bernstein, "Anarhism" ("Anarhizm"), Peterburi;
  6. Varlaam Tšerkezov, "Lõpuks tunnistasid üles! Vastus Kautskyle" ("Nakonets-to soznalis! Otvet k Kautskomu"), Thbilisi;
  7. Lev Tšornõi, "Uus rindelõik anarhismis: assotsiatsiooniline anarhism" ("Novoje napravlenije v anarhizme: assotsiatsionnõi anarhizm"), Moskva;
  8. Joseph Conrad, "Salaagent" ("The Secret Agent"), London;
  9. S. Ivanovitš, "Anarhistid ja anarhism Venemaal" ("Anarhistõ i anarhizm v Rossii"), Peterburi;
  10. P. Juškevitš, "Sündikalismi teooria ja praktika" ("Teorija i praktika sindikalizma"), Peterburi;
  11. Maria I. Korn (Marie I. Goldsmith), "Revolutsiooniline sündikalism ja sotsialistlikud parteid" ("Revoljutsionnõi sindikalizm i sotsialistitšeskije partii"), London, tähtis sündikalistlik pamflett juhtivalt kropotkiniidilt ja pro-sündikalistilt;
  12. Pjotr Kropotkin (koostaja), "Vene revolutsioon ja anarhism" ("Russkaja revoljutsija i anarhizm"), London;
  13. Ludwik Kulczycki, "Anarhism kaasaegses sotsiaal-poliitilises liikumises Venemaal" ("Anarhizm v sovremennom sotsialno-polititšeskom dviženii v Rossii"), Peterburi;
  14. Ludwik Kulczycki, "Anarhism Venemaal" ("Anarhizm v Rossii"), Peterburi;
  15. Ludwik Kulczycki, "Nüüdisaegne anarhism: esitus, allikad, kriitika" ("Sovremennõi anarhizm: izloženije, istotšniki, kritika"), Peterburi, mõttetihe uurimus;
  16. Jevgeni Ju. Lozinski, "Mida on vene töölistel oodata üleüldiselt valimisõiguselt?" ("Tšego ždat russkim rabotšim ot vseobštšego izbiratelnogo prava?"), Peterburi;
  17. Jevgeni Lozinski, "Mis on siis, lõpuks, intelligents?" ("Tšto že takoje, nakonets, intelligentsija?"), Peterburi, machajevlik traktaat;
  18. Jevgeni Lozinski, "Parlamentarismi kokkuvõtted: mida ta andis ja kas ta võib üldse midagi anda töölismassidele?" ("Itogi parlamentarizma: tšto on dal i možet li on tšto-to dat rabotšim massam?"), Peterburi;
  19. Octave Mirbeau, "628-E8", romaan;
  20. Daniil Novomirski, "Mis on anarhism?" ("Tšto takoje anarhizm?");
  21. Daniil Novomirski, "Sündikalistliku anarhismi programmist" ("Iz programmщ sindikalnogo anarhizma"), Odessa, Novomirski anarhosündikalistlike vaadete täielikem esitus;
  22. K. Orgeiani (K. Iliašvili, G. Gogelija), "Töölisliitudest" ("O rabotših sojuzah"), London;
  23. J.-L. Puech, "Proudhonism Rahvusvahelises Tööliste Assotsiatsioonis" ("Le Proudhonisme dans l’association internationale des travailleurs"), Pariis;
  24. Pierre Ramus, "William Godwin, kommunistliku anarhismi teoreetik" ("William Godwin, der Theoretiker des kommunistischen Anarchismus"), Leipzig;
  25. Nikolai Rogdajev, "Anarhistide rahvusvaheline kongress Amsterdamis" ("Internatsionalnõi kongress anarhistov v Amsterdame");
  26. Tolstoi Rostovtsev, "Meie taktika" ("Naša taktika"), Genf, salga "Beznatšalije" taktika, esitatud tähtsaima liikme poolt;
  27. Tolstoi Rostovtsev (autor märkimata), "Taktika, fortifikatsioon ja lõhkeainete ettevalmistus" ("Taktika, fortifikatsija i prigotovlenie vzrõvtšatõh veštšestv"), Genf?;
  28. Max Stirner, "Ainus ja tema omandus" ("The Ego and His Own"), tõlkija: Steven T. Byington, London;
  29. P. Strelski (V. Ju. Lavrov), "Uus sekt sotsialistide ridades" ("Novaja sekta v rjadah sotsialistov"), Moskva;
  30. A. Štšepetev, "Nüüdisaegne anarhism ja klassi vaatepunkt" ("Sovremennõi anarhizm i klassovaja totška zrenija"), ajakirjas "Russkoe Bogatstvo" ("Vene Rikkus"), nr 1, lk 114–148;
  31. "Vabadus ja töö: anarhism-sündikalism" ("Svoboda i trud: anarhizm-sindikalizm"), Peterburi;
  32. A. Vetrov, "Anarhismi minevik ja tänapäev" ("Prošloje i nastojaštšeje anarhizma"), koguteoses "Fakel" ("Tõrvik"), 2. köide, lk 163–190.

1907 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhist", Genf;
  2. "Protiv Tetšenija" ("Vastuvoolu"), Peterburi, toimetaja: Jevgeni Lozinski;
  3. "Rabotši Zagovor" ("Töölisvandenõu"), Genf, autor: Waclaw Machajski, ainult üks 83-leheküljeline number – september-oktoober.

1907 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhist", Genf;
  2. "Listki "Hleb i Volja"" ("Hleb i Volja" lehekesed"), London, "Hleb i Volja" jätk, Kropotkini ringi väljaanne;
  3. "Protiv Tetšenija" ("Vastuvoolu"), Peterburi, toimetaja: Jevgeni Lozinski;
  4. "Rabotši Zagovor" ("Töölisvandenõu"), Genf, autor: Waclaw Machajski, ainult üks 83-leheküljeline number – september-oktoober.

1908[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Amsterdamis augustis 1907 peetud anarhistlik kongress" ("Congrès anarchiste tenu à Amsterdam Août 1907"), Pariis;
  2. "Amsterdamis augustis 1907 peetud Anarhistliku Kongressi istungite analüütiline väljendusrikas kokkuvõte" ("Compte rendu analytique des séances du Congrès Anarchiste tenu á Amsterdam, août, 1907"), Pariis;
  3. E. Chapelier, G. Marin Chapelier, "Anarhistid ja rahvusvaheline keel, esperanto" ("Anarchists and the International Language, Esperanto"), London, ettekanne Anarhistliku Internatsionaali V kongressil Amsterdamis augustis 1907;
  4. Fernand Elosu, "Sigimatu armastus" ("L’amour infécond");
  5. Paul Eltzbacher, "Anarchism" ("Anarchism"), New York;
  6. Jean Grave’i "Vabad maad" ("Terres libres");
  7. Frank Harris, "Pomm" ("The Bomb"), London;
  8. Ivanov-Razumnik (R. V. Ivanov), "Mis on machajskilus?" ("Tšto takoje mahajevštšina?"), Peterburi;
  9. L. S. Kozlovski, "Ühiskondlik liikumine kaasaegsel Prantsusmaal" ("Sotsialnoje dviženije v sovremennoi Francii"), Moskva;
  10. N. Kritskaja ja Nikolai Konstantinovitš Lebedev, "Sündikaalse liikumise ajalugu Prantsusmaal, 1789–1907" ("Istorija sindikalnogo dviženija vo Francii"), Moskva;
  11. Pjotr Kropotkin, "Modernne teadus ja anarhism" ("Modern Science and Anarchism"), New York {"Anarhistid kujutlevad ühiskonda, milles liikmete vastastikused suhted poleks reguleeritud seaduste ja autoriteetide, olgu siis isehakanute või valitute, poolt. Vastastikused kokkulepped ühiskonnaliikmete vahel ja ühiskonna tavade ning harjumuste summa – mis poleks kivistunud seaduses, rutiinis või ebausus, vaid jätkab arengut ja taaskohandub, vastavalt vaba elu igavesti arenevatele nõuetele, mida stimuleerivad teaduse ja leiutiste progress ning lakkamatu kõrgemate ideede areng. Siis pole valitsevaid autoriteete. Pole inimese valitsemist inimese poolt; pole kristalliseerumist ja liikumatust, vaid jätkuv evolutsioon – selline nagu me näeme Looduses."};
  12. A. I. Matjušenko, "Vargusest anarhismini" ("Ot vorovstva k anarhizmu"), Peterburi;
  13. Friedrich Nietzsche, "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse";
  14. Georgi Plehhanov, "Anarhism ja sotsialism" ("Anarchism and Socialism"), Chicago;
  15. Georges Sorel, "Mõtisklused vägivallast" ("Réflexions sur la violence"), Pariis;
  16. D. Zaitsev, "Marksism ja machajskilus" ("Marksizm i mahajevštšina"), ajakirjas "Obrazovanije" ("Haridus"), nr 3, lk 35–71;
  17. Ivan Vetrov (Ivan Knižnik), "Ühiskondliku majandusteaduse ülevaade anarhistliku kommunismi vaatepunktist" ("Otšerk sotsialnoi ekonomiki s totški zrenija anarhitšeskogo kommunizma"), Pariis.

1908 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhist", Pariis, Toimetaja: German Askarov;
  2. "Bez Rulja" ("Juhita"), Pariis, ainult üks number ilmus – september;
  3. "Buntar’" ("Mässaja"), Genf, toimetaja: Iuda Grossman-Roštšin jt.

1908 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Bez Rulja" ("Juhita"), Pariis, ainult üks number ilmus – september.

1909[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pjotr Kropotkin, "Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789–1793" ("The Great French Revolution. 1789–1793"), London;
  2. Pjotr Kropotkin, "Suur Revolutsioon. 1789–1793" ("La Grande Révolution. 1789–1793"), mitme aasta töö – kohe samal aastal tõlgiti see inglise, saksa ja hispaania keelde;
  3. Ludwik Kulczycki, "Vene revolutsioon" ("Rewolucja rosyjska") 1. köide;
  4. K. Orgeiani, "Kuidas ja millest hargnes lahti Revolutsiooniline Sündikalism" ("Kak i iz tšego razvilsja Revoljutsionnõi Sindikalizm"), London?, juhtivalt sündikalismi esitajalt;
  5. Nikolai Rogdajev (koostaja), "Koguteos: kogumik anarhistliku liikumise ajaloost Venemaal" ("Almanahh: sbornik po istorii anarhitšeskogo dviženija v Rossii"), Pariis;
  6. Georges Sorel, "Progressi illusioonid" ("les Illusions du progrès"), Pariis.

1909 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Hleb i Volja" ("Leib ja Vabadus"), Pariis, ainult üks väljaanne – nr 1-2, märts-juuli;
  2. "Trudovaja Respublika" ("Töövabariik"), London.

1909 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Buntar" ("Mässaja"), Genf, toimetaja: Iuda Grossman-Roštšin jt.
  2. "Hleb i Volja" ("Leib ja Vabadus"), Pariis, ainult üks väljaanne – nr 1-2, märts-juuli;
  3. "Trudovaja Respublika" ("Töövabariik"), London.

1910[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aleksei Borovoi, "Isikliku vabaduse ajalugu Prantsusmaal" ("Istorija litšnoi svobodõ vo Francii"), Moskva;
  2. Édouard Droz, "P.-J. Proudhon", Pariis;
  3. Emma Goldman, "Anarhism ja teised esseed" ("Anarchism and Other Essays"), New York {teistel andmetel 1911};
  4. James Guillaume, "Internatsionaal: ürikud ja mälestused (1864–1878)" ("L’Internationale: documents et souvenirs (1864–1878)"), 4 köidet, Pariis, 1905–1910.

1910 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhist", Pariis, toimetaja: German Askarov;
  2. "Burevestnik" ("Tormilind"), Pariis, toimetajad: Maksim Rajevski ja Nikolai Rogdajev, väljapaistev Vene anarhistide émigré ajakiri I Vene revolutsiooni järgsel ajajärgul.

1911[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Varlaam Tšerkezov, "Kapitali kontsentratsioon: Marxi eksiarvamus" ("Concentration of Capital: A Marxian Fallacy"), London;
  2. Joseph Conrad, "Lääne silmade all" ("Under Western Eyes"), London;
  3. Karl Diehl (Charles Diehl), "Sotsialismist, kommunismist ja anarhismist" ("Über Socialismus, Kommunismus und Anarchismus"), Jena;
  4. Henrik Ibsen, "Seltskonna toed", kodanliku ühiskonna eluvalele keskendunud kaasajadraama, eesti keeles;
  5. M. Ivanovitš (M. Bulgakov), "Anarhism Venemaal" ("Anarhizm v Rossii"), ajakirjas "Sotsialist-Revoljutsioner" ("Sotsialist-Revolutsionäär") nr 3, lk 75–94;
  6. Ludwik Kulczycki, "Vene revolutsioon" ("Rewolucja rosyjska"), 4 köidet;
  7. Jan Waclaw Machajski, "Lõpetamata essee sotsialismikriitika olemusest" ("An Unfinished Essay in the Nature of a Critique of Socialism"), Pariis, käsikirja fotokoopia;
  8. A. S. Prugavin, "Lev Tolstoist ja tolstoilastest" ("O Lve Tolstom i o tolstovtsah"), Moskva;
  9. Ernest Alfred Vizetelly, "Anarhistid. Nende usk ja kirjapandu" ("The Anarchists. Their Faith and Record"), London.

1911 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Golos Truda" ("Töö Hääl"), New York, Ühendriikide ja Kanada Vene Tööliste Liidu häälekandja;
  2. "Hors du troupeau" ("Väljaspool Karja"), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Emile Armand;
  3. "V Pomoštš – Der Hilf-Ruf" ("Appi"), London, Anarhistliku Punase Risti (Anarchist Red Cross) häälekandja, vene keeles ja jidišis, toimetaja: Rudolf Rocker.

1911 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "L’Ère Nouvelle" ("Uus Ajastu"), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Emile Armand.

1912[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Edward Józef Abramowski, "Katseline uurimus mälust" ("Badania doswiadczalne nad pamiecia");
  2. Alexander Berkman, "Ühe anarhisti vanglamemuaarid" ("Prison Memoirs of an Anarchist");
  3. A. A. Dunin, "Krahv L. N. Tolstoi ja tolstoilased Samara kubermangus" ("Graf L. N. Tolstoi i tolstovtsõ v Samarskoi gubernii"), ajakirjas "Russkaja Mõsl" ("Vene Mõte") nr 11, lk 156–166.
  4. A. Kotšegarov (Apollon Karelin), "Anarhistide-kommunistide maaprogramm" ("Zemelnaja programma anarhistov-kommunistov"), London;
  5. Maria Korn, "Võitlus kapitali ja võimuga; Meie vaidlusalused küsimused" ("Borba s kapitalom i vlastju; Naši spornõje voprosõ"), London;
  6. K. Orgeiani, "Intelligentsist" ("Ob intelligentsii"), London;
  7. Marc de Preaudeau, "Mihhail Bakunin. Kollektivism Internatsionaalis" ("Michel Bakounine. le Collectivisme dans l’Internationale"), Pariis;
  8. Vladimir Ivanovitš Zabrežnev (Vladimir Ivanovitš Fjodorov), "Individualistlikust anarhismist" ("Ob individualistitšeskom anarhizme"), London.

1912 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Molot" ("Haamer"), Pariis, 1912?, Vabade Sotsialistide Salga häälekandja, ainult üks number;
  2. "Rabotši Mir" ("Töölismaailm"), Zürich, London.

1912 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Molot" ("Haamer"), Pariis, 1912?, Vabade Sotsialistide Salga häälekandja, ainult üks number;
  2. "V Pomoštš’ – Der Hilf-Ruf" ("Appi"), London, Anarhistliku Punase Risti (Anarchist Red Cross) häälekandja, vene keeles ja jidišis, toimetaja: Rudolf Rocker;
  3. "Zsherminal" ("Idukuu"), London, Anarhistide Juudi Föderatsiooni (Jewish Federation of Anarchists) teoreetiline kuukiri, toimetaja: Rudolf Rocker.

1913[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mihhail Bakunin, "Teosed" ("Œuvres"), 6 köidet, Pariis, 1895–1913 {teistel andmetel 1896–1914};
  2. Louis Esteve, "Imperialismi psühholoogia" ("Psychologie de l’Impérialisme"), 29-aastaselt individualistlikult anarhistilt;
  3. Pjotr Kropotkin, "Tänapäeva teadus ja anarhia";
  4. Rirette Maitrejean, "Mälestused anarhiast", Pariis, võitlevalt individualistlikult anarhistilt;
  5. Karl Marx, Friedrich Engels, "Stirneri õpetuse kriitika" ("Kritika utšenija Štirnera"), 2 osa, Peterburi;
  6. Émile Pouget, E. Pataud, "Sündikalism ja koostegev liit" ("Syndicalism and Co-operative Commonwealth"), Oxford.

1913 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Golos Ssylnõh i Zakljutšonnõh Russkih Anarhistov" ("Sundasundatud ja Vangistatud Vene Anarhistide Hääl"), New York, Anarhistliku Punase Risti (Anarchist Red Cross) häälekandja.

1914[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Edward Józef Abramowski, "Zrodla podswiadomosci i jej przejawy";
  2. Pjotr Kropotkin, "Kiri käesoleva sõja kohta" ("A Letter on the Present War"), ajakirjas "Freedom" ("Vabadus") oktoober, lk 76, 77;
  3. Louis Levine, "Sündikalism Prantsusmaal" ("Syndicalism in France"), seni parim käsitlus, 2. väljaanne, New York;
  4. A. Mušin, "Dmitri Bogrov ja Stolõpini tapmine" ("Dmitri Bogrov i ubiistvo Stolõpina"), Paris;
  5. Pierre Ramus, "Vaba generatsiooni aastaraamat" ("l’Annuaire de la génération libre"), 1910–1914.

1914 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Bulletin du Congrès Anarchiste International" ("Rahvusvahelise Anarhistliku Kongressi Bülletään"), London, toimetaja: Alexander Schapiro või Aleksandr Šapiro.

1914 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Bulletin du Congrès Anarchiste International" ("Rahvusvahelise Anarhistliku Kongressi Bülletään"), London, toimetaja: Alexander Schapiro või Aleksandr Šapiro;
  2. "Golos Ssõlnõh i Zakljutšonnõh Russkih Anarhistov" ("Sundasundatud ja Vangistatud Vene Anarhistide Hääl"), New York, Anarhistliku Punase Risti (Anarchist Red Cross) häälekandja;
  3. "Rabotši Mir" ("Töölismaailm"), Zürich, London.

1915[muuda | muuda lähteteksti]

  1. H. Burgin, "Juudi töölisliikumise ajalugu Ameerikas, Venemaal ja Inglismaal" ("Di Geshikhte fun der yidisher arbayter bavegung in Amerike, Rusland un England"), New York.

1915 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Rabotšeje Znamja" ("Töölislipp"), Lausanne.

1915 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Rabotšeje Znamja" ("Töölislipp"), Lausanne.

1916[muuda | muuda lähteteksti]

  1. M. Berezin, "Põgenemine vabadusse" ("Fun keyten tsu frayhayt"), New York, ühe anarhisti-kommunisti memuaarid, kes põgenes I maailmasõja eelõhtul Siberist New Yorki;
  2. H. N. Brailsford, "Shelley, Godwin ja nende ring" ("Shelley, Godwin and Their Circle"), London;
  3. Edward Carpenter, "Minu päevad ja unistused" ("My Days and Dreams"), London;
  4. "Chicago draama 1. mail 1886. aastal" ("Tšikagskaja drama, 1-go Maja, 1886-go goda"), 2. väljaanne, New York;
  5. Aleksandr Ju. Ge (Ghé), "Avalik kiri P. Kropotkinile" ("Lettre ouverte à P. Kropotkine"), Lausanne;
  6. Franz Kafka, "Metamorfoos", jutustus;
  7. Franz Kafka, "Otsus", jutustus;
  8. Edward R. Pease, "Fabiuse Seltsi ajalugu" ("A History of the Fabian Society"), London;
  9. Matrena Prisjažnjuk, "Matrena Prisjažnjuki kõne Kiievi sõjaväeringkonna kohtus 19. juulil 1908. aastal" ("Retš Matrenõ Prisjažnjuka v Kijevskom vojenno-okružnom sude 19-go ijulja 1908 goda"), New York, Kiievi anarhisti-individualisti kohtukõne;
  10. Arnold Roller (S. Nacht), "Üldstreik ja sotsiaalne revolutsioon" ("Vseobštšaja statška i sotsialnaja revoljutsija"), New York.

1916 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ce qu’il faut dire" ("See mida on vaja öelda"), Pariis, toimetaja Sébastien Faure;
  2. "Nabat" ("Häirekell"), Genf;
  3. "Par delà la mêlée" ("Teiseltpoolt Lahingumöllu"), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Emile Armand;
  4. "Rabotšaja Mõsl" ("Töölismõte"), New York, Vene Tööliste Liidu (Union of Russian Workers) ajakiri.

1916 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Golos Truda" ("Töö Hääl"), New York, Ühendriikide ja Kanada Vene Tööliste Liidu häälekandja;
  2. "Nabat" ("Häirekell"), Genf.

1917[muuda | muuda lähteteksti]

  1. P. A. Berlin, "Anarhia apostlid: Bakunin – Kropotkin – Machajski" ("Apostolõ anarhii: Bakunin – Kropotkin – Mahhajev"), Petrograd;
  2. D. Edelstadt, "Anarhism-kommunism" ("Anarhizm kommunizm"), New York;
  3. "Esimene vabriku-tehasekomiteede tööliskonverents" ("Pervaja rabotšaja konferentsija fabritšno-zavodskih komitetov"), Petrograd;
  4. Aleksandr Ge (Ghé), "Tee võidule" ("Put k pobede"), Lausanne;
  5. André Girard, "Revolutsioonilise anarhismi ideed prantsuse proletariaadi keskel" ("Idei revoljutsionnogo anarhizma sredi Frantsuzskogo proletariata"), Moskva;
  6. A. Kratov (Ivan Knižnik), "Ettevalmistus Asutavaks Koguks" ("Podgotovka k utšreditelnomu sobraniju"), Petrograd;
  7. A. Kratov (Ivan Knižnik), "Uus Venemaa ja juut" ("Novaja Rossija i jevrei"), Petrograd;
  8. Nikolai Lebedev, "Töölisliidud" ("Rabotšije sojuzõ"), Moskva;
  9. V. A. Polonski, "Anarhistid ja kaasaegne revolutsioon" ("Anarhistõ i sovremennaja revoljutsija"), ajalehes "Novaja Žizn" ("Uus Elu"), 15. november, lk 1;
  10. V. A. Posse, "Asutav Kogu" ("Utšreditelnoje sobranije"), Petrograd;
  11. "Tehaste, sadamate ja Mereametkonna asutuste tööliste esindajate ülevenemaaline kongress, 1." ("Vserossiiski sjezd predstavitelei rabotših zavodov, portov i utšreždenii Morskogo vedomstva, 1-i"), Petrograd;
  12. Lev Tolstoi, "Mõttetud unistused", 1895. aasta 18.–19. mail (6.–7. mail) kirjutatud artikkel Nikolai II 1895. aasta 29. jaanuari (17. jaanuari) kõne kohta, mis avaldati selle pealkirja all, mis ei olnud Tolstoi enda pandud;
  13. L. Velihhov, "Vene poliitiliste parteide võrdlev tabel" ("Sravnitelnaja tablitsa russkih polititšeskih partii"), Petrograd.

1917 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhist", Rostov Doni ääres, Anarhistide-Kommunistide Doni Föderatsiooni häälekandja;
  2. "Bjulleten Osvedomitelnogo Bjuro Anarhistov Rossii" ("Venemaa Anarhistide Informatsioonibüroo Bülletään"), Harkov;
  3. "Burevestnik" ("Tormilind"), Petrograd, Anarhistlike Salkade Petrogradi Föderatsiooni häälekandja;
  4. "Golos Anarhii" ("Anarhia Hääl"), Saratov, Anarhistlike Salkade Saratovi Vaba Assotsiatsiooni häälekandja;
  5. "Golos Truda" ("Töö Hääl"), Petrograd, Moskva, Anarho-Sündikalistliku Propaganda Liidu häälekandja;
  6. "Izvestija VTsIK" (VTsIK Sõnumid"), varem "Izvestija Petrogradskogo Soveta" ("Petrogradi Nõukogu Sõnumid") ja "Izvestija TsIK" ("TsIK Sõnumid"), Petrograd, Moskva;
  7. "Kommuna" ("Kommuun"), Kroonlinn, Anarhistide-Kommunistide Petrogradi Föderatsiooni häälekandja;
  8. "Metallist", Petrograd;
  9. "Moskovski Metallist" ("Moskva Metallist"), Moskva;
  10. "Nabat" ("Häirekell"), Harkov, Jelizavetgrad, Odessa, Huljai-Pole, Ukraina Konföderatsiooni "Nabat" häälekandja;
  11. "Novõi Put" ("Uus Tee"), Petrograd, Vabrikukomiteede Kesknõukogu kuukiri;
  12. "Put k Svobode" ("Tee Vabadusse"), Genf, Anarhistide-Kommunistide Zürichi ja Genfi Salga (Grossman-Roštšin, K. Orgeiani jt.) väljaanne, ainult üks number ilmus – mai;
  13. "Rabotšaja Mõsl" ("Töölismõte"), Harkiv, anarho-sündikalistlik väljaanne;
  14. "Svobodnaja Kommuna" ("Vaba Kommuun"), Petrograd, Anarhistlike-Kommunistlike Salkade Petrogradi Föderatsiooni häälekandja;
  15. "Volnõi Kronštadt" ("Vaba Kroonlinn"), Kroonlinn.

1917 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhist", Rostov Doni ääres, Anarhistide-Kommunistide Doni Föderatsiooni häälekandja;
  2. "Bjulleten Osvedomitelnogo Bjuro Anarhistov Rossii", Harkov;
  3. "Golos Anarhii" ("Venemaa Anarhistide Informatsioonibüroo Bülletään"), Saratov, Anarhistlike Salkade Saratovi Vaba Assotsiatsiooni häälekandja;
  4. "Kommuna" ("Kommuun"), Kroonlinn, Anarhistide-Kommunistide Petrogradi Föderatsiooni häälekandja;
  5. "Put k Svobode" ("Tee Vabadusse"), Genf, Anarhistide-Kommunistide Zürichi ja Genfi Salga (Grossman-Roštšin, Orgeiani jt.) väljaanne, ainult üks number ilmus – mai;
  6. "Rabotšaja Mõsl" ("Töölismõte"), Harkiv, New York, anarho-sündikalistlik väljaanne ja Vene Tööliste Liidu (Union of Russian Workers) ajakiri;
  7. "Rech’" ("Kõne"), Petrograd;
  8. "Svobodnaja Kommuna" ("Vaba Kommuun"), Petrograd, Anarhistlike-Kommunistlike Salkade Petrogradi Föderatsiooni häälekandja;
  9. "Volnõi Kronštadt" ("Vaba Kroonlinn"), Kroonlinn.

1918[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "1. Ülevenemaalise Tekstiilitöötajate Ametiühingute ja Vabrikukomiteede Kongressi protokollid" ("Protokolõ 1-go Vserossiiskogo sjezda professionalnõh sojuzov tekstilštšikov i fabritšnõh komitetov"), Moskva;
  2. M. Berezin, "Kas me oleme siis kontr-revolutsionäärid?" ("Kontr-revoljutsionery li mõ?"), Chicago?;
  3. Aleksei Borovoi, "Anarhism" ("Anarhizm"), Moskva;
  4. "Brjanski linnas 6-st 11-nda augustini 1918. a. aset leidnud kongressi resolutsioonid" ("Rezoljutsii sjezda imevšego mesto v gorode Brjanske s 6-go po 11-oe avgusta 1918 g."), Moskva, Anarhistide Põhja Regionaalse Kongressi otsused;
  5. "Esimene ametiühingute ülevenemaaline kongress, 7.–14. jaanuarini 1918. a." ("Pervõi vserossiiski sjezd professionalnõh sojuzov, 7–14 janvarja 1918 g."), Moskva;
  6. Aleksei Gastev, "Töölislöögi poeesia" ("Poezija rabotšego udara");
  7. I. I. Genkin, "Anarhistid: poliitilise sunnitöölise mälestustest" ("Anarhistõ: iz vospominanii polititšeskogo katoržanina"), ajakirjas "Bõloje" ("Möödunu") nr 9, lk 163–183;
  8. Bratja Gordinõ [Abba L. ja V. L. Gordin], "Pananarhistide manifest" ("Manifest pananarhistov"), Moskva;
  9. Apollon Karelin, "Poliitilise ökonoomia uus lühike esitus" ("Novoje kratkoje izloženije polititšeskoi ekonomii"), New York;
  10. Apollon Karelin, "Riik ja anarhistid" ("Gosudarstvo i anarhistõ"), Moskva;
  11. A. Kotšegarov [Apollon Karelin], "Küsimuse juurde kommunismist" ("K voprosu o kommunizme");
  12. G. Lapot’ (Grigori Maksimov), "Tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogud ning meie suhtumine neisse" ("Sovetõ rabotših soldatskih i krestjanskih deputatov i naše k nim otnošenie"), New York;
  13. Karl Radek, "Anarhistid ja Nõukogude Venemaa" ("Anarhistõ i sovetskaja Rossija"), Petrograd;
  14. "Rahvamajandust puudutavate dekreetide ja määruste kogu (25. oktoobrist 1917. a. – 25. oktoobrini 1918. a.)" ("Sbornik dekretov i postanovlenii po narodnomu hozjaistvu (25 oktjabrja 1917 g. – 25 oktjabrja 1918 g.)"), Moskva;
  15. Bertrand Russell, "Teed vabadusse. Sotsialism, anarhism ja sündikalism" ("Roads to Freedom. Socialism, Anarchism and Syndicalism"), London;
  16. German Borissovitš Sandomirski, "Plehhanov ja anarhistid" ("Plehanov i anarhistõ"), Moskva;
  17. Sojuz S-R Maksimalistov (S-R Maksimalistide Liit), "Nõukogude töövabariik" ("Trudovaja sovetskaja respublika"), Moskva;
  18. Sojuz S-R Maksimalistov (S-R Maksimalistide Liit), "Tööliskontrollist" ("O rabotšem kontrole"), Moskva.

1918 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhija" ("Anarhia"), Moskva, Anarhistlike Salkade Moskva Föderatsiooni häälekandja;
  2. "Bezvlastie" ("Valitsusetus", "Anarhia"), Harkiv, Anarhistide Harkovi Assotsiatsiooni ajakiri;
  3. "Buntovštšik" ("Mässaja"), Tomsk;
  4. "Tšornoje Znamja" ("Must Lipp"), Vladivostok, Revolutsiooniliste Anarhistide-Kommunistide Vladivostoki Liidu häälekandja;
  5. "Golos Anarhista" ("Anarhisti Hääl"), Jekaterinoslav, toimetajad: Peter Arshinov jt;
  6. "Golos Truženika" ("Töötaja Hääl"), Chicago, I. W. W. väljaanne, üks toimetajaid Grigori Maximoff;
  7. "K Svetu" ("Valgusesse"), Harkov, Anarhistide Harkovi Assotsiatsiooni häälekandja;
  8. "Maksimalist", Moskva, Sotsialistide-Revolutsionääride Maksimalistide Liidu häälekandja;
  9. "Rabotšaja Revoljutsija" ("Töölisrevolutsioon"), Moskva, autor: A. Volski (Waclaw Machajski), kirjastati ainult üks number – juuni-juuli;
  10. "Revoljutsionnoje Tvortšestvo" ("Revolutsiooniline Looming"), Moskva;
  11. "Der Syndikalist" ("Sündikalist"), Berliin;
  12. "Vestnik Anarhii" ("Anarhia Sõnumitooja"), Brjansk, Anarhistide Brjanski Föderatsiooni häälekandja;
  13. "Volnõi Golos Truda" ("Töö Vaba Hääl"), Moskva, anarho-sündikalistlik väljaanne, toimetajad: Grigori Maximoff jt.

1918 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhija" ("Anarhia"), Moskva, Anarhistlike Salkade Moskva Föderatsiooni häälekandja;
  2. "Bezvlastie" ("Valitsusetus", "Anarhia"), Harkiv, Anarhistide Harkivi Assotsiatsiooni ajakiri;
  3. "Buntovštšik" ("Mässaja"), Tomsk;
  4. "Burevestnik" ("Tormilind"), Petrograd, Anarhistlike Salkade Petrogradi Föderatsiooni häälekandja;
  5. "Ce qu’il faut dire" ("See mida on vaja öelda"), Pariis, toimetaja Sébastien Faure;
  6. "Tšornoe Znamja" ("Must Lipp"), Vladivostok, Revolutsiooniliste Anarhistide-Kommunistide Vladivostoki Liidu häälekandja;
  7. "Golos Anarhista" ("Anarhisti Hääl"), Jekaterinoslav, toimetajad: Peter Arshinov jt;
  8. "Golos Truda" ("Töö Hääl"), Petrograd, Moskva, Anarho-Sündikalistliku Propaganda Liidu häälekandja;
  9. "la Mêlée" ("Lähivõitlus"), Pariis, toimetaja: Emile Armand;
  10. "Moskovski Metallist" ("Moskva Metallist"), Moskva;
  11. "Mother Earth" ("Emake Maa"), New York, toimetaja: Red Emma;
  12. "Novõi Put" ("Uus Tee"), Petrograd, Vabrikukomiteede Kesknõukogu kuukiri;
  13. "Rabotšaja Revoljutsija" ("Töölisrevolutsioon"), Moskva, autor: A. Volski (Waclaw Machajski), kirjastati ainult üks number – juuni-juuli;
  14. "Revoljutsionnoje Tvortšestvo" ("Revolutsiooniline Looming"), Moskva;
  15. "Vestnik Anarhii" ("Anarhia Sõnumitooja"), Brjansk, Anarhistide Brjanski Föderatsiooni häälekandja;
  16. "Volnõi Golos Truda" ("Töö Vaba Hääl"), Moskva, anarho-sündikalistlik väljaanne, toimetajad: Grigori Maximoff jt.

1919[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paul F. Brissenden, "I. W. W. Uurimus ameerika sündikalismist" ("The I. W. W. A Study of American Syndicalism"), New York;
  2. Franz Kafka, "Paranduskoloonias", jutustus;
  3. "Milliseid kordi on vaja" ("Kakije nužnõ porjadki"), Moskva, 1919?;
  4. G. Nestrojev, "Maksimalism ja bolševism" ("Maksimalizm i bolševizm"), Moskva;
  5. Georges Sorel, "Ühe proletariaaditeooria materjalid" ("Materiaux d’une theorie du proletariat");
  6. Pereval (Üleminek või Kuru), "Riigitu kommunism ja sündikalism" ("Bezgosudarstvennõi kommunizm i sindikalizm"), 191?;
  7. Maksim Rajevski, "Anarhosündikalism ja "kriitiline" sündikalism" ("Anarho-sindikalizm i "krititšeski" sindikalizm"), New York, tähtis töö "Golos Truda" toimetajalt;
  8. Bertrand Russell, "Väljapakutud teed vabadusele" ("Proposed Roads to Freedom"), New York;
  9. Friedebert Tuglas, "Liivakell", 1. köide, 2. väljaanne, mille eessõnas nimetab autor enda mõjustajatena Friedrich Nietzschet ja Oscar Wilde’i.
  10. Voline (V. M. Eichenbaum), "Revolutsioon ja anarhism (kogumik artikleid)" ("Revoljutsija i anarhizm (sbornik statei)"), Harkiv?, valik Voline’i artikleid ja toimetisi ajalehest "Golos Truda" ("Töö Hääl").

1919 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhija" ("Anarhia"), Moskva, Ülevenemaalise Põrandaaluste Anarhistide Organisatsiooni (Vserossiiskaja Organizatsija Anarhistov Podpolja) häälekandja;
  2. "Bjulleten Initsiativnoi Gruppõ Anarhistskoi Molodeži Ukrainõ "Nabat"" ("Ukraina Anarhistliku Nooruse Algatussalga "Nabat" Bülletään"), Harkiv?;
  3. "Golos Truda" ("Töö Hääl"), Petrograd, Moskva, Anarho-Sündikalistliku Propaganda Liidu ajakiri, ainult üks number – detsember;
  4. "Hleb i Volja" ("Leib ja Vabadus"), New York, Vene Tööliste Liidu (Union of Russian Workers) häälekandja;
  5. "Put k Svobode" ("Tee Vabadusse"), Huljai-Pole, Ukraina Revolutsioonilise Mässulise Armee häälekandja;
  6. "Svoboda" ("Vabadus"), Kiiev, Vabade Anarhistide Kiievi Assotsiatsiooni ajakiri, ainult üks number – september;
  7. "Trud i Volja" ("Töö ja Vabadus"), Moskva, Anarhistide-Sündikalistide-Kommunistide Liidu häälekandja;
  8. "Volnaja Žizn" ("Vaba Elu"), Moskva, Anarhistide-Kommunistide Ülevenemaalise Föderatsiooni häälekandja;
  9. "Volnõi Golos" ("Vaba Hääl"), Jelizavetgrad.

1919 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhija" ("Anarhia"), Moskva, Ülevenemaalise Põrandaaluste Anarhistide Organisatsiooni (Vserossiiskaja Organizatsija Anarhistov Podpolja) häälekandja;
  2. "Bjulleten Initsiativnoi Gruppõ Anarhistskoi Molodjoži Ukrainõ "Nabat"" ("Ukraina Anarhistliku Nooruse Algatussalga "Nabat" Bülletään"), Harkiv?;
  3. "Golos Truda" ("Töö Hääl"), Petrograd, Moskva, Anarho-Sündikalistliku Propaganda Liidu ajakiri, ainult üks number – detsember;
  4. "K Svetu" ("Valgusesse"), Harkiv, Anarhistide Harkovi Assotsiatsiooni häälekandja;
  5. "Hleb i Volja" ("Leib ja Vabadus"), New York, Vene Tööliste Liidu (Union of Russian Workers) häälekandja;
  6. "Metallist", Petrograd;
  7. "Svoboda" ("Vabadus"), Kiiev, Vabade Anarhistide Kiievi Assotsiatsiooni ajakiri, ainult üks number – september;
  8. "Trud i Volja" ("Töö ja Vabadus"), Moskva, Anarhistide-Sündikalistide-Kommunistide Liidu häälekandja;
  9. "Volnõi Golos" ("Vaba Hääl"), Jelizavetgrad.

1920[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aleksei Borovoi, "Isiksus ja ühiskond anarhistlikus maailmavaates" ("Litšnost i obštšestvo v anarhistskom mirovozrenii"), Petrograd, Moskva;
  2. B. S., "Avalik kiri I. Grossman-Roštšinile (Vastus nõukogude "anarhistidele")" ("Otkrõtoje pismo I. Grossmanu-Roštšinu (Otvet sovetskim "anarhistam")");
  3. Nikolai Buharin, "Anarhism ja teaduslik kommunism" ("Anarchismus und wissenschaftlicher Kommunismus"), Hamburg;
  4. Victor Dave, Georges Yvetot, "Fernand Pelloutier ja revolutsiooniline sündikalism Prantsusmaal" ("Fernand Pellut’e i revoljucionnyi sindikalizm vo Francii"), Petrograd;
  5. S. M. Dubnov, "Juutide ajalugu Venemaal ja Poolas" ("History of the Jews in Russia and Poland"), 3 köidet, Philadelphia, 1916–1920;
  6. Abba Gordin, "Juriidilisest anarhismist faktilisse" ("Ot juriditšeskogo anarhizma k faktitšeskomu"), Moskva;
  7. William Hard, "Raymond Robinsi oma lugu" ("Raymond Robins’ Own Story"), New York, London;
  8. Maria Korn, "Revolutsiooniline sündikalism ja anarhism; Võitlus kapitali ja võimuga" ("Revoljutsionnõi sindikalizm i anarhizm; Borba s kapitalom i vlastju"), Petrograd, Moskva;
  9. M. A. Kurtšinski, "Egoismi apostel: Max Stirner ja tema anarhia filosoofia" ("Apostol egoizma: Max Stirner i ego filosofija anarhii"), Petrograd;
  10. Nikolai Lebedev, "Elisée Reclus kui inimene, teadlane ja mõtleja" ("Elisée Reclus, kak tšelovek, utšonõi i mõslitel"), Petrograd;
  11. John Henry Mackay, "Otsides vabadust" ("A la recherche de la liberté"), šoti individualistlikult anarhistilt;
  12. New York State, Joint Legislative Committee Investigating Seditious Activities (New Yorki Osariik, Mässule Õhutavaid Tegevusi Uuriv Ühine Seadusandlik Komitee), "Revolutsiooniline radikalism" ("Revolutionary Radicalism"), 4 köidet, Albany;
  13. R. W. Postgate, "Töölisinternatsionaal" ("The Workers’ International"), London;
  14. German Sandomirski, "Antimilitarismi pidu (Anarhistliku liikumise ajaloo juurde)" ("Toržestvo antimilitarizma (K istorii anarhistskogo dviženija)"), Moskva;
  15. Samuel Schwartzbard, "Unistused ja tegelikkus", jidišis;
  16. Friedebert Tuglas, "Henrik Ibsen inimesena".

1920 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Amerikanskije Izvestija" ("Ameerika Sõnumid"), New York;
  2. "Bjulleten Kijevskoi Gruppõ Anarhistskoi Molodjoži" ("Anarhistliku Nooruse Kiievi Salga Bülletään"), Kiiev;
  3. "Burevestnik" ("Tormilind"), Odessa;
  4. "Nabat" ("Häirekell"), Altai;
  5. "Svobodnoje Obštšestvo" ("Vaba Ühiskond"), New York;
  6. "Universal" ("Universaal"), Moskva, anarho-universalistide häälekandja;
  7. "Volna" ("Laine"), New York.

1920 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Bjulleten Kijevskoi Gruppõ Anarhistskoi Molodjoži" ("Anarhistliku Nooruse Kiievi Salga Bülletään"), Kiiev;
  2. "Nabat" ("Häirekell"), Harkiv, Jelizavetgrad, Odessa, Huljai-Pole, Altai, Ukraina Konföderatsiooni "Nabat" häälekandja;
  3. "Put k Svobode" ("Tee Vabadusse"), Huljai-Pole, Ukraina Revolutsioonilise Mässulise Armee häälekandja;
  4. "Universal" ("Universaal"), Moskva, anarho-universalistide häälekandja.

1921[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhistide hüüd" ("Klitš Anarhistov"), New York, mai, mälestusaustusavaldus Kropotkinile;
  2. "Anarhistlikud organisatsioonid. Pjotr Aleksejevitš Kropotkini mälestuseks" ("Anarhitšeskije Organizatsii. Pamjati Petra Aleksejevitša Kropotkina"), Moskva, 8.–13. veebruar, et avaldada austust lahkunud Kropotkinile;
  3. Aleksei Gastev, "Kuidas tuleb töötada" ("Kak nado rabotat");
  4. J. Bruce Glasier, "William Morris ja sotsialistliku liikumise varajased päevad" ("William Morris and the Early Days of the Socialist Movement"), London;
  5. Iuda Solomonovitš Grossman-Roštšin, "P. A. Kropotkini loomingu iseloomustus" ("Harakteristika tvortšestva P. A. Kropotkina"), Moskva, Petrograd;
  6. Ja. A. Jakovlev, "Vene anarhism suures vene revolutsioonis" ("Russki anarhizm v velikoi russkoi revoljutsii"), Moskva, vastuväitlev uurimus bolševistlikult kirjanikult;
  7. Ja. A. Jakovlev, "Vene "Anarhistid Sündikalistid" maailmaproletariaadi tribunali palge ees" ("Les "Anarchistes Syndicalistes" russes devant le tribunal du prolétariat mondial"), Moskva;
  8. Aleksandra Kollontai, "Töölisopositsioon" ("The Workers Opposition"), Chicago;
  9. Ju. B. Kreizel, "Harkivi ametiühinguliikumise ajaloost 1917. aastal" ("Iz istorii profdviženija g. Harkova v 1917 godu"), Harkiv;
  10. D. Lebed, "Anarho-mahnoluse kolme aasta kokkuvõtted ja õppetunnid" ("Itogi i uroki trjohh let anarho-mahnovštšinõ");
  11. Daniil Novomirski, "Anarhistide-Kommunistide Manifest" ("Manifest of the Anarchists-Communists"), New York;
  12. "Pjotr Aleksejevitš Kropotkini mälestuseks" ("Pamjati Petra Aleksejevitša Kropotkina"), Petrograd ja Moskva;
  13. M. Philips Price, "Minu mälestused Vene revolutsioonist" ("My Reminiscences of the Russian Revolution"), London;
  14. E. A. Preobraženski, "Anarhism ja kommunism" ("Anarhizm i kommunizm"), 2. väljaanne, Moskva;
  15. Georges Sorel, "Kaitsekõne Leninile" ("Plaidoyer pour Lenine");
  16. Augustin Souchy, "Kuidas elab tööline ja talupoeg Venemaal ja Ukrainas" ("Wie lebt der Arbeiter und Bauer in Russland und in der Ukraine?"), Berliin, 1921?;
  17. S. O. Zagorski, "Nõukogude Vabariik" ("La République des Soviets"), Pariis;
  18. "Tõde Kroonlinnast" ("Pravda o Kronštadte"), Praha, tähtis dokumentide kollektsioon Kroonlinna mässust;
  19. "Vaba töökasvatus. Kogumik artikleid" ("Svobodnoje trudovoje vospitanije. Sbornik statei"), koostaja Nikolai Lebedev, Petrograd, Moskva;
  20. "Vene revolutsioon ja kommunistlik partei", saksa keeles, Berliin, Bolševistliku režiimi hukkamõist nelja Moskva anarhisti poolt, samal aastal Vene SFNV-st salakaubana välja toodud.

1921 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Bezvlastije" ("Valitsusetus", "Anarhia"), Luuga, Luuga anarhistide häälekandja;
  2. "Burevestnik" ("Tormilind"), New York;
  3. "Sotsialistitšeski Vestnik" ("Sotsialistlik Sõnumitooja"), Berliin, Pariis, New York.

1921 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Bezvlastije" ("Valitsusetus", "Anarhia"), Luga, Luga anarhistide häälekandja;
  2. "Maksimalist", Moskva, Sotsialistide-Revolutsionääride Maksimalistide Liidu häälekandja;
  3. "Svobodnoje Obštšestvo" ("Vaba Ühiskond"), New York;
  4. "Volnaja Žizn" ("Vaba Elu"), Moskva, Anarhistide-Kommunistide Ülevenemaalise Föderatsiooni häälekandja.

1922[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhismi tagakiusamine Nõukogude Venemaal" ("Gonenija na anarhizm v Sovetskoi Rossii"), Berliin, sisaldab kimpu juhtivate Vene anarhistide elulugudest;
  2. "Anarhistide-kommunistide protestimanifest bolševistliku valitsuse vastu kogu maailma proletariaadile" ("Manifest protesta anarhistov-kommunistov protiv bolševistskogo pravitelstva k proletariatu vsego mira"), New York?, samuti kirjastatud inglise keeles;
  3. Mihhail Bakunin, "Kogutud teosed" ("Izbrannõje sotšinenija"), 5 köidet, Petrograd, Moskva, 1919–1922;
  4. Alexander Berkman, "Kroonlinna mäss" ("The Kronstadt Rebellion"), Berliin;
  5. Alexander Berkman, "Vene revolutsioon ja kommunistlik partei", Berliin;
  6. Alexander Berkman, "Vene tragöödia (ülevaade ja väljavaade)" ("The Russian Tragedy (a Review and an Outlook)"), Berliin;
  7. Aleksei Borovoi, Nikolai Lebedev (koostajad), "P. A. Kropotkini mälestusele pühendatud kirjutiste kogu" ("Sbornik statei posvjaštšennõi pamjati P. A. Kropotkina"), Petrograd, Moskva;
  8. Fritz Brupbacher, "Marx ja Bakunin: üks kirjutis Rahvusvahelise Tööliste Assotsiatsiooni ajaloost" ("Marx und Bakunin: ein Beitrag zur Geschichte der Internationalen Arbeiterassoziation"), Berliin;
  9. "Esimene Ukraina anarhistlike organisatsioonide konverents "Nabat". Deklaratsioonid ja resolutsioonid" ("Pervaja konferentsija anarhistskih organizacii Ukrainõ "Nabat". Deklaratsii i rezoljutsii"), Buenos Aires;
  10. Vera Figner, "Pitseeritud töö" ("Zapetšatlennõi trud") 3 köidet;
  11. I. I. Genkin, "Mööda vanglaid ja tappe" ("Po tjurmam i etapam"), Petrograd, väärtuslik teabeallikas "Beznatšalije" liikmete kohta;
  12. Emma Goldman, "Vene revolutsiooni purustamine" ("The Crushing of the Russian Revolution"), London;
  13. Anatoli Gorelik [Grigori Gorelik (Konföderatsiooni Nabat liige)], "Anarhistid Venemaa revolutsioonis" ("Anarhistõ v rossiiskoi revoljutsii"), Berliin;
  14. I. Harhardin, "Kropotkin kui majandusteadlane" ("Kropotkin, kak ekonomist"), Moskva;
  15. Ivan Knižnik, "Mälestused P. A. Kropotkinist ja ühest anarhistlikust emigrantlikust salgast" ("Vospominanija o P. A. Kropotkine i ob odnoi anarhistskoi emigrantskoi gruppe"), ajakirjas "Krasnaja Letopiss" ("Punane Kroonika") nr 4, lk 28–51, isiklik mälestus anarhistlikest emigrantidest Pariisis kahe Vene revolutsiooni vahel;
  16. Pjotr Kropotkin, "Eetika" ("Etika"), Petrograd;
  17. Grigori Maksimov, "Mille eest ja kuidas bolševikud anarhiste Venemaalt välja saatsid?" ("Za tšto i kak bolševiki izgnali anarhistov iz Rossii?"), Berliin?;
  18. Lewis Mumford, "Utoopiate lugu" ("The Story of Utopias"), New York;
  19. "P. A. Kropotkin, 1842–1922. 80-ks sünnipäevaks" ("P. A. Kropotkin, 1842–1922. k 80-tiletiju so dnja roždenija"), Moskva, Kropotkini Muuseumi Komitee liikmete artiklite kogu;
  20. "Programmi asemel: I ja II Ülevenemaalise anarho-sündikalistide konverentsi resolutsioonid" ("Vmesto programmõ: rezoljutsii I i II Vserossiiskih konferentsii anarho-sindikalistov"), Berliin;
  21. P. Rudenko, "Ukrainas. Mässuliskond ja anarhistlik liikumine" ("Na Ukraine. Povstantšestvo i anarhitšeskoje dviženije"), Buenos Aires;
  22. German Sandomirski (koostaja), "Genova konverentsi materjalid" ("Materialõ genuezskoi konferentsii"), Moskva;
  23. E. V. Spektorski, "Vene anarhism" ("Russki anarhizm"), ajakirjas "Russkaja Mõsl" ("Vene Mõte"), nr 1-2, lk 230–253;
  24. V. V. Svjatlovski, "Peajooned anarhismis" ("Otšerki po anarhizmu"), Petrograd;
  25. Maurice Vandamme (Mauricius), "Nõukogudemaal, üheksa kuud seiklusi" ("Au Pays des Soviets, neuf mois d’aventures");
  26. "Vene revolutsioon ja anarhism" ("Russkaja revoljutsija i anarhizm");
  27. "Vene revolutsioon ja kommunistlik partei" ("The Russian Revolution and the Communist Party"), Berliin, Bolševistliku režiimi hukkamõist nelja Moskva anarhisti poolt, samal aastal Vene SFNV-st salakaubana välja toodud.

1922 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Cupidon", revolutsioonilise seksuaalsuse teemaline ajaleht, kirjastaja: Maurice Vandamme (Mauricius);
  2. "l’En Dehors" ("Väljaspool"), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Emile Armand;
  3. "Vilna Gromada", New York?, ukraina anarhistide-kommunistide häälekandja.

1922 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Burevestnik" ("Tormilind"), New York;
  2. "Cupidon", revolutsioonilise seksuaalsuse teemaline ajaleht, kirjastaja: Maurice Vandamme (Mauricius);
  3. "Vilna Gromada", New York?, ukraina anarhistide-kommunistide häälekandja.

1923[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "1902. aasta talurahvaliikumine" ("Krestjanskoje dviženije 1902 goda"), Moskva ja Petrograd;
  2. Emile Armand, "Individualistlik anarhistlik pühendamine" ("l’Initiation individualiste anarchiste"), Pariis;
  3. Pjotr Aršinov, "Mahnoliku liikumise ajalugu (1918–1921 a.)" ("Istorija mahnovskogo dviženija (1918–1921 gg.)"), Berliin;
  4. S. M. Dubnov, G. Ja. Krasnõi-Admoni (koostajad), "Materjalid juudivastaste pogrommide ajaloost Venemaal" ("Materialõ dlja istorii antijevreiskih pogromov v Rossii"), 2 köidet, Petrograd, 1919–1923;
  5. Emma Goldman, "Mu pettekujutelmadest vabanemine Venemaal" ("My Disillusionment in Russia"), Garden City, New York;
  6. A. Gorelik, "Kasvatus nõukogude Venemaal" ("Vospitanije v sovetskoi Rossii"), Buenos Aires;
  7. Efim Jarchuk, "Kroonlinn vene revolutsioonis" ("Kronštadt v russkoi revoljutsii"), New York, prominentselt anarhistilt, kes tegutses 1917. aastal Kroonlinnas;
  8. Apollon Karelin, "Mis on anarhia?" ("Tšto takoje anarhija?"), Moskva;
  9. Apollon Karelin, "Nõnda kõneles Bakunin" ("Tak govoril Bakunin"), Bridgeport, Connecticut;
  10. Apollon Karelin, "Surmanuhtlus" ("Smertnaja kazn"), Detroit;
  11. Ivan Knižnik, "Mälestused Bogrovist, Stolõpini tapjast" ("Vospominanija o Bogrove, ubiitsa Stolõpina"), ajakirjas "Krasnaja Letopis" ("Punane Kroonika") nr 5, lk 287–294;
  12. Pjotr Kropotkin, "Eetika" ("Die Ethik");
  13. Ludwik Kulczycki, "Sotsioloogia põhimõtted" ("Zasady socjologii");
  14. M. Kurtšinski, "Egoismi apostel" ("Der Apostel des Egoismus"), raamat Max Stirnerist;
  15. A. Lozovski (S. A. Dridzo), "Anarho-sündikalism ja kommunism" ("Anarho-sindikalizm i kommunizm"), Moskva, bolševistliku ametiühinguametniku rünnak sündikalismi vastu;
  16. Pavel Nikolaevitš Miljukov, "Teise vene revolutsiooni ajalugu" ("Istorija vtoroi russkoi revoljutsii"), 3 köidet, Sofia, 1921–1923;
  17. Henry K. Norton, "Kaug-Ida Vabariik Siberis" ("The Far Eastern Republic of Siberia"), London;
  18. V. A. Posse, "V. A. Posse mälestused (1905–1917 a.)" ("Vospominanija V. A. Posse (1905–1917 gg.)"), Petrograd;
  19. Pierre-Joseph Proudhon, "Revolutsiooni üldidee üheksateistkümnendal sajandil" ("The General Idea of the Revolution in the Nineteenth Century"), tõlkija: John Beverley Robinson, London;
  20. M. Rafes, "Ülevaade "Bundi" ajaloost" ("Otšerki po istorii "Bunda""), Moskva;
  21. German Sandomirski, "Fašism" ("Fašizm"), 2 köidet, Moskva;
  22. German Sandomirski, "Vangistuses. Olukirjeldused ja mälestused" ("V nevole. Otšerki i vospominanija"), 3. väljaanne, Moskva, tuntud Kiievi anarhisti vanglamemuaarid;
  23. "Ukraina anarhistlike organisatsioonide Konföderatsiooni "Nabat" esimese kongressi resolutsioonid" ("Rezoljutsii pervogo sezda Konfederatsii anarhistskih organizacii Ukrainõ "Nabat""), Buenos Aires.

1923 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhitšeski Vestnik" ("Anarhistlik Sõnumitooja"), Berliin;
  2. "Bulletin of the Joint Committee for the Defense of Revolutionists Imprisoned in Russia" ("Ühise Komitee Venemaal Vangistatud Revolutsionääride Kaitseks Bülletään"), Berliin;
  3. "Potšin" ("Algatus"), Moskva;
  4. "Rabotši Put" ("Töölise Tee"), Berliin, anarho-sündikalistlik ajakiri;
  5. "Volja Ukraini" ("Ukraina Vabadus"), Newark, New Jersey.

1923 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Potšin" ("Algatus"), Moskva;
  2. "Rabotši Put" ("Töölise Tee"), Berliin, anarho-sündikalistlik ajakiri;
  3. "Volja Ukraini" ("Ukraina Vabadus"), Newark, New Jersey.

1924[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Edward Józef Abramowski, "Kirjad" ("Pisma"), 1. köide, Varssavi;
  2. Michael Bakunin, "Kogutud tööd" ("Gesammelte Werke"), 3 köidet, Berliin, 1921–1924;
  3. Lev Tšornõi, "Klassidest" ("O klassah"), Moskva;
  4. Jean Gaudeaux, "Kuus kuud bolševistlikul Venemaal" ("Six mois en Russie bolchéviste"), Pariis, prantsuse sündikalistlikult delegaadilt I Rahvusvahelisel Ametiühingute Kongressil;
  5. Emma Goldman, "Mu edasine pettekujutelmadest vabanemine Venemaal" ("My Further Disillusionment in Russia"), Garden City, New York {teistel andmetel 1923};
  6. Iuda Grossman-Roštšin, "Mõtisklused möödunust (Białystoki anarhistliku "Tšornoje Znamja" liikumise ajaloost)" ("Dumy o bõlom (Iz istorii belostotskogo anarhitšeskogo ‘tšornoznamenskogo’ dviženija)"), ajakirjas "Bõloje" ("Möödunu") nr 27-28, lk 172–182;
  7. Sergei Jessenin, "Kõrtside Moskva", anarhistlik poeesiakogu;
  8. Apollon Karelin, "Linnatöölised, talurahvas, võim ja omandus" ("Gorodskije rabotšije, krestjanstvo, vlast i sobstvennost"), Buenos Aires;
  9. Pjotr Kropotkin, "Eetika" ("Ethics");
  10. Octave Mirbeau, "Kõlbmatud karjased", näidend, eesti keeles, Leningrad;
  11. Rudolf Rocker, "Johann Most, ühe mässaja elu" ("Johann Most, das Leben eines Rebellen"), Berliin;
  12. I. Teper (Gordejev), "Mahno" ("Mahno"), Kiiev;
  13. S. P. Tjurin, "P. A. Kropotkini ärasõit Inglismaalt Venemaale ja tema kirjad" ("Otjezd P. A. Kropotkina iz Anglii v Rossiju i ego pisma"), ajakirjas "Na Tšužoi Storone" ("Võõral poolel"), nr 4, lk 216–238.

1924 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "The Road to Freedom" ("Tee Vabadusse"), Stelton, New Jersey; New York City.

1924 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Anarhitšeski Vestnik" ("Anarhistlik Sõnumitooja"), Berliin;
  2. "Volna" ("Laine"), New York.