Amina Okujeva

Allikas: Vikipeedia
Fail:Amina Okueva.jpg

Amina Okujeva (sündinud Natalia Nikiforova, hiljem Anastassija Mustafinova; 5. juuni 1983 Odessa30. oktoober 2017 Glevahha küla, Kiievi oblast) oli Ukraina tšetšeeni päritolu arst, sotsiaalne aktivist ja sõjaväelane. Okujeva võttis osa Ukraina revolutsioonist ja sõjast Ida-Ukrainas pataljoni Kiiev-2 koosseisus.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varem elas ta perega Moskvas ja Groznõis. Ta oli kolm korda abielus.

Aastast 1999 osales teises Tšetšeenia sõjas Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi poolel.

Ukrainasse naasis ta 2003. aastal pärast teist Tšetšeenia sõda ja astus Odessa meditsiiniülikooli, mille lõpetas üldkirurgia erialal. Pärast kooli lõpetamist töötas ta Odessas internina.

2013. aastal revolutsiooni puhkedes liitus ta arstina Maidani Omakaitsega.

2014. aastal osales ta Ukraina parlamendivalimistel, kuid ei osutunud valituks.

Kui algas sõda Ida-Ukrainas, astus Okujeva 2014. aasta juulis pataljoni Kiiev-2, kus oli kirjas velskrina, kuid tegeles enese sõnul meditsiiniga vähe. Võitles Donbassis ja võttis osa Debaltseve kaitsmisest. Hiljem oli pataljonis Zoloti Vorota ("Золоті ворота"). Oli ka Rahvusvahelise Džohhar Dudajevi nimelise rahuvalvepataljoni pressiesindaja.[1]

Tänu oma aktiivsele sotsiaalsele tegevusele sai ta Ukraina meedias tuntuks ja talle anti hüüdnimi "Ukraina amatsoon".

2016. aastal lõpetas ta Odessa Sõjaväeakadeemia. Sõjas osalemiseks kingiti talle nimeline püstol.

Tema abikaasa on Venemaa võimude poolt terroristiks kuulutatud Adam Osmajev. Teda süüdistati president Vladimir Putinile atentaadi kavandamises. Talle on tehtud mitu tapmiskatset. Ta on ka Ida-Ukrainas võitleva Rahvusvahelise Džohhar Dudajevi nimelise rahuvalvepataljoni juht.

1. juunil 2017 sai ta abikaasa haavata, kui teda tulistas kurjategija, kes oli maskeerunud Prantsuse ajalehe Le Monde korrespondendiks. Adam sai raskelt haavata.[2] Aminal õnnestus tulistaja käest relv ära lüüa ja avada vastutuli. Tulistajaks osutus tšetšeen. Ukraina võimud kahtlustavad, et mõrvakatse taga oli Ahmad Kadõrovi Tšetšeenia või Venemaa eriteenistused.

Pärast seda tapmiskatset määrati Okujevale riiklik ihukaitse. Kui selle tähtaeg täis sai, tehti talle ettepanek ihukaitsega jätkata, kuid Okujeva ja Osmajev loobusid sellest.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Amina Okujeva suri 30. oktoobril 2017 Kiievi lähedal Glevahha külas, kui varitsusest avati tuli autole, kus olid tema ja ta mees. Okujeva sai tabamuse pähe ja ta mees jalast raskelt haavata.[3][4]

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]