Ambla Vabadussõja mälestussammas

Allikas: Vikipeedia
Ambla Vabadussõja mälestussammmas
Ambla Vabadussõja mälestussammmas

Ambla Vabadussõja mälestussammas on mälestusmärk Ambla kalmistul. See on pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Ambla kihelkonnast pärit sõduritele. Mälestusmärk avati 27. septembril 1925.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Ambla kihelkonnast pärit sõdurite mälestussamba kavandid tegi skulptor Anton Starkopf. Mälestussammas avati 27. septembril 1925. Sammas lõhuti 1949. aasta oktoobris ja tükid veeti Ambla jõe äärde ning inglikuju visati Soodla jõkke. Samba koopia tööjoonised valmistas arhitekt Allan Murdmaa. Kivitöö tegi Hannes Starkopf ja kooperatiiv Dolokivi Volli Saia eestvedamisel. Sammas taasavati 23. juunil 1990.

24. augustil 2023 avastati Ambla ja Järva-Madise kandis nõukogude ühishauade ümber kolimisel originaalist jäänud tükid, mis olid kasutatud ühe nõukogude monumendi vundamendina. Tükke on kavas eksponeerida Ambla kihelkonnapargis.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Sammas on esialgse täpne koopia. Monument kujutab endast kolmel astmel ja kuubikujulisel alusel seisvat obeliski, mille otsas on inglikuju. Samba esikülje ülaosas on reljeefne Vabadusristi kujutis ja tekst: "EESTI / VABADUSSÕJAS / 1918-1920". Järgnevad 42 langenu nimed, selle all reljeefne mõõk ja loorberioks. All soklil on tekst: "AMBLA / KIHELKONNA / LANGENUD / KANGELASTELE".

Obeliski tagumise külje ülaosas on Georgi risti kujutis ja tekst "ILMASÕJAS / 1914-1918" ja 132 langenu nimed, selle all reljeefne mõõk ja loorberioks. Soklil on tekst: "TÕESTI ÜTLEB VAIM, / ET NEMAD PEAVAD / HINGAMA OMAST VAEVAST / JA NENDE TEOD KÄIVAD / KA NENDE JÄRELE".

Obeliski vasakul küljel on kaks lamereljeefi. Ülemine kujutab meest (poega) sõtta saatvat naist (ema) oma kallil viimast korda kätt surumas. Alumisel tahvlil on kujutatud sõdurit, kes on toonud oma langenud kaaslase koju ta lesele. All soklil on kiri "ILUS ON SURRA / ISAMAA EEST".

Obeliski paremal küljel on kujutatud kahte lahingustseeni. Ülemisel on näha kahte mõõga järele haaravat, õlg õla kõrval lahinguisse astuvat sõdurit. Alumisel tahvlil on kujutatud ratsameest ja kilbile toetuvat haavatud sõdurit. Tekst soklil: "MEHISE MEELELE / ASUTA KODA / PRIIUSEL PÜHENEND / EESTLASTE MULD".

Kõik tekstid sambal on reljeeftähtedes välja raiutud. Ingel ja reljeeffiguurid on riietatud roomapärasesse rüüsse. Samba ülemine ots koondus kolmeastmelise trepina, mille otsas on 1,83 m kõrgune, kivist väljaraiutud, seisev inglifiguur – rahu sümbol. Paremas, alla lastud käes ta hoiab põlevat tungalt, vasakus – võitjatele toodud loorberipärga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]