Allprojekt

Allprojekt on tervikprojekti väiksem osa, loodud projekti alajaotamisel rohkem kontrollitavateks komponentideks või osadeks. Allprojekti ja tellitud töö vahe on see, et allprojektil on tööjõu ostmine. See võib varieeruda ühest kuni sadade inimesteni. Kõige tähtsam asi selle juures on see, et töötajate olemasolu ehitusel nõuab erinevaid dokumente, mis seavad alltöövõtjale piiranguid ja nõudeid.

Allprojekti dokumendid Kõik dokumendid, mida on vaja allprojektiks, võib jagada kolme põhilisse gruppi:

• Kaubanduslikud tingimused
• Tehnilised spetsifikatsioonid
• Ehitusplatsi nõuded

Kuigi kõik kolm dokumendi gruppi loovad lõpuks ühe terviku, katavad nad väga erinevaid külgi lepingust ja on seetõttu koostatud erinevate inimeste poolt ostja organisatsioonis. Allprojekti juhi ülesanne on need kolm gruppi omavahel siduda ja luua üks terviklik paber mis ütleb töötajale täpselt mida, kuidas ja millal ta tegema peab.

Kaubanduslikud tingimused

allprojekti tingimused, nagu ka tava- või põhitingimused, on kõige efektiivsemad, kui need järgivad tuttavad ja standardset vormi. teine võimalus tingimuste kirjutamiseks on ka teha need käsitsi ühe projekti jaoks. See on tavaliselt kasulik, kui projekt on väga suur ning allhankijaid on palju.

Tehnilised spetsifikatsioonid

Tehniline osa lepingust koosneb kuuest põhi sektsioonist:

1. Töökirjeldus;
2. spetsifikatsioonid ja töönõuded;
3. nimekiri joonistest;
4. nimekiri aruannetest, mis tuleb esitada;
5. maksegraafik;
6. koguste arved.

Ehitusplatsi nõuded

See punkt sätestab selle, kuidas ja mis moodi peavad töötajad käituma ehitusplatsil ning millised on selle koha nõuded.

Tüüpilised allprojektid

Kõige tavalisemad allprojektid on

• Lammutus
• Ala vabastamine ja piirete ehitamine
• Mööbeldamine
• Ehitise torude paigaldus
• Maalimine (ehitise värvimine jne)
• Ehitusplatsi puhastamine
• Ehitusplatsi või muu asukoha turvamine
• Erinevad töö ülesanded, mis vajavad spetsialisti

Mis on hange

Allhange on soodne kulude kokkuhoiule, kuid kvaliteedi seisukohalt tähendab seda, et kontroll komponentide kvaliteedi üle nõrgeneb ning ettevõtte või brändi omanik näeb vaid lõpptulemust. Toote kui terviku eest vastutab allhanke tellija. Samuti on hanketöö teostaja iseseisev areng pärsitud ning toote väärtus langenud. Kulude kokkuhoiu eesmärgil on sage vähem arenenud riikides töötingimuste madal tase, Lääne mõistes lausa inimõiguste rikkumine. Töötajad on olukorras, kus tööolud on problemaatilised – ülekuumenenud vabrikuruumid, pikad tööpäevad ja madalad palgad. Sellised näited tulevad sageli Aasiasse viidud riide- ja jalatsitootmisest, kus leiab aset töötajate ekspluateerimine. Sellise negatiivse näitena on tähelepanu pälvinud nt. Nike tehased Indoneesias.

Allhange (inglise k. subcontract) on detailide või valmistoodangu valmistamine ning ka teenuse osutamine teisele ettevõttele. Allhange on ettevõtte valitud funktsioonide osaline või täielik siirdamine firmast väljapoole, mille käigus teatud osa kohustusi ja ülesandeid täidab alltöövõtja. Allhanketöö on eriti levinud komplekssetes projektides, näiteks ehituses ja infotehnoloogiliste lahenduste pakkumises. Allhange on väga kasulik ettevõtetes, kus tegevuste mitmekesisus on liiga suur ühe töövõtja valdamiseks. Allhangete sõlmimise eesmärk on kas vähendada kulusid või vähendada ja hajutada riske. Allhanked võimaldavad ka liiderfirmal keskenduda oma põhitegevusele ning suurendada seeläbi kasumit.

Alltöövõtjad

Enamasti nähakse alltöövõtjaid kui alluvaid, kellel puudub mõju suuremale terviklikule struktuurile. Sageli on see tõsi, ehkki palju sõltub positsioonist tootmisahelas. Samas on leitud, et mõned allhankes osalevad tootjad omavad olulist võrgustikke ühendavat rolli. Nendeks on:

• Kohalik integraator – firmad, mis on võimelised pakkuma lisatootmist läbi suhete teiste sama paikkonna firmadega. Sõltuvalt turusituatsioonist võivad kohalikud integraatorid võtta peremehe rolli erinevate ülesannete täitmisel varustamisvõrgustikus. Nad võivad võtta üle isegi reklaaminduse või otsida tööstusharudele laiemaid turuvõimalusi ning toimides seeläbi kui lõpptootjad.
• Ekspordibaas – sellised firmad toimivad väravatena kohalikele tehnoloogiapiirkondadele. Alltöövõtjad pakuvad teatavaid teadmisi kohalikele varustajatele, kasutades ära suhteid klientide ning teiste varustajatega. Sageli koordineerivad kohalike varustajate võrgustiku tegevust.
• Impordibaas – need firmad esindavad väravat rahvusvahelistele ressurssidele või oskustele läbi rahvusvaheliste kliendi-varustaja suhete. Erinevalt kohalikest integraatoritest sõltuvad need firmad spetsiifilise tehnoloogia esindamisest kohalikele tarbijatele. Alltöövõtja oluline oskus on ette näha nõudluse kõikumist ja tegeleda nendega aegsasti.
• Rahvusvaheline ettevõtja – tema tegevus on arenenud sammu impordist ja ekspordist edasi, toore ja tarbijad on rahvusvahelistunud.
• Globaalne integraator – alltöövõtjate hübriid. Vastutab tegevuste ühendamise eest rahvusvahelises tarneahelas.

Vastupakkumine

Nimest hoolimata ei tähenda see kauplemist poes. Selle vahe vahetusega on see, et vahetusega antakse üks toode mingi teise toote vastu ilma rahata, kuid vastupakkumine on see, et tooted, mis müüjale viiakse müüakse maha kolmandale isikule (koos kasumiga).