Mine sisu juurde

Allan Vainola

Allikas: Vikipeedia
Allan Vainola kirjandustänaval
8. septembril 2018
Allan Vainola (2006)

Allan Vainola (varasema nimega Allan Annus; sündinud 11. märtsil 1965 Tartus) on eesti kitarrist, laulja, helilooja ja anarhist.

1983. aastal lõpetas ta Tallinna 10. Keskkooli.[1]

On tegutsenud ja tegutseb järgmistes ansamblites:

Vainola on ka mitme menuka teatrilavastuse, sh "Ronja", "Huck", "Daamide õnn" ja "Mort, surma õpilane", muusika autor. Vainola teatrimuusikaga on ilmunud album "Teatriõhtu" (2001). Allan Vainola kirjutatud on paljude teiste seas ka laulude "Riia mu arm", "Insener Garini hüperboloid", "Elagu Proudhon!", "Pille-Riin", "Subatlantiline kohtumine", "Eleegia", "1905" ja "Kaks meest" muusika.

2006 alustas Vainola kontserte uue projektiga ja tuli välja soolodebüüdiga "Unenäopüüdjad".[2]

2007. aastal pälvis Allan Vainola Eesti Muusikaauhindade jagamisel Aasta Meesartisti tiitli "Unenäopüüdjad" eest.[3]

2007. aasta lõpus ilmus autoriraamat "Allan Vainola laulud" koos nootide, sõnade ja kitarriakordidega.[4]

2011. aastal kevadel ilmus Allan Vainola sulest raamat "Inventuur". [5]

Tema poeg Hyrr Innokent Vainola teeb samuti muusikat.

Allan Vainola on abielus eesti luuletaja Kätlin Vainolaga. Neil on kaks poega.

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2016. Vaadatud 11. märtsil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Mart Niineste (23.11.2006). "Mees muusikast". Eesti Ekspress. Vaadatud 10.10.2022.
  3. "Eesti Muusikaauhinnad". 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.10.2022. Vaadatud 10.10.2022.
  4. Allan Vainola (12.12.2007). "Allan Vainola laulud". Apollo. Vaadatud 10.10.2022.
  5. Ivo Dobkevitsch (29.04.2011). "Allan Vainola raamatu esitlusel oli koos alternatiivroki koorekiht". Kroonika. Vaadatud 10.10.2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]