Mine sisu juurde

Aleksei Djumin

Allikas: Vikipeedia
Aleksei Djumin 2016. aastal

Aleksei Djumin (vene Алексей Геннадьевич Дюмин, sündinud 28. augustil 1972 Kurskis) on Venemaa poliitik ja ohvitser, 14. maist 2024 Venemaa president Vladimir Putini abi. 2024. aasta 29. maist Venemaa riiginõukogu sekretär.[1][2]

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Isa oli sõjaväemeedik, kindralleitnant. Ema algklasside õpetaja. Neljandas klassis asus mängima jäähokit. Keskkooli lõpetas Voronežis.[3] 1994. aastal lõpetas Voroneži Kõrgema Raadioelektroonika Inseneride Sõjakooli ja saadeti teenima Moskva sõjaväeringkonda.

1995. aastal asus teenima Venemaa Föderaalsesse Julgestusteenistusse olles Venemaa riigijuhtide Boriss Jeltsini ja Viktor Tšernomõrdini ihukaitsja. Alates 9. augustist 1999 tööl Venemaa presidendi julgestusteenistuses. 2007-2008 Venemaa peaministri Viktor Zubkovi ihukaitse ülem. 2008-2012 peaminister Vladimir Putini isiklik adjutant. "Pealikuga reisidel kaasas olles istub adjutant selle auto esiistmel, milles riigi esimene või teine ​​inimene reisib." 2012. aastast oli Djumin president Vladimir Putini ihukaitse asejuhataja. Sellest ajast pärineb ka seik, et ta päästis mägionnis oleva riigipea ukse taha ilmunud karu rünnakust.[4]

2014. aastal Venemaa sõjaväeluure GRU ülema asetäitja. 2014-2015 Venemaa Erioperatsioonijõudude (endine GRU Spetsnaz) ülem.[5] 2014. aasta veebruaris juhtis kohapeal Krimmi okupeerimist.[6] Planeeris ja juhtis Ukraina kukutatud presidendi Viktor Janukovitši põgenemist Ukrainast Venemaale 23. veebruaril 2014 ning sai selle eest Venemaa kangelase aunimetuse.[5][7][8]

2015. aastal sai temast maavägede peastaabi ülem. 11. detsembril 2015 omistati talle kindralleitnandi auaste.[9]

24. detsembrist 2015 kuni 2. veebruarini 2016 Venemaa asekaitseminister.

2. veebruaril 2016 nimetas Putin ta Tuula oblasti kuberneri kohustäitjaks.[10] 18. septembril 2016 toimusid Tuula oblastis üle 15 aasta kubernerivalimised. Djumin sai 84,19 % häältest. 22. septembril 2016 astus ta ametlikult korralise kuberneri ametisse. Võitis 2021. aasta Tuula kubernerivalimised saades 83,6 % protsenti häältest.[11]

18. juulis 2018 kuni 28. jaanuarini 2019 ja alates 21. detsembrist 2020 Vene Föderatsiooni Riiginõukogu presiidiumi liige ning Riiginõukogu tööstuskomisjoni esimees.[12][13][14]

Putini ihukaitsjana tekkisid tal head sidemed "Putini kokana" tuntud Jevgeni Prigožiniga, mis jätkusid Tuula kubernerina. 2016. aasta mais avas Djumin Novomoskovskis kergejõustikustaadioni, mis ehitati Prigožinile kuuluva ehitufirma poolt võimalikult lühikes ajaga 200 miljoni rubla eest. Järgmisel aastal ehitas sama firma Tuulasse lasteaia. Nende Prigožiniga seotud ettevõtete töötajad kurdavad saamata palkade ja kohutavate tingimuste üle: “Käive ja kaos ehitusobjektidel, eriti Tuulas! Kõik tähtajad on mööda lastud, otsitakse patuoinaid. Nad ei töötle asju korralikult, nad ei maksa õigel ajal! Ametlik palk on minimaalne! "Nad ei maksa tehtud töö eest. Kõigepealt lubavad nad maksta ja siis lõpetavad kõnedele vastamise. Petturite seltskond!"[15]

2019. aasta 8. mail avati Tuulas pompöösne militaarpark "Patrioot", mille ehitas Prigožinile kuulub firma.[15] [16]

14. mail 2024 nimetas president Putin ta enda abiks vabastades ta Tuula kuberneri ametikohalt. Kureerib sõjatööstuskompleksi ja sporti.[17] 29. mail 2024 määras Putin ta Venemaa Riiginõukogu sekretäriks.[18]

Djumin on mänginud väravavahina Putini jäähokimeeskonnas.

Mitmed väljaanded väidavad, et Putin peab 51-aastase Djumini teeneid oluliseks, teda nähakse ühe enimtõenäose Putini järglasena. "Djuminit ei erista mitte ainult tema järglase jaoks ideaalne elulugu, vaid ka maksimaalne lojaalsus Putinile ja pühendumus." [19] Sõltumatu online-väljaanne The Moscow Times on nimetanud Djuminit Putini kuldseks poisiks. Detsembris 2020 nimetas Venemaa LDP juht Vladimir Žirinovski Djuminit poliitikuks, kes võib saada Putini ametijärglaseks Venemaa presidendina.[20] Võimaliku Putini-järglasena on Djuminit nimetanud ka Vene opositsiooniline ajakirjanik Mihhail Zõgar. Märtsis 2024 kirjutas Zõgar, et Djuminist on saanud tõusev poliittäht, keda president näeb ühe kõige lähedasema ja usaldusväärsema inimesena.

2021. aastast on tal kindralpolkovniku auaste.

Sanktsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

6. aprillil 2018 kehtestas talle, kui Vladimir Putini "lähikondsele" sanktsioonid USA.[21] 15. märtsil 2019 kehtestas talle sanktsioonid seoses tema tegevusega Krimmi annekteerimisel Kanada.[22][23] 24. juunil 2021 lisas ta sanktsioonide nimekirja Ukraina, kui isiku, kes juhtis Viktor Janukovitši põgenemist ja Krimmi okupeerimist.[24] 24. veebruaril 2023 kehtestas talle sanktsioonid Ühendkuningriik, kui "Putini endisele ihukaitsjale, kes mängis Krimmi okupeerimisel võtmerolli."[24] 24. veebruaril 2024 kehtestas talle sanktsioonid Euroopa Liit, kui isikule, kes juhtis Krimmi okupeerimist ning kes käivitas ja juhtis Tuula oblastis droonijuhtide kooli (milles saavad koolitust Vene sõjaväelased, kes juhivad Ukrainasse saadetavaid ründedroone).[25]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Andrew Osborn (29. mai 2024). "Putin names ex-bodyguard Alexei Dyumin, a potential successor, to senior role" [Putin nimetas oma endise ihukaitsja Aleksei Djumini, oma võimaliku järeltulija, juhtivale kohale]. reuters (inglise). Reuters. Vaadatud 29. mail 2024.
  2. ↑ Alexey Dyumin, classe 1972, sanzionato da Usa e Regno Unito, è il nuovo segretario del Consiglio di Stato, un organo consultivo che sta acquistando peso politico. Rai News 24, 29. mai 2024
  3. ↑ https://www.kommersant.ru/doc/6918483
  4. ↑ https://www.kommersant.ru/doc/2911780
  5. ↑ 5,0 5,1 https://web.archive.org/web/20171207015644/https://vpk-news.ru/sites/default/files/pdf/VPK_47_711_1.pdf
  6. ↑ https://www.gazeta.ru/politics/2016/02/02_a_8054219.shtml?updated
  7. ↑ https://www.currenttime.tv/a/27529245.html
  8. ↑ https://theins.ru/news/19651
  9. ↑ http://www.kremlin.ru/acts/bank/40277
  10. ↑ https://web.archive.org/web/20170331231711/http://lenta.ru/news/2016/02/02/putin_gruzdev/
  11. ↑ https://web.archive.org/web/20211107213541/https://ria.ru/20210920/vybory-1750927341.html
  12. ↑ https://web.archive.org/web/20200325213844/http://kremlin.ru/acts/bank/43316
  13. ↑ https://web.archive.org/web/20200811112958/http://www.kremlin.ru/acts/bank/43946
  14. ↑ https://web.archive.org/web/20210110121039/http://publication.pravo.gov.ru/Document/View/0001202012210003?index=0
  15. ↑ 15,0 15,1 https://theins.ru/korrupciya/152511
  16. ↑ https://en.visittula.com/places/razvlecheniya/parki/park-patriot/
  17. ↑ https://theins.ru/news/271553
  18. ↑ http://publication.pravo.gov.ru/document/0001202405290001
  19. ↑ https://web.archive.org/web/20201201074718/https://tulactive.ru/news/77574
  20. ↑ https://svpressa.ru/politic/article/286183/
  21. ↑ https://www.currenttime.tv/a/29149964.html
  22. ↑ https://www.canada.ca/en/global-affairs/news/2019/03/ukraine-sanctions.html
  23. ↑ https://web.archive.org/web/20230212015020/https://www.canada.ca/en/global-affairs/news/2019/03/canada-imposes-new-sanctions-in-response-to-russias-aggressive-actions.html
  24. ↑ 24,0 24,1 https://web.archive.org/web/20230409194411/https://sanctions.nazk.gov.ua/ru/sanction-person/14719/
  25. ↑ https://web.archive.org/web/20240223153923/https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202400747
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aleksei_Djumin&oldid=6719035"