Aleksander Nurges
Aleksander Nurges (14. juuli 1913 Taebla vald – 27. jaanuar 1994) sündis pere kolmanda lapsena Läänemaal, Taebla vallas, Nihka külas, Sopi talus. [1]
Nurges lahkus manalateele 80aastaselt, tema põrm on maetud Haapsalu kalmistule.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Esimese maailmasõja alguses, kui Nurgese isa mobiliseeriti Vene tsaariarmeesse, kolis pere ära tühjana seisnud Roosna mõisa, Kirimäe mõisa ühte harusse. Pereema sai tööd karjalaudas, Nurges läks õppima Taebla algkooli.
Aastad läksid ja noorukil tuli hakata mõtlema elukutse valikule. Ta valis rätsepa ameti ja asus esialgu õppima Taeblas töötava Vilhem Valgu töökotta, hiljem aga Ristile Voldemar Klissi juurde. Rätsepa selliks sai Nurges Tallinnas, Eesti rätsepate meistri Elmar Sepa juures kätt treenides.
Vahepeal oli Ristilt pärit rätsep Kliss kolinud Haapsallu, rajanud seal uue töökoja ja valmisrõivaste äri. Nüüd kutsus ta Nurgese enda juurde tööle, noor rätsep läks ja temast sai peremehe parem käsi.
1939. aasta kevadel abiellus Aleksander Nurges töökaaslase Hilja Peeduga. Teise maailmasõja keerises kolis pere varsti Haapsalust Taeblasse, kus nad ehitasid alevikku oma kodu. Peres kasvas kaks last: poeg ja tütar. Pereisa jätkas tööd rätsepana.
Algusaastad
[muuda | muuda lähteteksti]Juba varases nooruses armastas Aleksander Nurges joonistamist, lugemist ja tegeles raamatute köitmisega.
Ega talulapsel suurt vaba aega ei olnud, alati oli midagi teha. Kuid pühapäevad olid tol ajal puhkepäevad. Siis tehti ainult hädavajalikke töid nagu loomade talitamine ja perele söögi tegemine. Poisil oli aga vaba aega ja selle kasutas ta joonistamiseks ja looduses käimiseks; kaunimad ja huvitavamad vaated jäädvustas ta paberile.
Suure tõuke Nurgese arengus kunstnikuna andsid 1960. aasta üldlaulupeoga seotud sündmused. Eesti kunstnike liidu eestvedamisel korraldati siis lauluväljaku tantsutares isetegevuslike kunstnike maalide näitus. Nurgesel oli seal väljas maal lapsepõlvekodu loodusest.
Pärast näitust osalesid maalide autorid Pühajärvel lühikesel kursusel, kus õpetati kunsti põhireegleid. Aleksander Nurges sai seal endale juhendajaks kunstnik Viktor Karruse. Juhendaja ja õpilase vahel arenes soe sõprus ja koostöö.
Ühtlasi võttis ta osa ka Haapsalu kunstiringi tööst, mida juhendas Mihkel Päri. Nurgese maalidesse tuli juurde värvi, ehedust ja ilu.
Näitused ja teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Haapsalus on publikule imetlemiseks olnud mitmeid Nurgese isikunäitusi. Tema töid on eksponeeritud pea kõikidel ka paljudel vabariiklikel maalinäitustel.
Meeldejäävamatest Aleksander Nurgese töödest võib esile tõsta “Suitsutare”, “Õllevaadid”, “Kabli talu”, “Vigala puiestee” ja “Haapsalu vaated”.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Karnau, Andrus (12. juuli 2013). "Kuke galerii avab Aleksander Nurgese 100. sünniaastapäevaks autori isikunäituse". Lääne Elu. Vaadatud 1. oktoobril 2024.