Albaania vannutatud neitsid

Allikas: Vikipeedia
Vannutatud neitsi Rapshas 20. sajandi alguses

Albaania vannutatud neitsid (albaania keeles burrnesha) on albaania naised, kes on andnud tõotuse elada vooruslikult ja mitte abielluda ning saanud vastutasuks õiguse elada mehe kombel ja omandada kõik Albaania traditsioonilise patriarhaalse ühiskonna meeste privileegid.

Vannutatud neitsite traditsioon sai alguse 15. sajandil Põhja-Albaanias elanud Lekë Dukagjini koostatud koodeksist Kanunist. Kanun oli suuline ettekirjutus, mis sätestas ühiskonnakorralduse reeglid. Need kehtisid Põhja-Albaania ja Kosovo hõimude seas kuni 20. sajandini ja kohati järgitakse neid veel tänapäevalgi. Koodeks oli religiooniülene, reegleid järgisid nii katoliiklased, õigeusklikud kui ka muslimid. Kanuni järgi on naine mehe omand ja tal on väga vähe õigusi. Naised ei tohi oma majapidamist juhtida, maad osta, hääletada, paljusid ameteid pidada, teatud hoonetesse siseneda, perekonna varandust pärida, aga ka näiteks suitsetada, alkoholi tarbida, muusikat teha ega käekella kanda.[1][2]

Et allutatud naise staatusest lahti öelda, peab naine andma 12 hõimuvanema juuresolekul tsölibaadivande. Tõotust ei saa tagasi võtta ja selle andja peab kogu ülejäänud elu elama mehe kombel. Varem on tõotusest taganemist karistatud surmaga. Vannutatud neitsiks võib hakata mis tahes eas. Pärast tõotuse andmist võib naine kanda meesteriideid ja teha kõike seda, mis on lubatud meestele.

Vannutatud neitsiks saamine on olnud ainuke viis pääseda perekonna korraldatud ebameeldivast abielust. Tihti on vande andmine olnud ka ainuke võimalus oma vanemate vara pärida. Kui peres ei olnud poegi ja isa suri, pidi üks tütardest vande andma, et pere saaks oma maad ja maja edasi pidada. Paljudel juhtudel aga soovitakse lihtsalt pääseda naisena elamise piirangutest ja tunda end võrdse ja vabana.

Arvatakse, et peamiselt Albaania põhjaosas elab praegu kuni paarsada vannutatud neitsit. Enamik neist on üle 50 aasta vanad.

Albaania vannutatud neitsite seas oli ka riigi rahvuskangelanna Tringe Smajli.

Eestis on vannutatud neitsite institutsiooni kujutatud 2016. aastal teatris R.A.A.A.M. Madis Kalmeti lavastatud Vene näitekirjaniku Oleg Mihhailovi näidendis "Vannutatud neitsid".[3][4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]