Tringe Smajli
Tringe Smajli (1880[1] –1917), täisnimega Tringë Smajl Martini Ivezaj, Albaaniast väljaspool tuntud ka kui Yanitza, oli Albaania partisan, kes võitles Malësia piirkonnas Osmanite riigi vastu.
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Tringe sündis aastal 1880. Tema isa Smajl Martini Ivezaj oli Gruda klanni katoliiklasest juht (nende elupaigaks oli tänapäeva Montenegro kaguosa).[2] Tema allkiri on mitmetel protestikirjadel, mida Põhja-Albaania klannid saatsid Otomani impeeriumis resideerivatele saatkondadele ja Euroopa riikide saadikutele. Nende seas on ka 9. mail 1878 Prantsusmaa saadikule Istanbulis saadetud abipalve või siis teine samasugune 15. juunist 1878. Neis kirjades väljendasi Põhja-Albaania suguharud oma protesti San Stefano rahu ja Berliini kongressi otsuste vastu, millega suur osa Scutari vilajetist läks Montenegro vürstide valitsuse alla. Ajal, mil tegutses Prizreni liiga, muutus Smajl Martini poliitiliselt aktiivsemaks ja liitus sellega, jäädes liiga liikmeks kuni selle lõpuni; seetõttu ta arreteeriti aastal 1886 ja saadeti oma vangistust kandma Anatooliasse, kus ta ka suri. Ka Tringe vennad Gjon ja Zef liitusid isa eeskujul liigaga ning langesid lahingus aastal 1883.[3]
Tringe tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Kui Tringe vennad surid, andis ta neitsitõotuse - ta vandus, et elab vooruslikku elu. Ühtlasi hakkas ta kandma meesteriideid, et patriarhaalses Põhja-Albaania ühiskonnas mehe moodi elada.
Tringe ühines albaania mässulistega ja sai tuntuks peale albaanlaste võitu Deçiqi lahngus. 23. juunil 1911 osales ta ka Gërçe memorandumi koostamisel. Ta jätkas ülestõusuliikumises osalemist seni, kuni Albaania 28. novembril 1912 iseseisvuse välja kuulutas.
Oma tõotuse tõttu jäi ta vallaliseks ja tal ei olnud lapsi. Tringe suri 2. novembril 1917 ja ta maeti perekonna hauakambrisse Gruda mägedes Kshevë küla lähistel (see jääb tänapäeva Montenegro territooriumile). Kaks aastat hiljem rüüstasid aga Jugoslaaviale alluvad ja piirkonnas patrullivad montenegrolaste väed tema haua.[4]
Mälestamine[muuda | muuda lähteteksti]
Tringe kangelaslikud teod tegid ta kuulsaks ja nii on ta mitmete Montenegro ja Albaania kangelaslaulude kangelanna. Rahvaluules on tema elulugu küll veidi teistmoodi kajastatud: nimelt röövis neis Osmani impeerium aastal 1911 Vranjes tema klannipealikust isa ja tema surnukeha ei jõudnud iial tagasi kodumaale. Seetõttu oli Tringe sunnitud oma isa asemele asuma. Kuna aastal 1911 toimunud Malissori ülestõusu taga oli kuningas Nikola I Petrović, ei kajasta laulud tema isa surma tõepäraselt ja varjavad tema seoseid Prizreni liigaga, aidates ühtlasi maha suruda võimalike territoriaalseid dispuute Albaania ja Montenegro vahel. Reaalselt neid siiski vältida ei õnnestunud. Aastal 1911 kirjeldas New York Times Tringet kui Albaania Jeanne d'Arci. Selle loo kirja pannud korrespondent Podgoricast kirjeldas lisaks Tringe kangelastegudele teda ka veel kui noort kaunist daami.[3]
Lugu temast kui ühest kangelaslikumast naissõdalasest piirkonna ajaloos on tuntud kogu Balkanil.[5]
Ta on Albaania rahvuskangelane ja tema nime kannavad tänavad nii Albaanias kui ka Kosovos.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Qemal Haxhihasani; Agron Xhagolli; Instituti i Kulturës Popullore (Akademia e Shkencave e RPS të Shqipërisë) (1985). Folklor kosovar. Akademia e Shkencave e RPS të Shqipërisë, Instituti i Kulturës Popullore, lk 1880.
- ↑ Edi Shukriu (2000). Gra të shquara shqiptare [Silmapaistvad Albaania naised] 1. Prishtina: Teuta. lk. 54. OCLC 630465842
- ↑ 3,0 3,1 Pollo, Stefanaq; Pulaha, Selami (1978). Akte te Rilindjes Kombëtare Shqiptare 1878-1912 : memorandume, vendime, protesta, thirrje [Acts of Albanian National Awakening 1878-1912: memos, decisions, protests, petiotions] (in Albanian). Tirana, Albania: Academy of Science of Albanian SPR, Institute of History. OCLC 18832697
- ↑ [1] "ALBANIAN JOAN OF ARC.; Handsome Heroine Takes Father's Place and Vanquishes Turks.", New York Times
- ↑ Savez udruženja folklorista Jugoslavije. Kongres. (1980), Rad ... Kongresa Saveza folklorista Jugoslavije, Cetinje, Yugoslavia, lk. 219, OCLC 8509246
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Martini, Luigj, 2005 Prek Cali, Kelmendi Dhe Kelmendasit ISBN 9994334077
- Uli, Prenk, 1969 Tringa e Grudës : skicë jetëshkrimi e Tringë Smailes, 1870-1917) OCLC 24539756