Alaksandra Hierasimienia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Alaksandra Hierasimienia (2015)

Alaksandra Hierasimienia (valgevene keeles: Аляксандра Віктараўна Герасіменя; sündinud 31. detsembril 1985 Minskis) on endine valgevene ujuja. 26. detsembril 2022 mõistis Minski linnakohus ta tagaselja 12. aastaks vangi.

Sportlaskarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Veebruaris 2001 võitis Valgevene meistrivõistlustel kaks kuldmedalit 50 m ja 100 m seliliujumises.

2003. aastal ta diskvalifitseeriti dopingu tarvitamise eest 4 aastaks. Hiljem vähendati karistust 2 aasta võrra.[1]

2010. aastal võitis Euroopa meistrivõistlustel Budapestis 50 m seliliujumises kuldmedali ja hõbemedali 100 m vabaltujumises. 2011. aastal maailmameistrivõistlustel Šanghais jagas taanlanna Janette Otteseniga esikohta 100 meetri vabaltujumises.

2012. aasta olümpiamängudel Londonis võitis 2. augustil 100 m vabaltujumises Valgevene rahvusrekordiga (53,38 sekundit) hõbeda ning 4. augustil 50 meetri vabaltujumises samuti Valgevene rahvusrekordiga (24,28 sekundit) hõbeda.

2012. aasta lõpus võitis ta 50 meetri vabaltujumises kulla Chartresi EM-il ja seejärel kulla Istanbuli MM-il.

2013. aasta suvel võitis ta Kaasani universiaadil kolm kulda (50 ja 100 meetrit vabalt, 50 meetrit liblikat) ja ühe hõbeda (50 meetrit selili). 50 meetri vabaltujumise distantsil võitis ta kolmanda universiaadi järjest.

2016. aasta suveolümpiamängudel Rios võitis 50 m vabaltujumise finaalis pronksmedali.

7. augustil 2019 teatas oma sportlaskarjääri lõpetamisest.[2]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

18. augustil 2020 andis koos 2000 teise valgevenelasega allkirja avalikule kirjale, milles nõuti 9. augustil 2020 Valgeven toimunud presidendivalimiste kehtetuks tunnistamist ja poliitvangide vabastamist.[3]

14. oktoobril 2020 sai teatavaks tema siirdumine Vilniusse, kus ta asus juhtima Valgevene sportlaste solidaarsusfondi, mis kaitseb Valgevene võimude poolt tagakiusatud sportlasi.[4]

2. aprillil 2021 algatati tema suhtes kriminaalasi Valgevene kriminaalkoodeksi artikkel 361 alusel, mis käsitleb "meedia või interneti kaudu tehtud üleskutseid panna toime tegusid, mille eesmärk on kahjustada Valgevene Vabariigi riiklikku julgeolekut."[5] 22. aprillil 2021 kandsid Valgevene võimud ta tagaotsitavate nimekirja.[6] 25. veebruaril 2022 evakueeriti ta koos perega pärast Venemaa sõjalist sissetungi Kiievist Varssavisse.[7] 2022. aasta märtsis konfiskeerisid Valgevene võimud tema maja Drozdis.[8]

26. detsembril 2022 mõistis Minski linnakohus talle tagaselja 12-aastase vangistuse üldrežiimiga koloonias süüdistatuna avalikes üleskutsetes sooritada tegusid, mille eesmärk oli kahjustada riigi julgeolekut (Valgevene kriminaalkoodeksi 275-Z artikkel 361).[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]