Reaktiivsoomus
Reaktiivsoomus, ka aktiivsoomus, on lahingumasina soomuse liik, mis reageerib mingil viisil relva tabamusele, vähendades kaitstavale sõidukile tekitatavat kahju.
Kõige levinum reaktiivsoomuse liik on lõhkereaktiivsoomus (Explosive Reactive Armour), kuid eksisteerivad veel mitteenergeetiline reaktiivsoomus (Non-Energetic Reactive Armour) ja elektriline reaktiivsoomus (Electric Reactive Armour).
Erinevalt lõhkereaktiivsoomusest suudavad mitteenergeetilise ja elektrilise reaktiivsoomuse süsteemid tõrjuda mitu tabamust, kuid kaks täpselt samasse kohta saadud lööki suure tõenäosusega läbistavad soomust.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Reaktiivsoomuse, täpsemalt lõhkereaktiivsoomuse kontseptsiooni leiutas juhuslikult saksa teadlane Manfred Held aastatel 1967–1968, kui ta töötas Iisraelis. Held ja tema kaaskondlased katsetasid mürskude laskmist 1967. aasta kuuepäevase sõja järel hävinud tankide pihta. Nad tegid kindlaks, et lahingumoonaga tankid plahvatasid ja see suutis tulistatud laengu soomustläbitavust pärssida.[1]
Esimestena võtsid reaktiivsoomuse kasutusse Iisraeli kaitsejõud 1970. lõpus. Sõjas kasutati süsteemi esmakordselt 1982. aasta Liibanoni konfliktis, kus see oli kinnitatud Iisraeli maavägede tankide M60 ja Centurion soomusele.[2][3]
Tänapäeval on lõhkereaktiivsoomus laialdaselt kasutuses nii lääne- kui ka idamaade vägedes. Näiteks on Venemaa Föderatsiooni tankidel süsteem Kontakt-5, Ameerika Ühendriikide tankidel süsteem TUSK.[2]
Liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Lõhkereaktiivsoomus[muuda | muuda lähteteksti]
Lõhkereaktiivsoomus (Explosive Reactive Armour ehk ERA) on kõige levinum aktiivsoomuse liik. See süsteem koosneb tavasoomuse peal olevatest moodulitest, mida kutsutakse "tellisteks". Need elemendid koosnevad kahest terasplaadist ja nende vahel olevast lõhkeainekihist, sealjuures on reaktiivsoomus tavasoomuse suhtes nurga all. Kui tankitõrjelask tabab sõidukit, plahvatab lõhkeaine ja selle toimel heidetakse terasplaat nurga all laengu suunas. Plaat omakorda vähendab lasu soomustläbistavat toimet, hajutades kumulatiivmürsu kumulatiivlaengut või purustades/rikošettides kineetilise mürsu südamikku, mille tulemusel sõiduki tavasoomus jääb terveks.[2][4] Kuna tabamus võib tulla mitme nurga alt, paigutatakse reaktiivsoomuse lõhkeaine kumulatiivjoa paremaks hajutamiseks V-formatsiooni.[5]
Lõhkereaktiivsoomuse kaitsev toime kumulatiivlaengute korral tuleneb kahest asjaolust. Esiteks, plaat heidetakse laengu lõhkekohale ligemale, mistõttu laeng pole enam oma fookuskaugusel ja kumulatiivjuga ei ole efektiivne. Teiseks, eraldunud terasplaat liigub laengu sihtkoha suhtes, mistõttu peab kumulatiivjuga pidevalt läbima kahjustamata metalli.[2]
Lõhkereaktiivsoomuse puuduseks on piiratud kaitsevõime korduvate samasse kohta saadud tabamuste, sealhulgas tandemlõhkepeade (kahe kumulatiivlaenguga lõhkepea) eest. Ühtlasi selleks, et kineetilise mürsu penetraator purustatud saaks, peab terasplaat olema oluliselt paksem ja raskem, mis omakorda suurendab kogu süsteemi massi. Lisaks on see soomus ka ohtlik: plahvatavad moodulid tekitavad kilde juurde, mis omakorda võivad tappa läheduses olevaid jalaväelasi või tsiviliste. Selle sama põhjuse pärast ei kasutata lõhkereaktiivsoomusega sõidukeid tsiviilpiirkondades. Samuti välistab see soomus ka sõdurite transportimise tankide peal.[1][3][4]
Soomuse edasiarendamise ja süsteemis toimuvate füüsikaliste protsesside parema mõistmise tulemusel vajab tänapäevane lõhkereaktiivsoomus vähem lõhkeainet kui algsed lahendused. See on viinud kasutatavate sõidukite turvalisuse paranemiseni ja massi vähenemiseni, sealjuures kaitsetoimet kaotamata. Võimalikud arengusuunad näevad ette andurite ja mikroprotsessorite paigutamist soomusesse. Need seadmed tuvastaksid läheneva lõhkekeha asukoha, liigi, kiiruse ja läbimõõdu ning kalkuleeriksid selle põhjal adekvaatse reaktsiooni konkreetse ohu kõrvaldamiseks.[1][2]
Mitteenergeetiline/mittelõhkev reaktiivsoomus[muuda | muuda lähteteksti]
Mitteenergeetiline reaktiivsoomus (Non-Energetic Reactive Armour ehk NERA), ka mittelõhkev reaktiivsoomus (Non-explosive Reactive Armour ehk NxRA), töötab samal põhimõttel nagu lõhkereaktiivsoomus, kuid ilma lõhkeaine kihita. NERA puhul on tavasoomuse ja terasplaadi vahel kummikiht, mis on kokku surutud. Kumulatiivlaengu tabamuse korral deformeerub plaat ja kumulatiivjuga suunatakse suurema pinna peale laiali. See efekt sarnaneb lõhkereaktiivsoomuse omaga, ainult kaitsva toime saavutamiseks vajalik energia tuleb tabavalt laengult endalt, mistõttu seda ka mitteenergeetiliseks nimetatakse.[2][3][6]
Kuna sisemine kiht pole lõhkeaine, deformeerub plaat aeglasemalt ja seega on kaitsev toime mõnevõrra kehvem kui sarnaste mõõtmetega lõhkereaktiivsoomusel. Kuid lõhkeaine puudumise tõttu on NERA kergem, turvalisem käsitseda ja jalaväelastel on ühtlasi turvalisem sõiduki läheduses viibida. Seade on teoreetiliselt mistahes sõidukile kinnitatav ja seda ka mitmekihiliselt. Selle süsteemi kõige suurem eelis on kaitstus tandemlõhkepeade eest, kuna ei toimu terasplaadi eraldumist tavasoomusest nagu lõhkereaktiivsoomuse puhul – kummist materjal püsib laias laastus tervena tavasoomuse küljes ja pakub kaitset ka järgnevate tabamuste vastu.[3]
Elektriline reaktiivsoomus[muuda | muuda lähteteksti]
Elektriline reaktiivsoomus (Electric Reactive Armour, ka Electromagnetic Reactive Armour) või kõnekeeles elektrisoomus (Electric Armour) töötab kondensaatori tööpõhimõttel. Soomus koosneb kahest või enamast juhtivast plaadist, millest sisemine on pinge all ja väline kuulikindel ning maandatud. Plaate eraldab üksteisest õhk või isoleeriv aine. Sõiduki elektrigeneraator laeb kondensaatorina töötava soomuse kõrgepingega üles, sealjuures pole soomuse koormus sõiduki akudele suurem kui "mootori käivitamisel külmal hommikul".[7] Pealmist plaati läbiva löögi korral sulgeb keha vooluringi, mille tulemusel laetakse kondensaatorisse salvestatud energia sõidukit tabanud kehasse, mis saadud energia tulemusel aurustuda või plasmaks muutuda võib, kaitstes nii sõidukit suuremate kahjustuste eest. Sellise soomusega sõiduk suudaks tõrjuda mitmeid tabamusi ja sealjuures omal jõul sündmuskohalt lahkuda.[3][7][8]
Elektrilise reaktiivsoomuse eelis mistahes teise soomuse ees on kergus. Tankid, mis oleksid ehitatud selle tehnoloogia baasil, kaaluksid praeguste 60 tonniste tankidega võrreldes oluliselt vähem – kõigest 20 tonni. Väiksem mass tooks kaasa väiksema kütusekulu, parema transporditavuse ning mobiilsuse. Samas on elektrilisel reaktiivsoomusel mitu olulist puudujääki, mistõttu see enam kasutuses ei ole: süsteem ei jõua end piisavalt kiiresti uuesti üles laadida, et kaitsta sõidukit tandemlõhkepea teise löögi eest. Samuti ei suuda see soomus veel sellist energiat salvestada, mis peataks kineetilise mürsu mitu kilogrammi kaaluva penetraatori. Võrdluseks – kumulatiivjoa kogumass piirdub mõnesaja grammiga.[3][9][10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Explosive Reactive Armor". Weapons and Warfare (inglise). 12. jaanuar 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.06.2016. Vaadatud 07.05.2016.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Add-On – Reactive Armor Suits". Defence Update (inglise). 2004. Vaadatud 07.05.2016.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "The armour strikes back". The Economist (inglise). 2. juuni 2011. Vaadatud 07.05.2016.
- ↑ 4,0 4,1 Rein-Karl Loide (2004). "Partisanide kahurvägi ehk tankitõrje käsirelvad". Horisont. Vaadatud 07.05.2016.
- ↑ Xiang-dong Li, Yan-shi Yang, Sheng-tao Lv (2013). "A numerical study on the disturbance of explosive reactive armors to jet penetration". Science Direct (inglise). Vaadatud 07.05.2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Andrew Robinson, Nikki Rasmussen, Ben Langhorst (august 2013). "Non-Energetic Reactive Armor (NERA) and Semi-Energetic Reactive Armor (SERA) FY 13 Final Report" (PDF) (inglise). Idaho National Laboratory. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4.08.2016. Vaadatud 07.05.2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 7,0 7,1 Michael Smith (19. august 2002). "'Electric armour' vaporises anti-tank grenades and shells". The Telegraph (inglise). Vaadatud 07.05.2016.
- ↑ "Electric reactive armour". Patentscope (inglise). 10. detsember 2015. Vaadatud 07.05.2016.
- ↑ Robin McKie (19. august 2001). "'Star Trek' shields to protect supertanks". The Guardian (inglise). Vaadatud 07.05.2016.
- ↑ Paul Fiddian (22. märts 2010). "Electrified Vehicle Armour Could Deflect Weapons". Copybook (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2015. Vaadatud 07.05.2016.