Ajutine Põhja-Balti Komitee

Allikas: Vikipeedia
Ajutine Põhja-Balti Komitee
Asutatud 1915
Tegevuse lõpetanud 1918
Eesmärk Sõjapõgenike ja sõja tõttu kannatanute abistamise ja hoolekande organiseerimine Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangu põhjaosas (Saaremaa, Pärnu-, Viljandi-, Tartu-, Võrumaa ning Valga linnas).
Tegevuspiirkond Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosas (Saaremaa, Pärnu-, Viljandi-, Tartu-, Võrumaa ning Valga linn)
Võtmeisikud Juhatus: Jaan Tõnisson, Kaarel Parts, Fromhold Kangro, J. Mägi, Johan Jans

Ajutine Põhja-Balti Komitee oli 1915. aastal moodustatud sõjapõgenike abistamise organisatsioon.

Jaan Tõnissoni initsiatiivil moodustatud Ajutise Põhja-Balti Komitee põhikiri kinnitati[1] 23.08.1915. Komitee abistas evakueerumisel, majutuskohtade, samuti töö ja olme organiseerimisel Esimese maailmasõja põgenikele.

Ajutisele Põhja-Balti Keskkomiteele allusid kihelkonna- ja maakonnakomiteed, mis koosnesid esimeestest, laekahoidjast ja kirjatoimetajatest ühe või kahe abiga. Kihelkonnakomiteesse kuulus 10–20 kohalike poolt valitud isikut.

Maakonnakomitee juhatajaks oli kohaliku põllumeeste seltsi või kohaliku krediidiühisuse juhatuse esimees. Koosolekuil osalesid kaks saadikut igast vallast vallavolikogu määramisel, kaks saadikut põllumeeste-ja haridusseltsist; esindajad laenu-, hoiu-, majanduse- ja tarbijate ühistutest ning krediidiühistutest maakonna piires nende eestseisuse määramisel. Keskkomitee juhtis maakonnakomiteede tegevust kooskõlas tsiviil- ja Venemaa keisririigi sõjaväevõimude korraldustega. Abistas evakueerimisel, aitas läbi viia nt vara ja koduloomade hindamist, otsis vahendeid kannatanutele abi andmiseks jne.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Põhja-Balti ajutise komitee põhjuskiri kinnitatud., Päewaleht, nr. 198, 31 august 1915

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]