Aische senjöörilinnus

Allikas: Vikipeedia
Namuri provintsi vapp

Aische senjöörilinnus (prantsuse Château d'Aische) oli keskaegne läänilinnus, mis asetseb Belgia Kuningriigi keskosas, prantsuskeelses Valloonia regioonis, Namuri provintsis (flaami Namen) Éghezée vallas (kommuun) Aische-en-Refaili külas.

Aadress: Rue du Château, Aische-en-Refail, Eghezée, Belgia.

Vaade septembris 2014 nn eeslinnusealalt oletatavale Aische pealinnuse valdustornile

Nimekujud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ays-et-Refayt
  • 1775 – Asche en Refail[1]

Asukoht ja paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]

Linnus asub tänapäeva Belgia kesk- ja Valloonia põhjaosas ning asetseb tasandikul ühe kunagise oja lõunakaldal, mis moodustab koos veel ligi paarikümne ojaga La Mechaigne'i jõe ülemjooksu. Oja paisutati veidi üles ning nii sai moodustada ümber linnuse vallikraavide ja tiikide süsteemi[2].

Aische eeslinnusekastelli idanurk koos kaitsetorniga, september 2014

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

X sajandist kuni XV sajandi alguseni valitsesid piirkonda Namuri krahvide dünastiad, kelle liikmed olid ka krahvkonna lääniisandad. Piirkonna keskus oli Namuri linnus ja linn. Aische asetseb viimasest umbes 20 km põhja pool.

Juba tõenäoliselt XII sajandil on ehitatud algne kindlustatud punkt väikese tornlinnuse näol Aische külasse Refayti perekonnale läänistatud mõisa või talu maadele[3]. Naabruses, umbes 15 km lääne pool, asetses Walhaini linnus[4]. Põhja poolt Aisched kulges Brabanti hertsogkonna piir, millesse ka XII sajandil rajatud Walhaini linnus kuulus[5].

1211 mainitakse esmakordselt Aische senjööre, linnust XV sajandil. Aastatest 12041209 pärinevas dokumendis on mainitud Henricus de Refayti nime.[6]

Namuri krahvide vapp Pfalzi kuurvürstide stiftikirikus Neustadt an der Weinstraße linnas

1284 räägitakse Colard de Refaitist Aisches, 1288 on ürikutes nimetatud ka Liebers de Refayti isikut[7].

Umbes aastatel 13451438 kandsid Refayt'i senjööride nime Glimesist pärit isa ja poeg Guillaume ja Jaques de Glymes'id[8]

1462 sai Vaulx de Refayti perekonnast üks võimsamaid Namuri maakonnas, kui Aische linnusepiirkonnaga liideti ka teised sealsed valdused ja moodustus Aische senjöörkond[9].

XVI sajandi lõpul, Hispaania kuninga valitsusperioodi alguses, rajati laiema majandusmõisa tarbeks eeslinnusekompleks. Samuti laiendati pealinnuseala suure värava ja avara eeshooviga. Kui vanemad ehitised olid veel enamjaolt paekivist, siis tollased kaitsemüürid nii pea- kui ka eeslinnusel laoti juba punastest tellistest[10].

Glymeside (Jonker van Ghlimis) perekonna vapp 1483. aastast

1647. aastast kuulus linnus Du Bois' perekonnale. 1648 ostis Aloysio du Bois linnuse 5400 floriini (kuldna) eest Hispaania kuningalt või tema domeenidelt. Talle kuulusid juba Refaili kindlus-tsitadell koos Walhaini feodaalmõisaga, häärber Antwerpenis, Wyneghemis asuv Kijkuiti loss ja Deurnes asuv Zwarte Arendi loss. Perekonna teadaolevad esivanemad olid käsitöölised, üks neist oli Brüsselis elanud Cornelius van de Bossche ehk du Bois, kes suri selles linnas 1525. aastal. Üks tema pojapoegadest Louis du Bois asus 1561. aastal elama Antwerpenisse ja abiellus seal Gertruda Pellicorne'iga. Nende poeg kaupmees Aloysio du Bois läks Veneetsiasse ja teenis seal varanduse. 1637. aastal Antwerpenis omandas ta mitmeid kinnistuid, samuti õiguse Aische-en-Refaili senjöörkonnale[11].

1672. aastal annetas Hispaania regent, Austria ertshertsoginna, Prantsusmaa ja Navarra kuninganna Maria Teresa (ka Maria Theresia von Spanien) Aloysio pojale Gilles du Bois'le pärusaadli seisuse ühes rüütlitiitliga. Gilles abiellus oma nõo Maria Tholincxiga, kes tõi endaga perekonda kaasavarana Vroylande valdused. Tänu Tholincxi perekonnale jõudis du Bois' omandusse ka Hobokenis asuv Zorgvliet' loss. 1676 aastal andis Hispaania kuningas Charles II Vroylande ja Aische härrale Louis du Bois'le rüütlitiitli. 1701. aastal andis Hispaania kuningas Philip V Vroylande ja Aische isandale Arnould du Bois'le rüütlitiitli[12].

Aastatel 17601780 ehitas Simon de Neuf, Aischest pärit Philippine du Bois’ abikaasa, linnuse lossiks ümber. Kõrgendati valdustorni ühe korruse võrra, ehitati juurde kaks hoonetiiba, laiendati vallikraave ja rajati uus sild[13]. Valdust ümbritses koos metsaga 430 ha maad[14]. Seejärel päris lossi Simoni kasupoeg krahv Charles Ignace d'Oultremont de Wégimont (1753–1803). Charles Ignace d'Oultremont ja Anne de Neuf d'Aische olid Émile d'Oultremonti ja Olympe d'Oultremonti vanemad. Viimane oli ka parun Ferdinand du Bois de Nevelle'i abikaasa, kes selle lossi ka abikaasa kaasavarana pärandusena omale sai.

1830. aastast saadik lossis enam alaliselt ei elatud ja pärast 1865. aastat see hüljati.

1898 päris valduse Moretus de Bouchout' perekond[15].

1948 ostis eeslinnusealal oleva mõisa talunik Albert Lemense Libotte koos abikaasaga, 1950 osteti kinnistule juurde ka pealinnusealal olev loss ja tiik[16].

II maailmasõja ajal sai loss kannatada ja pärast seda see uute omanike poolt ka osaliselt lammutati. Lahtilõhutud kive ja talasid kasutati eeslinnusealal oleva elumaja kaunistuseks või müüdi ära.

Aastatel 1977-1978 klassifitseeriti allesolevaid lossirajatisi ja määrati nad muinsuskaitse alla varemete kategoorias[17].

1981. aastal kuulus pealinnuse lossiala antiigikaupmees Marcel Beckerile, kes rajas sinna vanade kappide remonditöökoja. Suuremat remonti ta teha ei saanud, üritas lihtsalt kinnitada müüris lahtiseid ja alla kukkuda ähvardanud kive. Siiski varises mõne aja pärast kokku osa tornist[18] - selle läänenurk. Tänapäeval on lossiruumiid hädapäraselt katustatud, seal on antiigiladu ja lossi saavad külastada vaid antiigiostuhuvilised.

1982 inventariseeriti linnusevaremeid ülevaatlikult[19].

Külas korraldatakse keskajateemalisi üritusi[20].

2020. aasta veebruari seisuga olid pealinnuse XVI sajandist pärit varemed müügis hinnaga 275 000 eurot[21].

Värav edelaküljel eeslinnuse läänenurgas, august 2005

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Tegemist on olnud algselt ilmselt XIII-XIV sajandil ehitatud paekivist tornlinnusega (donjon, Bergfried), millele lisati aja möödudes väike edela-kirdesuunaline ristkülikukujuline samuti paekivist kastell, nii et peatorn jäi selle idanurka[22]. Hiljem on seda kastelli kirde- ja loode suunas laiendatud avarama eeshooviga ja donjoni kirdeküljele, selle kaitse alla paigutati avar värav ja pealinnuse ala kujunes enam-vähem ruudukujuliseks[23]. Seejärel keskaja lõpul või uusaja algul ehitati pealinnuse kaguküljele ette seal asunud talu või mõisa kaitseks veel suurem samuti peaaegu ruudukujuline eeslinnus, nii et pea- ehk valdustorn jäi nende linnuste vahele ja omas ülevaadet mõlemast kastellist. Linnuse nurgad asetsesid põhiilmakaarte suundades. Linnusekompleksi ümbritsesid tiigid ja vallikraavid, arvatavasti oli vallikraav ka pealinnuse kaguküljel, selle ja eeslinnuse vahel[24]. Algne tornlinnus oli tõenäoliselt vähemalt kolmekorruseline, hiljem lisati ka neljas korrus. Eeslinnuse värav paiknes kastelli edelaküljel.

Arvatakse ka, et oletatav peatorn ei olnudki päris algne valdustorn ehk donjon, kuna selle müürid ei ole eriti paksud ja vundament ei ulatu kuigi sügavale, samuti pole märke korstnalõõridest ega võimalikest tualettruumidest, mille tõttu see torn ei taluks eraldi piiramist ega kaitsetornina kasutamist. Mis tähendaks, et selle rajatise puhul oli lihtsalt tegemist tavalise pealinnuse nurgatorniga[25]

Aische eeslinnuse lõunanurga torn, september 2014

Praegune seisukord[muuda | muuda lähteteksti]

Osaliselt, kuigi peaaegu täies kõrguses, on säilinud valdustorn, mille üks külg (suur osa läänenurgast ja edelaküljest) on maha varisenud. Algsest pealinnusest on säilinud ilmselt ainult vundament, mõned säilinud kõrgemad müürid ei pruugi pärineda linnusest, vaid võivad pigem hilisemast lossi aegsest ümberehitusest. Suuremalt osalt on säilinud eeslinnuse kehand koos värava ja väikeste ümmarguste tulirelvadele mõeldud nurgatornidega kastelli lõuna-, ida- ja põhjanurgas. Vallikraavid on tänapäevaks suuremalt jaolt kinni aetud, tiike saab aimata veel linnuse kirde ja loodeküljel ning osaliselt kinnikasvanuna ka pealinnuse edelaküljel.

Kuna kinnistu rajatised on muinsuskaitse all, siis komplitseerib see varemete remontimist ja objekt nõuab põhjalikumat restaureerimist. Kuna loss on kvalifitseeritud varemeteks, vajab ehitusprojekt spetsiaalse komisjoni eriotsust sihtotstarbe muutmise kohta[26].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.castles.nl/aische-castle#gallery788d807de9-10 Ferraris Map, Asche
  2. https://www.google.com/maps/@50.5969421,4.8287838,14z Aische-en-Refaili piirkonna kaart
  3. https://www.castles.nl/aische-castle Castles.nl, Aische-en-Refail Castle
  4. https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=10zy0i3vpWWP2noE4gqjPscLHH4U&ll=50.597842804890504%2C4.784701832324183&z=12 Aische naaberlinnuste asetuse kaart
  5. https://www.castles.nl/walhain-castle Castles.nl, Walhain Castle
  6. https://books.google.ee/books?id=yr0_AAAAcAAJ&pg=RA1-PA757-IA32&lpg=RA1-PA757-IA32&dq=Refayt&source=bl&ots=sAgVAOSwx0&sig=ACfU3U0fpN4pNlIKxcsauMLr9Wg7SHoPVQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiiwpzZwoD1AhVJs4sKHYqtCVI4HhDoAXoECAwQAw#v=onepage&q=Refayt&f=false Monuments pour servir a l'histoire des provinces de Namur, Frédéric Auguste Ferdinand Thomas baron de Reiffenberg, I köide, lk. 131
  7. https://books.google.ee/books?id=yr0_AAAAcAAJ&pg=RA1-PA757-IA32&lpg=RA1-PA757-IA32&dq=Refayt&source=bl&ots=sAgVAOSwx0&sig=ACfU3U0fpN4pNlIKxcsauMLr9Wg7SHoPVQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiiwpzZwoD1AhVJs4sKHYqtCVI4HhDoAXoECAwQAw#v=onepage&q=Refayt&f=false Monuments pour servir a l'histoire des provinces de Namur, Frédéric Auguste Ferdinand Thomas baron de Reiffenberg, I köide, lk. 747
  8. https://www.geni.com/people/Guillaume-de-Glymes-Seigneur-de-Refayt/6000000014048886706 GENi, Guillaume de Glymes, Seigneur de Refayt
  9. https://www.castles.nl/aische-castle Castles.nl
  10. https://www.rtbf.be/info/regions/detail_aische-en-refail-les-ruines-du-chateau-du-xvie-siecle-a-vendre-photos?id=10443596 RTBF.be, Aische-en-Refail: les ruines du château du XVIe siècle à vendre (Photos)
  11. Généalogie du Bois, Annuaire de la noblesse de Belgique, Brussel 1861
  12. Xavier Du Bois de Vroylande & Christophe de Fossa, La famille du Bois de Nevele, d'Aische et de Vroylande, Brussel, Office généalogique et héraldique de Belgique, 2006
  13. https://www.castles.nl/aische-castle Castles.nl
  14. http://www.chateau-fort-manoir-chateau.eu/chateaux-province-namur-chateau-d-aische-a-aische-en-refail.html Chateaux de Belgique
  15. http://www.chateau-fort-manoir-chateau.eu/chateaux-province-namur-chateau-d-aische-a-aische-en-refail.html Chateaux de Belgique
  16. http://www.chateau-fort-manoir-chateau.eu/chateaux-province-namur-chateau-d-aische-a-aische-en-refail.html Chateaux de Belgique
  17. http://www.chateau-fort-manoir-chateau.eu/chateaux-province-namur-chateau-d-aische-a-aische-en-refail.html Chateaux de Belgique
  18. https://www.rtbf.be/info/regions/detail_aische-en-refail-les-ruines-du-chateau-du-xvie-siecle-a-vendre-photos?id=10443596 RTBF.be, Aische-en-Refail: les ruines du château du XVIe siècle à vendre (Photos), Michèle Becker, antiigikaupmehe naine
  19. http://lampspw.wallonie.be/dgo4/site_thema/index.php?details=92035-CLT-0008-01&thema=bc_pat SPW-service public de Wallonie
  20. https://web.archive.org/web/20211226014551/https://www.spectable.be/medievale-ays-et-refayt/160992 spectable, Médiévale à Ays et Refayt
  21. https://www.rtbf.be/info/regions/detail_aische-en-refail-les-ruines-du-chateau-du-xvie-siecle-a-vendre-photos?id=10443596 RTBF.be, Aische-en-Refail: les ruines du château du XVIe siècle à vendre (Photos)
  22. Prantsuse Kultuuriministeerium, Le Patrimoine monumental de la Belgique, 5. köide-Namur, Soledi Liège 1975, lk. 15-17, (ISBN 2-8021-0008-4)
  23. https://www.rtbf.be/info/regions/detail_aische-en-refail-les-ruines-du-chateau-du-xvie-siecle-a-vendre-photos?id=10443596 RTBF.be, Aische-en-Refail: les ruines du château du XVIe siècle à vendre (Photos)
  24. https://www.rtbf.be/info/regions/detail_aische-en-refail-les-ruines-du-chateau-du-xvie-siecle-a-vendre-photos?id=10443596 RTBF.be, Aische-en-Refail: les ruines du château du XVIe siècle à vendre (Photos)
  25. https://web.archive.org/web/20140806083343/http://www.belgiancastles.be/anr.html Aische en Refail
  26. https://www.rtbf.be/info/regions/detail_aische-en-refail-les-ruines-du-chateau-du-xvie-siecle-a-vendre-photos?id=10443596 RTBF.be, Aische-en-Refail: les ruines du château du XVIe siècle à vendre (Photos)