Afrikanistika
Afrikanistika on interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib Aafrikat, eriti Aafrika keeli, kultuure ja ühiskondi. Afrikanistikaga tegelevaid teadlasi nimetatakse afrikanistideks.
Sellesse valdkonda kuuluvad Aafrika kultuur, Aafrika ajalugu (kolonialismieelne, koloniseerimine, dekoloniseerimine ja kolonialismijärgne), Aafrika antropoloogia (etnilised rühmad ja Aafrika demograafia), Aafrika poliitika, Aafrika majandus (sh vaesus Aafrikas), Aafrika keeled ja Aafrika religioonid (sh Aafrika põlisusundid).
Üldjuhul keskendutakse afrikanistikas Sahara-tagusele Aafrikale, kuna Põhja-Aafrikat peetakse sageli osaks araabia maadest. See on siiski vaieldav ning afrikanistika identiteedi küsimus on selle teadusharu üks läbivaid teemasid. Mõnikord paigutatakse afrikanistika ka orientalistika alla, ehkki see muudab orientalistika tähenduse ja ulatuse ülimalt laiaks.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Keskajal andsid Aafrika-uuringutesse suure panuse araabia õpetlased, kaupmehed ja rändurid (Al-Mas‘ūdī, Al-Idrīsī, Ibn Khaldūn, Leo Africanus jt), kes reisisid Põhja-, Lääne- ja Ida-Aafrikas. Kirjalike allikate puudumise tõttu on nende teosed üks põhiallikaid Aafrika keskaja kohta.
Uusajal kulges Aafrika tundmaõppimine paralleelselt eurooplaste sissetungiga kontinendile, sealhulgas misjoniga. Olulise panuse andsid 1795. aastal rajatud Londoni Geograafiaselts ning 1821. aastal loodud Pariisi Geograafiaselts. Selle aja suurimate Aafrika-rändurite seas olid Mungo Park, David Livingstone, Heinrich Barth, Georg Schweinfurth ja Aleksandr Bulatovitš. Venemaa esimene afrikanist oli mereväelane ja luuraja Matvei Kokovtsev.
19. sajandi lõpus hakati Euroopas õpetama Aafrika keeli (Berliini ülikoolis 1887. aastast), sealhulgas erikoolides, mis valmistasid ette koloniaalhaldusametnikke.
20. sajandi teise poole üks tähtsamaid afrikaniste oli ameeriklane Joseph Greenberg. Ta muutis täielikult Aafrika keelte klassifikatsiooni, koondades need nelja keelkonda: afroaasia, Niiluse-Sahara, Niigeri-Kongo ja khoisani keeled.
Eesti afrikaniste
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- A. D. Dridzo "K voprosu o roli Tartuskogo universiteta v razvitii afrikanistiki v Estonii" ("Tartu Ülikooli rollist Eesti afrikanistika arengus") "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" IV, Tartu, 1977, lk 147-154