Aeromagneetiline mõõdistus

Aeromagneetiline mõõdistus on geofüüsikaline uurimismeetod, milles kasutatakse õhusõiduki külge või järele kinnitatud magnetomeetrit. Aeromagneetiline mõõdistus sarnaneb jalgsi või laevaga tehtavale magnetilisele uurimisele, kuid antud olukorras kasutatakse õhusõidukeid. Õhus tehtud mõõtmised hõlmavad suuri maa-alasid ning seetõttu võimaldavad kiiresti saada palju infot uuritava maastiku kohta. Lennates järgitakse võrgutaolist mustrit, mille kõrgus ja tihedus määrab andmete täpsuse.

Metoodika[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuki lendamise ajal mõõdab ja salvestab magnetomeetri sensor magnetvälja intensiivsust, mis on kombinatsioon Maad ümbritsevast magnetväljast, pidevalt muutuvast päikesetuule mõjust ja lennuki magnetväljast. Eristades Maalt kiirgava magnetvälja, päikesetuule ja lennumasina mõju, koostatakse aeromagneetiline kaart, millelt on võimalik näha magnetiliste mineraalide ruumilist jaotust ja suhtelist arvukust maakoore ülemistes kihtides. Kuna kivimitüübid erinevad magnetiliste mineraalide sisalduse poolest, siis võimaldab aeromagneetiline kaart visualiseerida maakoore ülemiste kihtide geoloogilist struktuuri.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed aeromagneetilised uuringud tehti Teise maailmasõja ajal, et tuvastada allveelaevu. Selleks kasutati magnetiliste anomaaliate detektorit, mis kinnitus õhusõiduki külge. Tänapäeval kasutatakse seda meetodit mereväe patrull-lennukitel miinide ja allveelaevade otsimiseks.

Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Aeromagneetilist mõõdistamist kasutatakse laialdselt geoloogiliste kaartide väljatöötamisel ning saadud andmete abil on võimalik otsida otseseid või oletatavaid maavarade maardlaid, sealhulgas naftat. Vahel on maavarade ladestus seotud magnetiliste mineraalide hulga suurenemisega või vähenemisega ning aeg-ajalt võib uuritav maavara ise olla magnetiline (nt rauamaagi hoiused), mistõttu magnetomeetri kasutamine annab soovitud tulemuse.

Aeromagneetiline mõõdistus mehitamata õhusõidukiga[muuda | muuda lähteteksti]

21. sajandil on aeromagneetiliste uuringute teostamise lahutamatuks osaks saanud mehitamata õhusõidukid, eelkõige droonid. Kõrgtehnoloogilisi ja väga võimekaid droone kasutatakse paljudes valdkondades üha enam, sealhulgas geofüüsikaliste uuringute teostamiseks. Eriti kasulikud on magnetomeetriga varustatud droonid lõhkemata laskemoona sisaldavate objektide tuvastamisel.