Aegna (reisi-kaubaaurik)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Adler Hapag.jpg

Aegna

Ehitaja Howaldtswerke, Kiel, Saksamaa
Vette lastud 8. oktoober 1904
Pikkus 59,45 meetrit
Laius 7,45 meetrit
Süvis 3,4 meetrit
Veeväljasurve 671,34 brt
Jõuallikas aurumasin võimsusega 750 hj
Kiirus 12 sõlme
Sõuseade 1 sõukruvi ahtris
Aegna plakatil

Aegna oli Eesti reisi-kaubalaev, mis sõitis enne teist maailmasõda TallinnaHelsingi liinil, laeva omanik oli Gustav Sergo & Ko.

Huvitava kokkusattumusena uppus laev hiljem Nõukogude Liidu teenistuses olles Aegna saare juures.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaal[muuda | muuda lähteteksti]

Laev ehitati 1904. aastal Kielis katseliselt uuendusliku auruturbiinmasinaga, kuid võeti kasutusele pärast tavaliseks aurikuks ümberehitamist alles 1912. aastal. Tema algne nimi oli Adler. Aastail 1912–1914 oli Adler Hamburg America Line'i omanduses lõbusõidulaevana. Aastail 1914–1918 oli laev mobiliseeritud keiserlikku sõjalaevastikku 117 voodikohaga hospidallaevana, seejärel jätkas aastail 1918–1935 endise omaniku teenistuses. 1926. aastal vahetati välja Adleri katlad.

1935. aastal omandas laeva L. Köstner ja pani sellele nimeks Seeadler. See omanik müüs laeva 1935. aasta 6. detsembril 30 000 Saksa marga eest Eestisse Gustav Sergole.

Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

1936. aasta algul laeva modifitseeriti ja valmistati ette kevadel Soome liinile asumiseks. Suurendati ka reisijakohtade arvu. Laev sai 30 1. klassi ja 40 2. klassi kajutikohta ning lisaks suurendati tekireisijate kohtade arvu 170ni. Laevas oli seega kokku pea 250 reisijakohta, erijuhul võeti hiljem peale isegi 375 reisijat.

Esimesele liinireisile Tallinnast Helsingisse sõitis Aegna 18. mail 1936. Enne seda sõitis Tallinna – Helsingi liinil Soome laev Suomi. Eesti laeva liinile tulekuga langes pileti hind 25%.

Iga nädal tegi Aegna vähemalt 2 reisi.

Nõukogude Liidu teenistuses[muuda | muuda lähteteksti]

Augustis 1940 Aegna natsionaliseeriti ja omanikuks sai Eesti Riiklik Merelaevandus. 1941. aastal jõudis laev Tallinnast evakueeruda ja sai 1941. aasta lõpul uueks nimeks Volhov.

Alates 1944. aastast teenis Volhov Leningradis 5. allveelaevade õppedivisjoni baaslaevana.

23. novembril 1944 teel Porkkalast Tallinna sattus Volhov navigatsioonivea tõttu Aegna saarest põhja pool madalale ja jäigi sinna. Pärast sõda kasutati laeva arvatavasti samas õppelaskmistel märklauana.

Laeva vraki jäänused on siiani uppumiskohas merepõhjas, põhiosa on lagunenud. Laeva kella on sukeldujad vrakilt välja toonud ja see on hoiul Eesti meremuuseumis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]