Aeglane meedia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aeglase meedia manifesti tutvustati 2010. aastal konverentsidel üle Euroopa

Aeglane meedia on meediatarbimise ja sisuloome põhimõte ning liikumine infoühiskonnas, mis seab esiplaanile põhjalikult läbitöötatud ning laialdaselt kättesaadava sisu ning vastandub sellega tähelepanule orienteeritud kiirele meediale, mille tüüpilisteks esindajateks on uudisteportaalid ja sotsiaalvõrgustikud.

Aeglase meedia manifesti koostasid Benedikt Köhler, Sabria David ja Jörg Blumtritt 2. jaanuaril 2010 saksa keeles[1] ning praeguseks on see Aeglase meedia instituudi lehel avaldatud kokku üheksas keeles[2], liikumine on leidnud instituudi meediamonitooringu andmetel vastukaja 33 riigis üle maailma[3]. Manifestist on olemas ka lühiversioon[4].

2017. aasta alguse tagasivaates kasutas liikumise algataja Jörg Blumtritt aeglase meedia ühiskondliku rolli selgitamiseks kiirtoidu ja aeglase toidu vastandust ning deklareeris, et järgnev aasta tuleb aeglase meedia aasta: "Erinevalt viimase kümne aasta kiirtoidumeediast on aeglane meedia sisuline kontseptsioon, mis seisab vastu loobumisele poliitilisest ja ühiskondlikust vastutusest ega luba meediat määratleda pelgalt tehnoloogilise platvormina."[5]

Eestis on räägitud peamiselt "aeglasest ajakirjandusest"[6][7][8][9] ning ainuke ajakirjandusväljaanne, mis end otseselt "aeglase meediaga" seostab, on Edasi.org[10].

Aeglase meedia manifesti autor Sabia David andis 2010. aastal hinnangu, et Vikipeedial on tugev aeglase meedia potentsiaal, sest see tegeleb manifesti 14 punktist otseselt kaheksaga.[11] Vikipeediat on "aeglaseks meediaks" nimetanud Wikimedia Eesti juhatuse liige Märt Põder, kes osutab artiklite aeglasele valmimisele eri autorite koostöös, nende relevantsuse säilimisele ajas ning kelle meelest ongi Vikipeediale edu toonud selle "radikaalselt avatud, kuid aeglane, robustne ja küllatki tülikas tõe poole liikumise protsess".[12][13][14]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Benedikt Köhler, Sabria David, Jörg Blumtritt (2. jaanuar 2010). "Das Slow Media Manifest". Slow Media Institut.
  2. "Manifesto/Manifeste/Манифест". Slow Media Institut. Vaadatud 19. märts 2018.
  3. "Resonanz". Slow Media Institut. Vaadatud 19. märts 2018.
  4. Benedikt Köhler, Sabria David, Jörg Blumtritt (30. juuni 2010). "Das Slow Media Manifest | Kurzversion". Slow Media Institut.
  5. Jörg Blumtritt (1. jaanuar 2017). "Slow Media 2017". Slow Media Institut.
  6. Oop (1. märts 2011). "Aeglane ajakirjandus". Hajameelne.
  7. Signe Ivask, Halliki-Harro Loit (18. jaanuar 2018). "Aeglane ajakirjandus sõuab tähelepanumajanduses vastuvoolu". Müürileht.
  8. Rain Kooli (6. jaanuar 2014). "Sõbrad ajakirjanikud, tuba on veel täis". ERR arvamus.
  9. Lea Larin (3. veebruar 2018). "Väärtustamine peab algama riigi tasandilt". Sirp.
  10. Janeck Uibo (28. märts 2017). "Ülekaalulisus, tarbimishullus & klikimeedia". Edasi.org.
  11. Sabria David (26. september 2010). "Ein Werk von Vielen: Wikipedia aus der Perspektive Slow Media" (PDF). Wikipedia: Ein kritischer Standpunkt.
  12. Gregor Sibold (15. märts 2018). "100 teadlast ja ühiskonnategelast tegid eestikeelsele Vikipeediale kingituse". geenius.ee.
  13. Märt Põder (20. september 2018). "Kuidas seletada vikit vandenõuteoreetikule?". 🐕 Üks Tartu krants.
  14. Märt Põder (21. mai 2020). "Wiki-wiki, aeglane meedia!". Wikimedia Eesti blogi.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]