Aeglane meedia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Aeglane meedia on meediatarbimise ja sisuloome põhimõte ning liikumine infoühiskonnas, mis seab esiplaanile põhjalikult läbitöötatud ning laialdaselt kättesaadava sisu ning vastandub sellega tähelepanule orienteeritud kiirele meediale, mille tüüpilisteks esindajateks on uudisteportaalid ja sotsiaalvõrgustikud.

Aeglase meedia manifesti koostasid Benedikt Köhler, Sabria David ja Jörg Blumtritt 2. jaanuaril 2010 saksa keeles[1] ning praeguseks on see Aeglase meedia instituudi lehel avaldatud kokku üheksas keeles[2], liikumine on leidnud instituudi meediamonitooringu andmetel vastukaja 33 riigis üle maailma[3]. Manifestist on olemas ka lühiversioon[4].

2017. aasta alguse tagasivaates kasutas liikumise algataja Jörg Blumtritt aeglase meedia ühiskondliku rolli selgitamiseks kiirtoidu ja aeglase toidu vastandust ning deklareeris, et järgnev aasta tuleb aeglase meedia aasta: "Erinevalt viimase kümne aasta kiirtoidumeediast on aeglane meedia sisuline kontseptsioon, mis seisab vastu loobumisele poliitilisest ja ühiskondlikust vastutusest ega luba meediat määratleda pelgalt tehnoloogilise platvormina."[5]

Eestis on räägitud peamiselt "aeglasest ajakirjandusest"[6][7][8][9] ning ainuke ajakirjandusväljaanne, mis end otseselt "aeglase meediaga" seostab, on Edasi.org[10].

Vikipeediat on "aeglaseks meediaks" nimetanud Wikimedia Eesti juhatuse liige Märt Põder.[11]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Benedikt Köhler, Sabria David, Jörg Blumtritt. "Das Slow Media Manifest". Slow Media Institut, 2. jaanuar 2010.
  2. "Manifesto/Manifeste/Манифест". Slow Media Institut. Kasutatud 19. märts 2018.
  3. "Resonanz". Slow Media Institut. Kasutatud 19. märts 2018.
  4. Benedikt Köhler, Sabria David, Jörg Blumtritt. "Das Slow Media Manifest | Kurzversion". Slow Media Institut, 30. juuni 2010.
  5. Jörg Blumtritt. "Slow Media 2017". Slow Media Institut, 1. jaanuar 2017.
  6. Oop. "Aeglane ajakirjandus". Hajameelne, 1. märts 2011.
  7. Signe Ivask, Halliki-Harro Loit. "Aeglane ajakirjandus sõuab tähelepanumajanduses vastuvoolu". Müürileht, 18. jaanuar 2018.
  8. Rain Kooli. "Sõbrad ajakirjanikud, tuba on veel täis". ERR arvamus, 6. jaanuar 2014.
  9. Lea Larin. "Väärtustamine peab algama riigi tasandilt". Sirp, 3. veebruar 2018.
  10. Janeck Uibo. "Ülekaalulisus, tarbimishullus & klikimeedia". Edasi.org, 28. märts 2017.
  11. Gregor Sibold. "100 teadlast ja ühiskonnategelast tegid eestikeelsele Vikipeediale kingituse". geenius.ee, 15. märts 2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]