Adsorptsioonkromatograafia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Adsorbtsioonkromatograafiaks nimetatakse keemiliste ühendite kromatograafilise lahutamise meetodeid, milles kasutatakse liikumatu faasina tahket adsorbenti (silikageel, alumiiniumoksiid, aktiivsüsi, alumosilikaat jm), mille pinnal toimuvad ainete adsorbtsiooni ja desorbtsiooni protsessid. Ainete segu kantakse solvendiga (petrooleeter, süsiniktetrakloriid, tsükloheksaan, eeter, atsetoon, benseen, tolueen, kloroform, alkoholid jm) läbi adsorbendi, mis on kolonnis või õhukese kihina plaadil. Selles protsessis toimub ainete paljukordne adsorbtsioon ja desorbtsioon, kusjuures paremini adsorbeeruvad komponendid liiguvad adsorbendi kihis aeglasemalt – seega toimub ainete lahutumine aine ja tahkiseosakeste vahelise toime (interaktsioon) tugevuse alusel.

Enamkasutatavad meetodid (läbiviimise viisid) on kolonnkromatograafia ja õhukese kihi kromatograafia, kui kasutatakse vedelikuga immutamata adsorbenti. Immutatud adsorbendi korral toimub lahutamine teistsuguse mehhanismi – jaotuskromatograafia – järgi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]