Adsorptsioonkromatograafia
Adsorptsioonkromatograafiaks nimetatakse keemiliste ühendite kromatograafilise lahutamise meetodeid, milles kasutatakse liikumatu faasina tahket adsorbenti (silikageel, alumiiniumoksiid, aktiivsüsi, alumosilikaat jm), mille pinnal toimuvad ainete adsorptsiooni ja desorptsiooni protsessid. Ainete segu kantakse solvendiga (petrooleeter, süsiniktetrakloriid, tsükloheksaan, eeter, atsetoon, benseen, tolueen, kloroform, alkoholid jm) läbi adsorbendi, mis on kolonnis või õhukese kihina plaadil. Selles protsessis toimub ainete paljukordne adsorptsioon ja desorptsioon, kusjuures paremini adsorbeeruvad komponendid liiguvad adsorbendi kihis aeglasemalt – seega toimub ainete lahutumine aine ja tahkiseosakeste vahelise toime (interaktsioon) tugevuse alusel.
Meetoditest (läbiviimise viisidest) on enam kasutust leidnud kolonnkromatograafia ja õhukese kihi kromatograafia, kui kasutatakse vedelikuga immutamata adsorbenti. Immutatud adsorbendi korral toimub lahutamine teistsuguse mehhanismi – jaotuskromatograafia – järgi.