Adjektiivi võrdlustarind

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Adjektiivi tüüptunnus on objektide omaduste intensiivsusastmete samasuse või erinevuse väljendamine, s.o võrdlemine.

Juku on pikem kui Pets.

Juku on niisama pikk kui Pets.

Võrdlustarind on see võrdluslause osa, mida saame kõrvutada näiteks määraadverbiga ning kasutada muude intensiivistamisvahenditega.

Lauses Juku on pikem kui Pets on võrdlustarind -em kui Pets.

Võrdlustarindisse kuulub ka komparatsioonisufiks, võrdlusadverb. Võrdlustarindile on iseloomulik omaduse astme väljendamise funktsioon.

Võrdlustarindi moodustab[muuda | muuda lähteteksti]

  • adjektiivi laiendav adverb koos funktsiooni väljendava kõrvallausega, infiniittarindiga
  • erinevusgradatsiooni korral on vastavaks adverbiks liiga või mingi tema sünonüüm
  • võrdsusgradatsiooni puhul aga küllalt või tema sünonüüm

Lauses Jüri on liiga lühike, et olla korvpallur moodustab võrdlustarindi liiga... , et olla korvpallur. Lauses Jüri on küllalt pikk korvpalluriks on võrdlustarind küllalt... korvpalluriks.

Võrdluslause struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Mis tahes võrdluslauses on alati kõrvutatud kahte objekti või objektirühma. Objekti, mida võrreldakse(komparaator) ja millega võrreldakse(võrdlusalus). võrdlust kahe objekti vahel väljendatakse: komparatiivisufiksi,superlatiivisufiksi, ekvatiivisufiksi või teatud adverbide abil.

Kõiki adjektiive ei saa võrrelda (vaegvõrdelised omadussõnad). Võrrelda pole võimalik

  • adjektiive, mis on juba moodustatud võrdluse teel: teemantkõva, sametpehme, piltilus
  • adjektiive, mis sisaldavad juba intensiivistavat elementi: ülitundlik, pururumal, püstihull
  • adjektiive, mis on sisult võrdluslikud: eilne, tänane, minimaalne
  • adjektiive, mis väljendavad objektidele alati tervikuna ja ühel määral kuuluvat omadust: isane, emane, nahkne.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Erelt, M.; Kasik, R. (1993), EKG (Eesti keele grammatika II, Süntaks), Tallinn 

Erelt, M. (1986), Eesti adjektiivisüntaks, Tallinn