Adele Pärtelpoeg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Adele Pärtelpoeg (alates 1909 Adele Koll) (1. august 1890 Palamuse8. juuli 1975 Austraalia, Queensland) oli Raja Teele prototüüp.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis 1901-1903 Palamuse koolis. Edasi õppis A. Grassi kool Tartus ning 1909 lõpetas Puškini nimelise Vene Gümnaasiumi. Töötas paar aastat Palamuse kirikumõisas ja paar aastat Tartus. 1927. aastal sõitsid Kollid Austraaliasse uut õnne otsima. Adele pidas koos abikaasa ja pojaga Queenslandis lambafarmi. Paari aasta pärast suri Osvald. Neli aastat pärast Osvaldi surma lõpetas Teele talupidamise. Hiljem töötas Adele juuksurina ja pidas võõrastemaja.

Muuseumipedagoog Aili Kalavus on kirjutanud:

"Adele oli elavaloomuline ja särtsakas tüdruk, sageli ka üsna kangekaelne, aga kindlasti ka töökas. Juba päris pisikesena avaldusid mõned iseloomujooned. Adele sündis Palamuse veskijärve kaldal, kuid paari aasta pärast oli pere sunnitud sealt lahkuma, sest vanematel polnud võimalik teda järvest eemale hoida. Igal silmapilgul, kui tema järele ei vaadatud, oli ta järve hüpanud, et koos partidega ujuda. Adele abiellus 19-aastasena vanemate tahte kohaselt Kolli talust pärit Osvaldiga. Adele vanematekodus muutunud nooriku meeleolu, ta tõmmanud pruudipärja lõhki ja visanud põrandale. Siit sai ehk Luts ainest "Tootsi pulma" tarvis. Ka uuest kodust Kollil tuli Adelel edaspidi tülide tagajärjel lahkumisi ette. Siis elas ta mõnda aega mujal, kuni talle järele tuldi, või otsustas ta ise naasta. Nii, nagu Teele lahkus "Äripäevas" Ülesooltki."

Nime Raja Teele saamislugu selgitas Kalavus aga nii:

"Teele on selle kohta ise öelnud, et kui tema Oskar Lutsu ja veel kahe poisiga mängis pallimängu, kus igaühel olid oma rajad, hüüdnud ta sageli, et ärge tulge üle minu raja. Selle järgi vist oligi Oskar Luts hakanud teda Raja Teeleks nimetama. Teele isa ehitatud maja Palamusel valmis enne, kui Ehavere koht ära anti. Seega kuskil Raja talus nad elanud ei ole."

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]