Adamova mõis

Adamova mõis (poola keeles Adamowa, läti keeles Adamovas muiža, saksa keeles Adamhof) oli mõis Vitebski kubermangus Režitsa maakonnas Makašēni vallas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub see koht Lätis Rēzekne piirkonnas Vērēmi vallas Adamovas.

Ajalugu

Mõisa kohta on teateid 18. sajandi esimesest poolest. Varem kuulus see Kuramaalt pärit Korffide aadlisuguvõsale. 1866. aastal oli mõisa omanik Peter Nodhaft. XIX sajandil kuulus mõis veel Natalja Sergejevna Žemtšužnikovale (sündinud vürstinna Obolenskaja) (1841−1913), kes oli dekabrist vürst Jevgeni Petrovitš Obolenski vennatütar. 1898. aasta paiku omandasid mõisa Karaulovid. XX sajandi algul kuulus valdus Jelena Nikolajevna Karaulovale.

Mõisaansambel

Häärber

Esimene häärber ehitati Adamovasse juba 1740. aastatel. See oli puidust hoone ja seda nimetati "kollaseks majaks" (dzelteno māju). Uus peahoone valmis 1851. aastal. 1984. aastal see aga lammutati ja selle asemele ehitati koolimaja.

Kõrvalhooned

19. sajandil rajatud mõisaansamblist on säilinud vaid punastest tellistest ehitatud teenijatemaja. See on ühekorruseline historitsistlik ehitis, mida iseloomustab maakivist sokkel. Hoonet kaunistavad eri värvi telliskarniisid.

Mineraalveeallikas

1905. aastal avastati mõisa juurest mineraalvee allikas, mis sai nime püha Helena järgi. Vett hakati müüma mitmel pool maailmas, aastal 1919 rajati aga mõisa juurde sanatoorium, millest kasvas välja hilisem Adamova sanatoorne internaatkool.

Park

Mõisapark pärineb 18. sajandist ja see on ajaloomälestis.

Kirjandus

• Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 397.

Välislingid

• Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod (läti keeles)