Adam Ries

Allikas: Vikipeedia
Adam Ries 57-aastaselt. See on ainus tema kaasaegne kujutis

Adam Ries (arvatavasti 27. märts 1492 Staffelstein, Ülem-Frangimaa30. märts 1559, arvatavasti Annaberg (praegu Annaberg-Buchholz), Maagimäestik) oli saksa arvutusmeister.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on kasutusel nimevariandid "Ries" ja "Riese". Viimane on jäänus Riesi kaasajast, mil isikunimesid käänati. Nimele "Ries" lisati daativis käändelõpp "-e".

Et nimede kirjutusviis ei olnud tollal fikseeritud, on nimevariantideks ka "Ris", "Rise", "Ryse" ja "Reyeß".

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Riesi lapsepõlve, noorpõlve ja hariduse kohta pole peaaegu midagi teada. Isegi tema sünniaasta pole kindel. Riesi ainsal teadaoleval kaasaegsel portreel on kirjutatud: "ANNO 1550 ADAM RIES SEINS ALTERS IM LVIII". Aastast 1550 pärineval pildil on tal käsil 58. eluaasta, mistõttu ta pidi sündima 1492 või 1491.

Kindel on, et ta sündis Staffelsteinis, sest ta ise mainib seda oma teose "Coß" eessõnas. Tema vanemad olid sealse vesiveski omanik Contz Ries ning isa teine abikaasa Eva Kittler.

Riesi elu esimesed kümnendid ei ole dokumenteerinud, nii et pole teada, kus ta koolis käis. Tollaste ülikoolide matriklites ei leidu Riesi nime.

Esimest korda mainiti Adam Riesi kirjalikult 22. aprillil 1517, kui ta ilmus Staffelsteini rae ette päranditüli asjus. Juba 1509 oli ta koos oma noorema venna Conradiga peatunud Zwickaus, kus vend käis ladina koolis. Aastal 1518 läks Ries Erfurti, kus ta juhatas arvutuskooli ning kirjutas ja laskis trükkida kaks oma arvutusraamatut.

Aastal 1522 või 1523 läks ta elama noorde mäenduslinna Annabergi (praegu Annaberg-Buchholz), kus ta veetis oma ülejäänud elu. Seal lõpetas ta 1524 töö algebraõpiku "Coß" kallal (see trükiti alles 1992). Sel ajal tutvus Ries Freibergi (Saksimaa) lukkseppmeistri Andreas Leuberi tütre Anna Leuberiga. Annabergi Püha Anna kiriku (St.-Annen-Kirche) laulatusteraamatu on 1525. aasta all märgitus paari laulatus: "Adam Reyeß Anna Filia Anders lewbers vo Freybergk". Aastal 1525 andis Adam Ries ka kodanikuvande ning omandas maja Annabergis Johannisgassel, kuhu ta elama asus. Elatist teenis ta kirjutajana (Recessschreiber, Gegenschreiber, Zehntner). Aastal 1539 omandas ta tema järgi nime saanud "Riesenburgi", karjamõisa linna lähedal, mille hoone kannab praegugi seda nime. Tema viimane teos ilmus trükist 1550.

Ries suri 30. märtsil 1559. Pole teada, kas ta suri Annabergis, Riesenburgis või mujal.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Adamil ja tema abikaasal Annal oli vähemalt kaheksa last. Viiest pojast kolm, Adam, Abraham ja Jacob, olid mingil ajal kõik Annabergis arvutusmeistritena tegevad. Kui Abraham ja Jacob 1604 kodukohas surid, asus Adam nähtavasti elama Harzi. Neljas poeg Isaac asus elama Leipzigisse, kus ta tegutses muu hulgas kalibreerijana. Viies poeg Paul sai Wiesas mõisaomanikuks ja kohtunikuks. Tütred Eva, Anna ja Sybilla abiellusid Annabergis.

Adam Riesi järeltulijaid on põhjalikult genealoogiliselt uuritud. Tänini elab Ülem-Maagimäestikus hulk tema järeltulijaid. Adam Riesi Ühing (Adam-Ries-Bund) on seadnud ülesandeks selgitada välja kõik Adam Riesi järeltulijad. Pidevalt täiendatavas andmepangas on üle 20 000 Adam Riesi otsese järeltulija.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Arvutusraamat (1574)
  • "Rechnung auff der linihen" (1518): Ries kirjeldab arvutamist arvutuslaua joontel. Teise trüki eessõna kohaselt on raamat mõeldud lastele.
  • Rechenung auff der linihen und federn... (1522): peale arvutuslaual arvutamise kirjeldab ta selles raamatus arvutamist araabia numbritega. Sihtrühmaks olid kaupmeeste ja käsitooliste õpipoisid. Raamatut on välja antud vähemalt 114 korda.
  • "Coß" (käsikiri 1524, trükitud 1992): see algebraõpik kannab muutuja või tundmatu suuruse tavalist keskaegset nimetust ning on ühenduslüli keskaegse ja uusaegse algebra vahel.
  • Ein Gerechent Büchlein/ auff den Schöffel/ Eimer/ vnd Pfundtgewicht... (käsikiri 1533, trükitud 1536): raamat tabelitega igapäevaste hindade arvutamiseks; omamoodi nõuandja, mis – nagu Ries eessõnas ütleb – aitab, "et tavalisest inimesest leiva ostmisel üle ei sõidetaks". Tuntud ka nime all "Annaberger Brotordnung" ('Annabergi leivakord').
  • "Rechenung nach der lenge/ auff den Linihen vnd Feder." (1550): sageli viidatud "Practica" nime all. raamatus on esimest korda ka autori portree, mis Riesi ainsa kaasaegse kujutisena üldse viitab ka tema sünniaastale.

Märkimisväärne on, et Adam Ries ei kirjutanud oma teoseid mitte ladina keeles, nagu tol ajal kombeks, vaid saksa keeles. Nii saavutas ta suure lugejaskonna ning aitas ka kaasa saksa keele ühtlustumisele.

Saksamaal kasutatakse tänini väljendit "macht nach Adam Ries(e)" ('teeb Adam Riesi järgi'), et rõhutada arvutustulemuse õigsust.

Adam Riesi peetakse moodsa arvutamise isaks. Ta aitas oma uurimuste ja teostega otsustavalt kaasa sellele, et Rooma numbrid asendati praktikas araabia numbritega.